Vana kannel/IV

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

IV.

Nr. 35. Pulma hobune.

   Tule üles hummogul,
Inne varra valge'et,
Võta sina peo pirda,
Tõine peo tõrvasit,
5.Mine sulgu, sui hobo,
Mine talli, tazo ratsu.
Pane käzi paadi pääle,
Laze käzi laugi pääle,
Kumb saaze sajale,
10.Kumb kaalus kaazikille.
   Lauki saie sajale,
Paati kanni kaazikille.
   Lauki kuuli, lauzi vasta:
Innembä sõida sõa al,
15.Veerü Venne liina al,
Kui ma sõida saja al.
Sõah anti viie' roka',
Viie' roka', kate' kaara',
Kate' kaara', kolme' haina'.
20.Sajah, viidi vete teele,
Kallutedi kaivo teele:
Juo mu hobo sedä vettä,
Seda musta moro vet.


Nr. 36. Õpetus vennale.

   Ehi veli, opi veli,
Ehi veli ezändäs,
Päädi saja päälikos,
Riibu maaha rihe rüüdü,
5.Aja sälgä au-hameh,
Liida sälgä lemme lina.
   Velekene, noorekene!
Kui sa saat neio kodo,
Saat mõrzja mõizahe,
10.Sää häste särgi siilo',
Kabosta kazuga nulga'.

Neio kavval kaema,
Neio vali vahtima.
Neio kaie kamberest,
15.Pilgut' silmi pilusta,
Kas o kaarikas kaaza,
Kas o peedzikas peio,
Kaarikas kaaza hobene,
Peedzikas om peio ratsu.
20. Velekene, noorekene!
Kui sa saat neio kodo,
Saat mõrzja mõizahe,
Tamm' sääl värehte takah,
Kivi sääl kezet morro.
25.Ärä sa tamme ta'aku,
Ärä kivvi keerätägu,
Aja saan' tare lävele,
Keeridä keeridze' morole.
Ärä sa inne' maale-tulgu,
30.Saatku saabast morole,
Kulda-kannust kulole,
Kui tule vasta neio imä,
Ala pandas au-kõrik,
Ala veerits ve'etäs.
35.Sis es sina maaha tule,
Saada sa saabas morole,
Kulda-kannus kulole.


Nr. 37. Tuppa minnes.

   Taake iest, talonaize',
Käänke külge, külänaize'!
Laske minnä mu velelä,
Astu au-ezändäl.
5. Velekene, noorekene!
Mine sa tassa tarre,
Hiljo hiili põrmandulle.
Siin oja use al,
Siin läte läve al,
10.Siijä kaoze' kaazige',
Siijä vaos vele sõzar.


Nr. 38. Pruudi vastapanemine.

   Ärgu putku neo' poizi',
Haarku neo' haha' särgi'!
Mull omma' muial musta' särgi',
Harjomaal omma' haagelize'.

5.Mina lää randa mehele,
Kalaranda kazuville,
Koh juosk vili vettä müödä,
Raha ranna ruogu pite,
Koh minno kullas kutsuti'e,
10.Hõbe'esa hõiguti'e.


Nr. 39. Kozilast sõimatakse.

   Suzi sitte silla pääle,
Hatt lask'e haina pääle,
Karo paiu pazandi,
Vares kand'e kannu otsa,
5.Säält kuts'a kodo tõie,
Pand'e aho pae pääle,
Säält sai mie' väü,
Mie' tsõõri tsõdze mies.
   Suu must, jala' muaga,
10.Pää pääl kui pähnä mõts,
Jala' al kui aho roobi',
Ots kui oina türä,
Nõna kui naiste nõgla tuoz',
Suu nigu soe sitamulk,
15.Kiel' kui kerigo uss',
Paleh kui papi aida uss'.
   Minkas sääräst söödäskellä,
Sääräst tonti toidaskella?
Kilingistä keedä pudro,
20.Sõmerista heidä soola,
Lina luista küdzä leivä,
Tuoga sääräst söödäskelle,
Säärast tonti toidaskelle.
   Minkas säärast vihotella,
25.Sääräst sato sannutella?
Võta nulgast suure nuia,
Haara kolgast suure koodi,
Tuoga sääräst vihotelle,
Säärast sato sannutelle.


Nr. 40. Pruudi lahkumine.

   Ärä peä mina minemä,
Ärä uba ojoma!
Siijä jätä siegi paiga,
Azemegi anna muile.
5.Au jäägu mu jälile,
Maarja astku azemelle,

Saisku säälä, kos ma saizi,
Istka säälä, kos ma iste.


Nr. 41. Pruuti tuuakse tuppa.

   Paeke parre', taake tala'!
Tuli tuvvas mie' tarre,
Tule pizo põrmandulle.
   Kaeme, kaeme! Miä kaeme?
5.Kas om nui nuku all,
Tõlv tõizehna käehnä,
Ämmä silmä härgütellä,
Ämmä iho ähvärdellä.
   Aja imä aho pääle,
10.Käze käsi piestelemä.
Tule iks üles hummogulta,
Inne varra valge'eta.
Inne kikast keedä pada,
Inne ako anna süvvä.
15.Aja tie tiigi poole,
Aja jäle' järve poole.


Nr. 42. Süö neio, serbä neio!

  Süö neio, serbä neio,
Tõmba neio tõe meeli!
Vana miesi, puhas poisi
Püüze kala' kulladze',
5.Hõbe'etse' hõrnakeze'.
   Süö neio, serbä neio,
Üle ütezä luidza,
Üle viie livva veere,
Üle kuvve kulbi otsa.
10.Sis sina kodo unehtat,
Meelest heidät hellä vele,
Kodo minnä, kodo tulla,
Vele noore võõrastella.
   Innemb ma mie unehta,
15.Innemb vaha vaoda,
Kui ma kodo unehta,
Meelest heidä hellä vele,
Kodo minnä, kodo tulla,
Vele noore võõrastella.


Nr. 43. Miä saa suve suurest tüöst?

   Miä saa suve suurest tüöst,
Talve halvast asklemizest?

Anda-a tarre saja saista,
Anda-a pinki peio istu.
5.Peio iste pino takah,
Saaja saize saina takah,
Mõrzijagi mõtsa takah.


Nr. 44. Tule iks kodo neiokene!

   Tule iks kodo neiokene!
Siin om mezi muialt tuodu,
Puu juurest kümmenest,
Lilli häelmüst mitmest.


Nr. 45. Lääme vällä höüstelemä!

   Lääme vällä höüstelemä,
Kezä pääle kiustelema!
Sääme hõimu hõõlahe,
Vana hõimu vaelikku.
5. Kummala sugu suuremba?
Tsõdzela sugu suuremba.
Tsõdze suguh suure' mehe',
Hõimuh jo hõpe-kübärä'.


Nr. 46. Ähvardus.

   Kui ma võta kurja meele,
Haara haige söäme,
Vii ma vaka vaanijalle,
Vii ma kirstu kezäle,
5.Võta tule tuustilani,
Tõize tuusti tõrvasida,
Pane kirstu palama,
Vaka vallu laskema,
Kutsu peio piestelemä,
10.Kaaza mano kaema,
Kui iks palas neio kirst,
Neio vakk vallu lask,
Kohe sulaze' suu-räti',
Laskva' laja lavva-räti'.