Vana kannel/IX

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

IX.

Nr. 88. Hooletu.

   Mis mull viga veeretädä,
Kullakezel kuljahella?
Ole-ei midä meele pahha,
Söä kulla kurbut,
5.Hellä hinge haiget.
Kõtt täüz' kõlgusehe,
Mago täüz' magauste.
Ole-ei huolt azemest,
Meele pahha palajast,
10.Ole-ei kahjo kattimest,
Kahjo kati-rõiva'ast,
Pane küüdze' küle ala,
Pane päkä pää ala,
Katsi kättä kattimesa.


Nr. 89. Tubakat pruukides.

   Tuvak, tuvak, tuvagukene!
Ei saa nõnna nuuskamata,
Ei saa piipu panemata.
Toomah olli tuhat hobest,
5.Saamah sada ratsukeist.
Viiz' olli vezi-hiir'okeist,
Kuuz' olli kure-karvalist,
Säidze säre-soomelist,
Katezagi kari-hobest,
10.Ütezägi üli-hüvvä,
Kümme künni-ruunakeist.
Nie' kõik kuoli Kuiva pääle,
Väzünügi Väina pääle,
Tuvakuda tuvvenani,
15.Nõna viljä vitenäni.


Nr. 90. Saunamehe nali.

   Naksi tupa tegemähe,
Toa nukke nupeldama.
Panni kuu korsinase,
   Ao ette akenas,
5.Päivä pääle katuses.
   Keä saälta müöda sõidi?
Müödä sõidi suure' herrä',
Takast Riia raadi herrä'.
Küzütelli, nõvvatelli:
10.Kas om Riiga, vai om Pärnä,
Vai om suuri soola liina,
Vai om rase raha liina?
Ole-ei Riiga, ole-ei Pärnä,
Ole-ei suuri soola liina,
15.Ole-ei rase raha liina.
Sie om sandi sannakene,
Vaeze mehe varjokene.
   Tulge sisse, ostke siidi,
Minge vällä, ostke väitsi!
20.Sizeh siidi müüdänese,
Väläh väitsi vaehtetas.


Nr. 91. Pöörane küla.

A.

   Sõidi ma tükü Türgümaad,
Natukeze Narvamaad,
Poole päivä Poolamaad,
Es näe sedä imehtä,
5.Miä näie N.... külähnä:
Härä' sääl künni hannopäädi,
Pini' haugi perzipäädi,
Tsiga sitte sibulit,
Kana lõi paari põrzasit,
10.Hobo tek' häri-vaziga,
Lehm tek' til'l'o täkokeze.


B.

   Ole nännü mitu imeht,
Ole-e nännü sedä imeht,
Miä näi N.... külähnä:
Siin mehe' meri-härä',
5.Naize' Narva õhvakeze',

Tütteriku' tarn-hiuse'.
Är tahi minno tallada,
Ala varvaste vaota.
Keerädi kivigo pääle,
10.Ma saisti savigo pääle,
Aste aia vitsa pääle,
Võti vasta varbelane,
Tikudi mere tigane.


Nr. 92. Mis viga mino velel?

   Mis viga mino velel?
Mino velel hää elo.
All täll kalane järv',
Pääl täll rügäne nurm'.
5.Kogre' täll kotta tuleva',
Vähä' vierde vidävä',
Lutsu' luhah lobistaze',
Säre' hindä säädeleze',
Maime' suuda maigutaze',
10.Havve' handa heiteleze'.
Tsiga sitte sibulit,
Lammas lakjo pliinikeizi,
Härg' pill' pihkarit,
Kikas kulda-kilingit.


Nr. 93. Kahesuguzed nooredmehed.

   Kaege mie' nuori miehi,
Mie' kolga kozilaizi.
Käüvä' hulgah kui ne ozja',
Käüvä' salgah kui ne saksa'.
5.Om näil hulgah ollut juvva,
Om näil salgah saia süvvä,
Viin näil pilkse pikerih,
Ollu' lokse loodzikoh.
   Kaege muide nuori miehi,
10.Muide kolga kozilaizi.
Käüvä' hulgah kui ne hundi',
Käüvä' salgah kui ne sandi',
Ole-e näil hulgah ollut juvva,
Ole-e salgah saia süvvä,
15.Vezi näil pilkse pikerinna,
Kuzi näil lokse loodzikonna.


Nr. 94. Kibe kõne.

   Kas neo' külä noore' mehe',
Neo' kolga kozilaze'?
Neo' poizi' põvvatedu,
Haha' särgi' hallitedu.
5.Muial poizi' poogelize',
Haha särgi' haagelize'.
Neo' külä noore' mehe',
Põlva kolga kozilaze',
Nigu seene' sita pääl,
10.Vana' tati' varigo all.
Köüdz näil kübarä pääl,
Kammits kaabu veere pääl.
Kos na' panva' oma kulla,
Kos na' hõõrva' oma hõpe?
15.Põlva kõrdzi põõna pääle,
Papi kõrdzi paja pääle,
Vise kõrdzi veere pääle.
Sinnä kuukva' oma kulla,
Sinnä hõõrva' oma hõpe.
20.Käe' kulladze' tegevä',
Kurku roojane kulutas.
Miä kurjal kullast hääd,
Miä hõlpu hõpestani?
Kurku kukus' oma kulla,
25.Hõdzikohe oma hõpe.


Nr. 95. Poiste müük.

   Seeni tõlda tõrvati'e,
Vanna ratast razvati'e,
Meeni poisa korjati'e,
Sini-särk'e seoti.
5.Poizi' viidi Poolamaale,
Sini-särgi' Saaremaale.
Säälä näidä müüdänesä,
Kui neid ranna rääbüsidä,
Mere veereh viidikit,
10.Viiz' vanna viizo vasta,
Kuuz' vanna kotti vasta,
Säidze vanna särki vasta,
Kateza vanna kaskat vasta,
Ütezä õüdzi kotti vasta,
15.Kümme vanna kübärät vasta.


Nr. 96. Mis sina laulat, lahki-lõuga?

   Mis sina laulat, lahki-lõuga,
Kuugut sina, kulpi-mokka?
Sino suusta tsilgus sitta,
Keele aita kitse kusta,
5.Lõvva alta lõivo paska.
Mino suusta kukus kulda,
Keele alta kilingit.


Nr. 97. Laze naarda, mis ma hooli.

   Laze naarda, mis ma hooli,
Kadzatada, mis ma karda,
Hooli neista uhke'ista,
Pelgä perä-rikke'ista,
5.Näütä urgu uhke'ille,
Perstä perä-rikke'ille,
Taga-puolt talopojele.


Nr. 98. Sorijale.

A.

   Miä ma anna sorijalle,
Kingi keele pessijälle?
Tükü tuld, tõize tõrva,
Kolmandama kuume kivve.
5.Huss' huulile kerigu,
Palonõid palge'elle.
   Ega naara õige naine,
Laida naine latsiline.
Tuo tike meid teodi,
10.Aganane anni avvu,
Keä oll' enne ezi naart,
Muiste muide sõimeldu.
   Kui ei ole muud tüöd,
Muid armzit ametit:
15.Sööge sannast sõmerit,
Kereseltä kivikida.


B.

   Külä naize', külmä' kängä',
Valla naize', vana' hata',
Mis tie' meistä mõtelete,
Vaezist latsist vaidelete?

5. Kui teil ei ole muuda tüödä,
Sööge tie' sannast hütsi,
Kivikida kereseltä,
Lehesida lavva alta.
Sannah hüdze' vägevä',
10.Keero' kivi' keresel,
Lipe' lehe' lavva all.


Nr. 99. Pantu kurat kubijas.

   Pantu kurat kubijas,
Tsia kiuhka kilteres,
Naadi vatska vanembas.
   Oi, kulla kubijakene,
5.Mas'o mõiza sulazekene!
Kui sull ei ole muuda tüödä,
Istu põllu pinderehe,
Nakka tinga tissimä,
Nakka täie tässimä.
10.Miä peenü, pistä suuhte,
Miä jämme, järä ärä.
   Kubijas põrgu kutsuti,
Rehepappi palleldi,
Kiltre pääle kingiti.
15.Teomies tule tegijä,
Ala pand'e haava puid,
Pääle pill'e pihle puid,
Keskehe kezä puid.