Mine sisu juurde

Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/71

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 70 —

kõrtsi tahab meelitada. Wanapagan seisnud esmalt küll wasta, aga pärast annud ometi järele.

Pea hakanud wanapagan siiski oma kaupa kahetsema. Kui korra soldat linnast wälja läinud, pannud wanapagan kärmesti linna wärawa kinni, et soldat sinna enam tagasi ei saaks ega sinna kirikut ei ehitaks.

Soldat läks rõõmsa meelega koju, taskud raha täis. Sest saadik ei usalda wanapagan aga enam ühtki soldatit oma teenistusesse wõtta.


26.

Kudas wanapagan silmast ilma jäi.

M. J. Eisen Wigalast.

Rehepapp Hans oli läinud metsast hagu tooma. Hans paneb terwe hao huniku wankri peale ja tahab korraga ära wiia. Aga tee wilets, hobune ei jõua. Hansu meel paha: ei tahaks hea meelega koormat lõhkuma hakata. Seal tuleb wäike hall mehike Hansu juurde ja küsib: „Mis sa maksad mulle, kui sull koorma aitan koju wiia?“

Hans naerab niisuguse küsimese peale: „Oled hea mees, aitad ilma hinnata; oled paha mees, pole mull su abi tarwis!“

Wäike mees hakab sõna lausumata aisa külge kinni ja nüüd weereb wanger nagu mängu kann edasi. Alles kodu wärawas laseb wõeras aisa küllest lahti. „Näed nüüd, et ma hea mees olen!“ ütleb wõeras.