— 69 —
maks läinud soldatil aeg igawaks ja ta hakanud mõtlema: „Tarwis õige wanapagana palwele minna, et ta mulle nii palju maad müüks, kuhu kõrtsi wõiks ehitada. Siis on mull enesel ikka ametit, wõin juua nii palju kui tahan ja raha tuleb ka sisse küllalt!“
Läinud wanapaganale asja rääkima. Wanapagan olnud kohe soldatiga ühes nõuus ja ütelnud: „See on hea! Seda wiisi kaswab minu riik!“
Soldat ehitanud siis kõrtsi ja hakanud ise kõrtsmikuks. Aasta läinud mööda, aga soldati käsi pole sugugi hästi käinud, sest inimesi olnud kõrtsis liig wähä.
Hakanud uut nõuu pidama. „Ehitan õige kooli. Ehk see ajab minu asja paremale järjele!“ Läinud wanapaganale oma nõuu teada andma. Selle nõuuga pole wanapagan enam hästi rahul olnud. Arwanud, et tema riik siis wähenema hakab. Soldat ometi seletanud, et inimesed siis ennem hakawad kõrtsis käima.
Selle peale annud wanapagan luba. Aasta läinud mööda. Soldati lugu ikka alles wilets. Mõtelnud mees nüüd: Ehitan õige kiriku. Ehk see abi aitab. Kirikulised tulewad kõrtsi endid soendama ja wõtawad wäikse napsu.
Läinud peremehe käest luba küsima. Wanapagan kähwatanud soldati peale: „Oled sa hoopis loll, et kirikut tahad ehitada!“
Soldat aga seletanud, et seega kõik kirikulised
