Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/84

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 83 —

neiud enesele naeseks, siis tee kaupa; kui ei, wõid ta ära lasta minna!“

Noormees teinud nõnda nagu nõid õpetanud. Kui ta kolmandal neljapäewa õhtul kolme tee haru peal seisnud ja „kurat“ hüüdnud, tulnud wanapagan nägusa saksa näol noore mehe juurde, ilus neiu käe kõrwal. See neiu olnud wäga noore mehe meelt mööda. Pea sobitanud noormees wanapagana kaupa ja kirjutanud nimetsi sõrme werega kontraktile nime alla. Wanapagan pistnud kirja tasku ja läinud oma teed. Noormees pole aga seda sugugi teadnud, et niisugune saks wanapagan olnud.

Rõõmsa meelega läinud noormees oma imeilusa naesega koju. Kellegil teisel pole nii ilusat naist olnud. Kõik külarahwas pannud naese ilu imeks. Päewad ja nädalid läinud ruttu mööda. Tööd saadud õigel ajal ära tehtud. Noor perenaene olnud igal pool esimene; teinud rohkem tööd kui temalt seda nõutud. Kuulnud igas tükis mehe sõna.

Mõne aja pärast tuli mehele tahtmine oma kaugemaid sugulasi waatama minna. Muidugi mõista, wõtnud ta oma ilusa naese kaasa. Kui nad teed mööda sõites ühest kabelist mööda läinud, käskinud naene meest hoost kinni pidada, et natukeseks ajaks sugulaste hauale minna. Mees pidanud hobuse kinni ja lasknud naese minna, ise aga jäänud ootama Hea tükk aega