— 7 —
tama, kuhu jälle appi minna. Täna päewani hulgub ta mööda maailma ja pakub ennast appi igale ühele, kes ta nime nimetab.
3.
Wanapagana tänu.
Joosep Tamm Sträkowast.
Muiste läinud mees metsa puid raiuma. Raiudes näinud ta, kudas metsas kaks siga ühe teise wasta wõidelnud. Üks olnud suur, teine wäike. Wäikse jõud hakanud juba lõpema. Mees löönud kohe kirwega malga walmis, läinud wähemale siale abiks ja päästnud ta surma käest.
Selle peale kadunud suur siga ära, wäike aga muutnud ennast inimeseks ja hakanud rääkima. Jutustanud, et nad ööse saagil käinud, aga saaki jaotama hakates tõusnud neil riid. Wanem wend nõudnud suuremat osa enesele. Et noorem sellega rahul ei olnud, kippunud wanem noorema kallale. Ei noorem oleks eluga wanema käest pääsnud, kui mees oma malgaga wähemale appi ei oleks tulnud. Lõpmata tänanud nüüd siast saanud mees puuraijujat ja lubanud ta heategu ära tasuda. Lahkudes ütelnud siast saanud mees puuraiujale, et ta homme õhtu seda waatama tuleb.
Teine päew läinud mööda. Hämarik jõudnud juba kätte, aga siast meest pole kusagil näha olnud. Wiimaks õhtu hilja koputanud
