Meie jõulud/Jõulu-imed

←Toomapäev ja jõulu ootus

Meie jõulud Matthias Johann Eisen

Surnud kodus ja kirikus→

EPUB

Jõulu-imed.

Piibel kuulutab, et madu kõneles paradiisis ja niisama Biileami eesel teel. Ennemuistsed jutud teavad niisama kõnelda loomade jutuajamisest. Rahvausk kinnitab kõiki niisuguseid väiteid. Jõuluöö avab loomade keeleköidikud: loomad kõnelevad eneste vahel, avaldavad oma mõtteid elu ja tuleviku kohta. Paraku kestab see kõnelemine koguni lühikese aja, vaevalt tunni. Ei selgu küllalt, kas loomad, s. o. laudaloomad, kõnelevad enne või pärast seda, kui pererahvas neid külastanud, neile toonud leiba, soola, kaeru ja õlut^[1] ja neid teretanud nimepidi: tere hommikut, X, täna jõulud, jõulud! Rootslased väidavad, et loomadele kell 12, just sel ajal, kui Jeesus sündinud, „eevata“ öeldakse; loomad langevad siis põlvili ja kiidavad Jumalat heebrea keeli^[2]. Eestis ei teata heebrea keeli kõnelemisest midagi, vaid rahva arvates kõnelevad loomad ikka eesti keeli, aga vähe kangesti^[3]. Harva on ometi mõni inimene loomade kõnet kuulnud ega ole sellest kasu saanud, sest loomad on kuulajale ette kuulutanud kas mingisugust häda, õnnetust või kaevanud inimeste kurjuse üle loomade kohta või jälle kuule ja on varsti haigustunud^[4]. Vähemate loomade, ka metsloomade kõnelemise kohta puuduvad lähemad teated, niisama lindude kõnelemise kohta. Üksikud näpunäited viitavad sinnapoole, et linnudki jõuluöösi kõnelnud. Üldse on loomade kõnelemine paljudes maades tuttav^[5].

Kristuse sündimise ajal sünnib kogu loodus jõuluööl nagu uuesti. Uued jõud tungivad loodusse, kui ka silmapilguks. Taevas „lööb luhki“ ja valgusejuga voolab taevast maa peale. Aga seegi kestab üürikese aja, otse niisama kui valgus jõuluööl Betlemma väljal.

Taevaalune keeb võludest. Võlud istuvad ahjuluudade, roopide, lõugutite ja muude sarnaste selga ja kihutavad tuhat tulist Loksberile ehk Maksamerele, Pillisohu ja Kõrve metsa^[6]. Loksberi vastab sakslaste Blocksbergile, millest nimi tuletatud, ja Maksameri tähendab vanade saksa laulude järgi Jäämerd. Võlud võivad mõne silmapilguga sõita Eestist Lapimaale. Peale loksberisõitjate ja maksamereliste vehivad taeva all veel virmalisteks käijad, kuid neist ei väideta, et nad alati jõuluööl taeva alla ilmuvad. Võludest väidetakse veel, et nad teel olles tuld välja hingavad ja laulavad: „Üle soode, üle rabade, üle metsade, üle merede^[7].

Imede hulka kuulub ka see jõuluöine nähtus, et maa alt ja veest kuuldakse orelimängu, laulu ja kelladehelinat. Mõni kirik on maa alla vajunud kõigi kirikulistega; maa all peavad nad jõuluööl jumalateenistust edasi — sealt kuuldakse orelimängu ja koguduse laulu. Sõja ajal on mõnigi kirikukell peidetud allikasse, jõkke või järve; seal täidab kell nagu tornis oma ülesannet, oma heliga jõulu meelde tuletades. Allmaailm ja pealmaailm annavad jõuluööl teineteisele niisama kätt kui pealmaailm ja laotus^[8].

Jõuluööl muutub vesi kaevudes, allikates, ojades, jõgedes viinaks; sellest muutusest kolmekuningapäeva kommete all pikemalt.

Kristlikud jõulud ei ole kuigi palju motiive andnud legendide moodustamisele Eestis, rohkem juba ebausule.

Huvitav on teade Jeesuse sündimise kohta: päike jäänud Jeesuse sündimise ajal seisma, arvates, et nüüd, kus uus valgus ilmunud, tal enam ei ole luba edasi minna. Targad Hommikumaalt aga ütelnud päikesele: sina mine oma teed edasi, sa oled maailma valgus; see, kes sündinud, on eluvalgus! Päike hakanudki oma endist teed käima^[9].

Uuest ajast näikse põlvnevat teine legend. Venelased kuulnud Jeesuse sündimisest ja läinud kingitisi viima. Jäänud aga Jeesuselt „na tšai“ ootama. Sellega viibinud nad tagasitulekuks 13 päeva. Nõnda peavad venelased oma jõule 13 päeva hiljemini kui eestlased^[10].

Jõulus teotses vanasti rahva arvates nagu raadio maa ja taeva vahel. Kolga-Jaanis kästakse jõuluõhtul jõe jääle minna ja raiuda sinna auk. Seal seistes arvatakse inglite laulu kuulda võivat^[11]. Otepääs kõneldakse, iga peremees roninud puu otsa ja oodanud kell 12-ni, mil inglite laulu kuulnud^[12]. Teisal Otepääs ei arvatud tarvis olevat puu otsa ronida, vaid loodetud öösi pühkmetel seistes seda kuulda saada^[13].

Otepää pool väidetakse veel, et jõuluööl üsna üksi kiriku juurde kell 2 (vist peab olema kell 12) minnes võidakse näha, kuidas inglid taevas tantsivad, ja ühtlasi kuuldi nende laulu ja kandlemängu^[14].

Virumaal pandi vanasti jõulus redelid maha elumaja juurest lauda, aida ja muude hoonete juurde. Arvati nimelt, et jõuluööl õnneandjad, nägematud vaimud majades käivad õnne andmas ja sihile pääsevad ainult redeleid mööda^[15]. Valga pool laotati toa ja lauda vahele teele õlgi maha. Oletati, et Maarja jõuluööl käib seda teed mööda ja et õlgedel pehmem käia^[16]. Reigis pani peremees jõululaupäeva õhtul katusevitste suurused kasevitsad risti teele maha, toauksest kuni väravani. Vitste vahet oli umbes üks samm; ühel pool kord vitsatüvi, kord latv jne. Vitsad korjati kolmekuningapäeval, kuna varemini neist üle käidi^[17].

Setumaal ja Saaremaal avaldatakse arvamist, et jõuluööl või esimesel pühal sündinud laps saab õnnelikuks^[18]. Saaremaal lauldi: kes sündind kallil jõuluööl, see osav igal meistritööl^[19]. Riimitud salm tunnistab igatahes põlvnemist uuemast ajast. Nagu sündimise kohta arvati jõulu maagiliselt mõjutavat surmagi: jõulus surnud isik pääseb otsekohe taevasse^[20].

Jõuluöö võib majale tuua tulikahjugi. Kui ehituse ajal sattunud majaseina tulioksaga palk, süttib see jõuluöösi iseenesest põlema^[21].

Nagu lihavõttehommikul arvatakse jõuluhommikulgi päike tantsivat^[22].

Jõuluöö pakkus mitu võimalust rikkaks saada. Valga pool võeti täiesti must kass, pandi kotti ja mindi kolmele teeharule. Keskööl ilmus pika habemega vanamees; see andis teateid rahaaukude kohta. Niisama võis rikkaks saada, kui mindi esimese püha hommikul kellegi rikka õuele ja toodi sealt midagi kaasa, kas või kivi, kuid tooja pidi enesele jala ümber siduma hobuseraua^[23].

Jõuluööl püütud jänes moondub kullaks^[24].

Räpinas räägitakse kuradist, kes jõuluööl rahakotiga ringi rändab. Raha anda ta sellele tasuks, kes talle patuste nimesid üles kirjutab^[25].

Hallistes arvatakse rikkaks saada võivat ainult vanapagana abil; seks vaja enne kella 12 kolme talu kaevust vett tuua, sellega ristteele minna ja vanapaganat kutsuda; kui ilmub vanapagan, visatakse talle vesi pähe. Nüüd on vanapagan eluaja viskaja teenija ega nõua pärast viskaja surma viskaja hinge^[26].

Samas kihelkonnas loodeti kratte näha võivat, kui silmapesukapa põhja pandi pussnuga ja hõbesõrmus^[27]. Saardes pandi ainult pussnuga^[28]. Võru pool väidetakse, et tonte nähakse, kui kotti pandud musta kassiga kolm korda ümber toa joostakse^[29].

1. EKS 8° 1, 824.
2. Nilsson, ÅFF 221.
3. E V 22.
4. E VI 32.
5. Feste-Kalender 581.
6. Eisen, EM I 33.
7. Holzmayer, Os II 62.
8. E. Kirjandus 1931, nr. 8.
9. Varemalt kord ei mäleta kust lugenud.
10. E 64577 (13) < Avinurme, Piilsi.
11. E 71246.
12. E 70503.
13. E 70502.
14. E 70477.
15. E 17418 jj.
16. H I 7, 163 (1).
17. E 65540 (2).
18. E XV, 43.
19. E 65707.
20. E XV, 19.
21. H II 58, 64 (37) < Jüri.
22. E 67332 < Viljandi.
23. E 68744.
24. E 65308 (17) < Halliste või Saarde.
25. E 71791.
26. E 65071 (5).
27. E 65308 (13).
28. E 65488 (11).
29. E 65928 (6) < Hargla, Saru v.