Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/85

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 84 —

läinud mööda, enne kui naene tagasi tulnud. Nüüd sõitnud nad jälle edasi.

Sõitnud tüki maad ära. Jälle tulnud kabel wasta. Jälle naene meest paluma, et see teda sugulaste hauale paluma laseks minna. Mees ei tahtnud wasta panna, waid lasknud naese minna. Naene läinud, aga ei tulnud enam nii pea tagasi. Mehe meel läinud pika ootamise peale üsna pahaseks.

Wiimaks jõudnud naene ometi tagasi. Mees sõitnud nüüd kibedasti edasi, et õhtuks hulka maad sugulaste juurde ära käia. Jälle tulnud kabel wasta ja naene jälle paluma, et mees teda laseks sugulaste haudasid waatama minna. Küll seisnud mees wasta, et tahtnud ega tahtnud lasta, aga naene ei wäsinud palumast, et mees teda kõige wähemast natukeseks ajakski laseks paluma minna. Mehe asi ei ole enam aidanud, pidanud lubama. Naene tõotanud warsti tagasi tulla.

Naene läinud ja kadunud. Mees oodanud ja oodanud: ei tule naist tagasi. Mees läinud wiimaks otsima. Kohkudes näinud mees aga surnuaial, et üks surnuhaud ülesse kaewatud ja ta naene suure isuga surnut söönud. Hirmuga põgenenud mees hobuse juurde tagasi. Lõiganud naese nuhtlemiseks tubli pihelgase malga, hobuse ohjadest teinud aga tubli silmuse, mis naesele kaela wisata, et käest ära ei põgeneks. Pika aja pärast tulnud naene tagasi, istu-