Vana kannel/XII

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

XII.

Nr. 113. Ei ole leel'o maasta löütü.

   Leel'okene, laulukene!
Kos sa ollit, kui ma ots'e?
Ma olli suohna soka alla,
Laaneh laja lehe alla.
5.Sääl ma seie sitikida,
Murri maaha mustikida,
Vaal'e maaha vabernida,
Kodo tõie toomikida:
Oma memme meelütellä,
10.Oma papa paluhella.
   Ole-ei leel'o maasta löütü,
Maasta löütü, puusta tettü.
Leel'o tulnu taiva alta,
Pühä pilvede vahelta,
15.Päält päivä kumeriku,
Alt kuu kõveriku.
Oma tuodu leel'o lehe',
Laulu sõna', könne kõrra'.


Nr. 114. Mis mull abi laulemasta?

A.

   Mis mull abi laulemasta,
Laulemasta, laskemasta?
Ole-e omma kuulemanna,
Marja manna saizemanna.
5.Kavveh om mino omane,
Maa takah mezi-marja.
Ei ma tiijä tervist saata,
Ega anda armu sõnno,
Kuule-ei ärä koolevada.

10. Mitu puud tie veereh,
Mitu haljast hainakeista,
Nie' kõik tälle tervit viigu',
Nie' andku' armu sõnno!
Kuu tälle kuhja loogu',
15.Ago tälle haina teku'!


B.

   Mis küll abi laulemasta,
Kua kulla kuukumasta?
Ärä küll laidet laulemine,
Ärä kõneld kõndimine,
5.Arvat jala astumine,
Sorit suu mõskemine.


Nr. 115. Oles mu helü alale.

A.

   Oles mu helü alale,
Kurku kulda kodomaal,
Ajas üles öödzilize',
Kargutazi karjalatse',
5.Ajazi külä kündemähe,
Nooremehe' nurme pääle,
Mõrzja' mõzu molli mano,
Vanamehe' varikohe.


B.

   Oles mu helü alale,
Oles kumme kurgukene,
Petäs ärä pilli helü,
Katas kandle kumina.
5.Pill' olli helle pedäjäne,
Kannel kumme kadajane,
Viel mu helü hele'emb,
Viel mu kurku kume'emba.
Ma pan s pilli piitskumahe,
10.Ruo-pilli roksumahe.
   Kohe mie' helü heitenesä,
Rõõmu ärä kulunesa,
Sääl iks mõtsa murdunesa,
Laazi maaha lammenesa.
15. Tekke hellü mie' hinele,
Rõõmu ristirahva'alle!

Hää olli minnä hellü pite,
Kuulus minnä kummo pite.
Rahvas helüle heräzi,
20.Rahvas kumole kogozi.
   Küläkene, väikokene,
Maalt käija madalakene!
Ärä hindä heiditägu,
Ärä sina paiju paeku,
25.Ärä linda lepistühe!
Mõtlet sõa sõitevat,
Venne väe veerivät.
Ega siista sõda sõida,
Ei joht liigu venne lieri;
30.Siist sõitva' sõzaritse',
Siist käüvä' kälälize',
Kaüvä' mõtsah käändelemäh,
Lõhmus-mõtsah lõõritamah.


Nr. 116. Milles ei laula neo' neio'?

   Milles ei laula neo' neio',
Milles ei kuugu neo' kulla'?
Neil omma kotoh kozilaze',
Umah perreh peiopoizi'.
5.Selle noroh noore' neio',
Vaiki saizva' vahaladva'.
   Etsa laulke, etsa laske,
Umah uvvehna iähnä,
Terävällä, terve'ellä,
10.Kazu-põlvel kauniella!
Ei meil tule tõine põlvi,
Ega astu tõine aigu.
Tule tuo põlvi tõrane,
Astus aigu marutsemba:
15.Tülitse' tüötegijä',
Marutse' majapidäjä',
Tüli tüöhü minnehnä,
Maru maaha lametehna.


Nr. 117. Sünnü ei süä ilole.

   Sünnü ei süä ilole,
Lahku ei mieli laulemahe.
Süä tieze süüdü pal'l'o,
Meelekene mitu vika:
5.Südä tieze sorre'ida,
Keelekene kõnne'ida.


Nr. 118. Nu mie' laulke, nu mie' laske!

   Nu mie' laulke, nu mie' laske,
Nu mie' kuuke kume'ehe!
Seeni illo mie' ezäle,
Seeni nalja mie' naizile,
5.Kunni teil tütre' kotohna,
Sini-põlle' põrmandul.
Sis om Mustil murdemine,
Tule Harmil haukumine.
Kuul tulli kuvve' kozja',
10.Nädälillä viie' viina'.
Kuuz' olli kõrvi kõivistuhna,
Säidze halli haavistuhna.
Väzüze' värehte varva',
Lange'eze' use lingi',
15.Peio hobest pidämähe,
Kaaza ratsu kaemahe.
   Ärä viidi tütär kotost,
Sini-põlli põrmandulta,
Sis lõppi ilo mie' ezältä,
20.Lõppi nalja mie' naizilta,
Lõppi Musti murdemine,
Lõppi Harmi haukumine.


Nr. 119. Neiu ja poizi matus.

   Neio lätsi Maarja mano,
Maarja and' omma mammakeist,
Jummal omma joogikeist.
   Kohes neio mateti,
5.Neio hinge heideti?
Suo sinet' sitikit,
Maa veret' maazikit:
Sinnä neio matetas,
Neio hinge heidetäs.
10.Imä käve kääpä pääle,
Ezä ristihnä ringudi.
Sääl papi' pal'l'o laulva',
Paljo kuukva' koolipoizi'.
   Kohes poisa matetas,
15.Poizi hinge heidetäs?
Suo sinet' sitikit,
Maa punet' mardikit:
Sinnä poisa matetas,
Poizi hinge heidetas.

20.Kes sääl käve kääpä pääle,
Kes sääl ristih ringudi?
Kahru' käve kääpä pääle,
Soe' ristih ringudi.


Nr. 120 Neiu püüdmine.

   Imä tegi pikä pienü hamme,
Taat tegi targa' tsuvva',
Käsk' es kinäste kävvä',
Üle välä väle'ehe,
5.Üle nurme nobe'ehe.
   Säält sis nälädze' näievä',
Palagu' tähele panniva',
Tulli es püsül püüdemä,
Võrgul kinni võttema.
10. Os tie' ulli' nooremehe',
Paha targa' talopoja'!
Jõvva' tie' neido püsül püüdä',
Püsül püüdä', võrgul võtta'.
Neido es kullal kaalutase,
15.Rahamargal masetase.
Sada es masi neio sarna,
Tuhat masi neio tuttu,
Viiz'kümmend neiu pizara'.


Nr. 121. Neiu tunnistus.

   Üts' ma hooli, kats' ma karda
Neistä noorista mehistä,
Kübäristä korge'ista,
Saapa seere sirge'ista.
5.Neile ma jalga põrodi,
Kängä kondza koputelli.
   Keä tull' poisi Poolamaalta,
Hahka-särki Harjomaalta,
Sie mu sõbras sõimati,
10.Naabris mulle naareti,
Ülti rinnah sõbra sõle',
Tõine kaalah kaaza helme'.
Mull omma helme' hinnest saadu,
Sõlg' om vele veeritetü.
15. Ei joht tiijä teolize'
Ega mõista mõiza poizi',
Ei ma ütle ütelegi,
Ei ma kaiba katelegi,
Kon ma hoia oma oza,

20.Kazvatelle oma kaaza —
Külä külmäh küünühnä,
Härmätsehnä huone'ehna.
Mano käü ma magama,
Egä üöze hengämähe,
25.Mano vii marja' maguza',
Huulile pute' ubina';
Manta tulli marja hõngu,
Huulde manta upin-hõngu
            * * *
   Ei ma jää siijä maale,
30.Neile noorile mehile,
Neile mustele mur'ele,
Seo kolga kolbakille.
Ärä viidi hää' poizi',
Siijä jäänü sini-lõvva',
35.Sini-lõvva', musta' kolmu'.
Käüvä' hulgah nigu hundi',
Tsiudi tsäudi nigu tsia',
Omma' köüdze' kübärä pääl,
Kammits kaabu veere pääl.
40.Küzüze' sandelta rahha,
Vaezelta vanna rahha.
   Ma lää Nurzi poole pääle,
Kazaritsa kalde pääle.
Sääl omma' pika pirru-mõtsa',
45.Sääl omma' laja' lavva-mõtsa',
Sääl omma' niidu' ninnekatse',
Hainamaa' maranatse',
Sääl ei kosta kulda-kängä,
Ega nessü niidi-sukka,
50.Sääl omma' valge' vadza-koti',
Linakatse' leivä-koti',
Pääl olli nurme teräne,
All olli järve kalane;
All ma lahi latikit,
55.Pääl ma küdzi kukelit.
Illos oll' nätä', illos oll' kaija',
Kuis ne kala' kudeziva',
Havve' handa heitelivä'.
Heitke iks nuota noore' mehe',
60.Võrku Võnnu poizikeze',
Püüdke neidä kulla kallo,
Hõbe'eidzi hõrnakeizi!
   Nurzih nope' noore' mehe',
Nii kui virve' vie veereh,
65.Karits-haina' kalde'el.


Nr. 122. Nooremehe', nurki-nõna'.

   Nooremehe', nurki-nõna',
Nurki-nõna', kirki-kõrva',
Ära tie' naarku neidizida,
Põlgku põlle pidäjidä!
5.Küll tie' käüte kümme küllä,
Sandit sada tare-lävve,
Naista otsih, kapo kaijeh.
Küll tie' piät pikä' särgi',
Kakut vahtse' kaadzakeze'.
10.Hobo kulut' kuvve' ravva',
Ezi sada saapa paari.
Hobo olli ette härmätet,
Ruosk olli kätte rostitetu.
   Tantse tie' puusta naista tetä,
15.Tamme pakust tahoda,
Panni tie' kulda palge'es,
Hõpe panni iho ilos.
Neio vasta naaremahe,
Kavalaste kostemahe:
20.Oh tie' ulli' nooremehe',
Paha targa' talopoja'!
Kuld es sulas suuda andeh,
Hõpe hõõrus hõlma võtteh.
   Ega mina teile ei lää,
25.Teile ei lää, kodo ei jää.
Mie' lää mehile hüvile,
Uba-suile õige'ille,
Keä meid ostva' orjovast,
Pästvä' päivistä kurjosta,
30.Külä tõlvo tõstemast,
Külä mõsku mõskemast.
   Viidi mu suurta suoda müödä,
Viidi pakso pallo pite,
Kon es kuule kuke hellü,
35.Tõize tare tõlva hellü;
Es sääl kolgita linno,
Pauguteta pakelida.
Mull tule kavvest kallis kaaza,
Ilma otsast illos miesi.
40.Hobene all kui aotäht,
Mies pääl kui päivälill',
Särk' oll' säläh kui säre soomus,
Vüö oll' vüöl kui vikakaar',
Küpär pääh kui kerigo kikas.
45.Sie mu ostap orjovast,

Pästäp päivistä kurjosta,
Sie tuo kulda koti tävve,
Hõbe'eda hõlma tävve.
Vammuseh oli' vanna vaske,
50.Vanna vaske, taalerida.
   Ärä tie' mehe' minno naarku,
Inemize' indzitelgu!
Ei must saa naaru naista,
Naaru naista, inemistä;
55.Must saa mõni mõiza naine,
Kate krahvi karjanaine,
Riija võtinde pidäjä,
Tarto tapo kinnitäjä.


Nr. 123. Karske neiu.

   Magazi ma mari mäelä,
Sini-lil'l'e seähnä,
Vaha-lil'l'e' vaihela,
Kuld-lil'l'e kotta'al.
5.Mitu olli neidä Mihkelida,
Tuhat neidä Tuomazida,
Sada halva Handzukeista,
Kümme küüräku-Jüridä.
Siski terve' kui tigane,
10.Puhas kui puuri linnukene.
   Pois om luodu pettijäs,
Neio vastapandijas.
Pois iks peti poole üödä,
Neio vanne valge'enni.
15.Võti tupest tuli-ravva,
Vüö alta veri-väidze,
Lazi maaha Märdi masa,
Sõidi läbi Jüri söäme,
Innembä kui au anni,
20.Au anni ja häü kanni.


Nr. 124. Kes sääl mäel hällu?

   Kes sääl mäel hällü,
Kes sääl nõrku nõdzo pääl?
Kõiv sääl mäel hällü,
Kõiv nõrku nõdzo pääl.
5.Sääl ta uugi, sääl ta hõigi:
Tulge vihta minole,
Tulge lehte lemmeselle!
Murke osse, kaksake katsi,

Jätke latva käo linnada,
10.Laane linnu lähünedä.
   Kuugu, kuugu, käokene,
Laula laane linnukene!
Kuugu mulle kulda ilma,
Hele'etä hinge minnä.
15.Hää havva kaivijal,
Paremb liiva liitijäl.
   Velekene, noorekene!
Kui ma kud'u ärä koole,
Marjakene maale viijä,
20.Ärä sa minno rielä viigu,
Raputelgu ratte'illa!
Vii viielä sõrmela,
Kanna katela käelä.
Arä sa viigu neile maile,
25.Kandku neile kingale!
Nie' maa' maranatse',
Nie' põllu' pinderitse',
Nie' kingo' kividze'.
Vii Võnnu kerikohe,
30.Kanna Võnnu kalmihe.
Teku-u' sa mulle tina-risti,
Tina-risti tike risti.
Ragogu-u' mulle rauda-risti,
Rauda-risti rase risti.
35.Ärä sa teku kuuze-risti,
Kuuz' kuri kopitama.
Ärä teku pedäjä-risti,
Petäj kuri pehmähtämä.
Ärä teku haava-risti,
40.Haab hõlpsa hallitama.
Otsi risti uibo'one,
Kae risti kadajane.


Nr. 125. Oles suku nätä saazi.
(Pulmas.)

   Suukene, sorrekene,
Hõimukene, hõrrekene!
Oles suku nätä saazi,
Hõimu kallist pääle kaija',
5.Teezi sugust suure aia,
Hõimust pistäs pistilize.
Mie' suku Soomeni,
Mie' rahvast rannani.


Nr. 126. Hiussel es herrä põlv.

A.

   Hiussel es herrä põlv',
Vanikol vanemba põlv'.
Murru es oiga hoitehna,
Kakke kaala kandehna.
5.Mõzi ma moro muala,
Totsudi tuha perilä,
Siski saiz' vaha valula,
Heit' kulla helüle,
Kate kulla karvale.
10.Kuivi iks kua tielä,
Tahezi tare vahela,
Otsi-is ort kuivada,
Pääd-paika palaella.
   Liniket iks äijätäni,
15.Pää-paika paganat!
Mõzi ma viielä vielä,
Uhi kuvvel uhtemil.
Siski saiz' veere' verevä',
Silmä kotuze' sinidze',
20.Kõrva kotuze' kõlladze'.
Kissa es lätsi kiudu sarve',
Lahki lätsi laugi sarve',
Orzi es tuvveh Otepäästä,
Parzi Pühäpalosta,
25.Linikide kuive'ella,
Pää-paiko pandaella.


B.

   Hiustani, hellätäni,
Vahalatva valge'et!
Hoiz'e ola, kat't'e kaala,
Pidi piha iloza,
5.Kati mu kaala kazina,
Hoiz'e ola ohukeze,
Pidi piha peenikeze.
Mõzi ma moro muala,
Totsudi tuha perilä,
10.Siski saize vaha valul,
Heit' kulla helüle.
   Linikedä saietani,
Pää-paika paganat!
Mõzi ma viielä vielä,
15.Uhi kuvvel uhtme'el.

Ega ta kuio kua tiel,
Tahene tare lävelä.
Ärä ma murri Musta sarve,
Painutelli Paadi sarve,
20.Lahki leie Laugi sarve,
Purus pesi pulli sarve,
Orzi tuvveh Otepääst,
Parzi Pühäpalosta,
Linikide kuivella,
25.Pää-paiga palajella.


C.

   Oh mu hüvvä neio ello,
Oh mu kallist kabo põlve,
Miä ma heidi hiussehna,
Kua ma kanni kanazehna!
5.Hius oll' pikkä piha pääl,
Vahalatva vainijal,
Hoiz'e ola, kat't'e kaala,
Pidi mu piha iloza.
Ezi kõnn'e kõivistikuh,
10.Hius mull lehe lepistüh.
Poizi' mõtli puiesta,
Vana' mehe' varikos.
Ole-e' poisa puiesa,
Vana mehe varikos;
15.Sie mu hellä hiussekene,
Vahalatva vaimukene.


D.

   Tule, tule tuulekene,
Hõljo tuule hõngukene,
Puhu higi hiussista,
Puhu pallav palge'esta!
5.Higi mino hiusse riki,
Pallav mu palge palodi;
Hius masi hiirokeze,
Paleh paadi ruunakeze.
   Oh mu hiusta ilozada,
10.Vahalatva valge'eta!
Hoitse ola, katse kaala,
Pidi ta mu piha iloza;
Sorre olli sugimata,
Lahhe ilma laapimata;
15.Mõtsa osa' teda soiva',

Mõtsa ladva' lahotiva'.
Kui ma mõzi moro muah,
Totsudi ma tuha peräh,
Siski saiz' ta vaha valuh,
20.Kate kulla karvaline.


Nr. 127. Tahtset taale, tahtset tuole.

   Neiokene, noorekene,
Kabokene, kaunikene!
Tahtset taale, tahtset tuole,
Uibo'olle ilozalle,
5.Sarapuule sirge'elle,
Viznapuule verevälle,
Pähnäpuule punatselle.
Oodit ubinat ozas,
Mäe päält pähkenät.
10.Tulli jo orik orosta,
Märikahru mäe päält;
Ole kubo sai uinutada,
Mätäs-vihko mängäskellä,
Nausti-kubo naljatada.


Nr. 128. Lätsi ma neio merele.

   Lätsi ma neio merele,
Kanane ma kalale.
Kats' sai kalla, kats' sai maime.
Kohe neidä pantanese?
5.Panti pere lavvale.
Keä süömä kutsuti?
Kutsuti kodota neido,
Ilma imätä kanane,
Ilma päädä' pääzokene.
10. Süö neio, serbä neio
Üle viie livva veere,
Üle kuvve kulbi veere!
Sisep sa kodo unehtat,
Meelest heidät hellä vele,
15.Unehtat kalli sõzare.


Nr. 129. Tuhu laul.

A.

   Tuhu', tuhu', vaaru', vaaru',
Tunnus es tuhu tegijä,
Tunnus tuhu naizekene.

Usse läts' vüö peohna,
5.Tarre tull' tano käehnä.
Ots'e aiasta api,
Nulga toesta tuke.
Saa-as aiasta api,
Nulga toesta tuke.
10.Või ei üldä üläle,
Kaivada kaaza vanale.
Kaaza iki kambereh,
Pereh iki pingi all,
Latse' ikva' lavva all.
15. Haari Maarijat pallelda:
Maarija, mino imäni,
Tule maale kaema!
   Peeterita, Paavelita!
Pane hiiro hirnusihe,
20.Pane paati pandelihe,
Ma lää maale kaema,
Ala ilma ilotama
   Tulli maale kaema,
Tulli päädä päästemä,
25.Jalgo arotellema.
Kats' tõi päädä pühütsehe,
Neli jalga jalotsihe.
Tulli kaaza kamberest,
Tulli pereh pingi alt,
30.Latse' tulli lavva alt.


B.

   Suve naine surma sizeh,
Aas'taja hammaste haluh.
Kõik ta saina' saizaskelli,
Kõik ta tulba' tugezi,
5.Ots'e aiasta api,
Ots'e tulbasta tuke.
Vällä läts' vüö käehnä,
Tarre tull' tano peohna.
Või es üläle üteldä,
10.Või es kaazale kaivada,
Üteldä ülä imäle,
Kaivada kaaza vanale.
   Haari Maarijat pallelda:
Maarija mino emäni,
15.Tule maale kaema!
   Jünger jumalde sulane!
Pane mu hiiro hilimihe,
Pane ratsu rahke'ihe,

Pane paati pandelihe,
20.Pane verrev vehmerihe
   Jooze Liizo, karga Kaie!
Tuo mu suka', tuo mu kängä',
Tuo siidi seere paela'.
Ma lää maale kaemahe,
25.Kas kuu hüvilde olli,
Aotähte arma'ahe.
   Viht oll' villane käehnä,
Lämmi vezi länikoh.
   Kui sie Mari maale saie,
30.Kats' sai päädä pähütsehe,
Neli jalga jalotsihe.


Nr. 130. Memm läts aita.

   Memm läts' aita,
Mina memme takah;
Memm mulle päppä,
Mina päpä Päävole;
5.Päävo mulle pippi,
Mina pipi tiidole;
Tiido mulle poige,
Mina poja' rebole;
Rebo mulle raika,
10.Mina raiga us'ole;
Us'o mulle villa,
Mina villa vitsikolle,
Karjalatse katsikolle.


Nr. 131. Sikk, sikk habenik.

   Sikk, sikk, habenik,
Vanamies, vikaht ieh.
Anna mulle vikahtit!
Mis tuo vikahtiga?
5.Haina niitä'.
Mis tuo hainaga?
Lehmile anda'.
Mis noide lehmiga?
Piimä saia'.
10.Mis tuo piimäga?
Latsile anda'.
Mis noide lastega?
Tsiko hoita'.
Mis noide tsikoga?
15.Mäki kündä'.

Mis noide mäkiga?
Kesvä tetä'.
Mis tuo kezväga?
Ollut tetä'.
20.Mis tuo ollega?
Hõimu kutsu'.
Mis tuo hõimuga?
Niiste minnä'.
Mis noide niidziga?
25.Kaplo tetä'.
Mis noide kaploga?
Liina viijä'.


Nr. 132. Mis küll puhkva' suure' tuule'.

   Mis küll puhkva' suure' tuule',
Lõõtsva' suure' lõune tuule'?
Puhkva' veljo vete pääle,
Imä latsi lainetelle.
5. Vihmakene, velekene,
Saarekene, mino sõzar!
Ärä minno hämmetägu,
Kastku kuiva karjalast.
Ole-ei koto, koh ma kuio,
10.Ole-ei tarre, koh tahene;
Kodo mull kuiva kuuze alla,
Tare tamme lehe alla.
   Velekene, helläkene!
Nakka sa tarre tegemähe,
15.Tua nukke nukerdama,
Pane kuu korsenassa,
Ago ette akenassa,
Päivä pääle katuses.
   Sõidi müöda Riia herrä',
20.Müödä Riia Raadi provva',
Küzütelli, nõvvatelli:
Kas om Riiga, vai om Pärnä,
Vai om suuri soola liina?
Sisse joozi siidi laiva',
25.Väljä joozi väidze laiva'.
Minge sisse, ostke siidi,
Tulge väljä, ostke väitsi.
   Kosti vasta vaene latsi:
Ole-ei Riiga ega Pärnä
30.Ega suuri soola liina.
Sie om sandi sannakene,

Vaeze latse varjokene,
Kon ta hindä kuivatelles,
Vihma vasta veeritelles.


Nr. 133. Meid oll' kolmi veljotani.

   Meid oll' kolmi veljotani:
Üts' oll' pikkä, tõine peenü,
Kolmas kogoni madali.
Pikk' tegi tare pihlitse,
5.Matal tare maazikitse,
Peenikene pedajätse.
Panniva' kuu korsinas,
Ao ette akenas,
Päivä pääle harjasi.
10.Ega tohi pääzo pääle laske,
Haugas harja rabada;
Pääzo hoize omma pääd,
Haugas kulda-harjakeist.
   Sisse joozi siidi laiva',
15.Väri'ihe väidze laiva'.
Tuike sisse, ostke siidi,
Väri'ihe, ostke väitsi,
Tütärlatse sine-kivve,
Poizikeze Poola-kivve,
20.Naize' tano narme'it.


Nr. 134. Lääme, lääme, teeme, teeme!

   Lääme, lääme, teeme, teeme,
Teeme silda soie pääle,
Madalide maie pääle,
Üle minnä hobo hulka,
5.Hobo hulka, neio parki.
Lammas kasta es kulda-sõrga,
Tsiga omma siidi-sõrga.
   Lääme, lääme, teeme, teeme,
Teeme mie' tinne kerigo,
10.Pääle vala vaski-torni.
Sisse sõidi siidi-laiv,
Väri'istä väidze-laiv,
Ussaida ubina-laiv.
   Tulge sisse, võtke siidi,
15.Väri'istä, võtke väitsi,
Tütreku' sine-kivve',

Naize' tano narme'it,
Poiskeze' Poola-kivve'.


Nr. 135. Kaege, sõzare', häälezida!

   Kaege, sõzare,' häälezida,
Meelütäge meelezida,
Kas mie' hääle' häste läävä',
Kurgu' käüvä' kume'ehe,
5.Sis mie' ole sõzaritse'.
   Üteh meil' kõrige' koedu,
Ütte pantu pallapoole',
Üteh soah soputetu,
Üteh nitseh nipitetü.
10.Suga tuodu Soomemaalta,
Muu' riista' Moskevasta,
Peele' tuodu Pihkevasta.
Sääl mie' koie kruudilizi,
Sääl mie' veie villatsit.
15. Aitumma mie imäle,
Katsi tenno kalli'ille,
Kes es laze laizas harida,
Laze es vinnü' vedeläs.
Kirstuh hoitse kipe vitsa,
20.Kaane alla kaze ladva.
Kui ta viiz'e, sis ta viput',
Kui ta sutse, sis ta soput',
Opas' tundma toimatsida,
Opas' laskma labatsida.


Nr. 136. Põimu laul.

   Ärä põimi, ärä kääni,
Kokko kanni, kuhja leie.
Kuhiliku' kui emändä',
Haki' kui Harjo neitsikeze'.
5. Põld tahtse minno põeta,
Väli minno väzütä
Ennembä ma väljä väzüdä,
Ennembä ma põllu põeda,
Kui ma jää põllule põdema,
10.Kuo pääle koolemahe.
   Ezi lagja, latse' noore',
Vao' pikä', vaimu' nõrga'.
Läki mie' uvvele iele,
Läämi vahtse vao pääle,
15.Kohe meil eelä ezi jäie.

   Kuri maaha kumardella,
Paha maaha painutella.
Oeh, sälgä haige'eta,
Haige'eta, raige'eta!
20.Kohe ma sinno panetelle,
Kohe ma sinno sirotelle?
Kodo kuuma kivi pääle,
Palava pae pääle,
Sinnä sinno sirotelle.
25. Milles seo põldu halva,
Milles vili virzi värzi?
Siin omma' kündnü kühmä-sälä',
Äestänü ähni jala'?
Oles kündnü küla veli,
30.Aestänü hellä veli,
Oles sie vili parembi,
Tõugu tõize-sugutsemb
   Siijä hata' hanna jätnü,
Pordo' oma poole iedä.
35.Kes mu hannasta avidi,
Kes mu saadi saare päält?
Kats kätt — nie' velidze',
Kümme sõrme — nie sõzare'.
Neo mu hannast avidi,
40.Neo mu saadi saare päält.
   Lõpe põim, vähäne väljä!
Kui ei lõpe lõigateh,
Siijä jätä tsirgu süvvä',
Musta kana muna luvva'?


Nr. 137. Mis ti tsia' tsirizede?

   Mis ti tsia' tsirizede,
Laiza' roti' rogizede?
Teil omma' tsia' sõnno söönü,
Lammas laulu lakahtanu.
5. Mie' lää mihes mere pääle,
Sõaväes Väinä pääle,
Kon meid hulgah hukatas,
Tormih maaha tougatas.
   Poizikeze', prällikeze',
10.Raadivalla rakekeze'!
Joozit Juudaste lävele,
Paganide paja ala;
Juudas and' omma joogikeist,
Pakan paja mõskemit.


Nr. 138. Kergotamize laul.

A.

   Tere kerko, nõsta nõnna,
Nõsta nõnna nõgezist,
Pistä pääd pänülist,
Aja nõnna alta aia.
5.Nõgeze' nõna kõrvedi,
Pänülä pää palodi
   Siin om kenä kergotella,
Siin om viksi veerätellä;
Siin om mullu moro olnu,
10.Timahavva tare tettü;
Tsia' siiä tare tennü,
Põrsa põrmandu tazonu,
Lammas lae liidäskelnü.


B.

   Kes veie kergo kezäle,
Kes vei vaka vaanijalle?
Veli vei kergo kezäle,
Veli vei vaka vaanijalle?
5. Kes lei tsõõri morola,
Kes lei kurni kopelih?
Veli lei tsõõri morola,
Veli lei kurni kopelih.
   Kohe tsõõri veränese,
10.Kohe kurni kukkunese?
Sini-lille sekkä,
Vaha-lille vaihele,
Kulla-lille kottalle.
   Tere kerko, kulla kerko!
15.Nõsta nõna nõgezist,
Pistä pää pänülist,
Aja nõna alta aia.
Nõgeze' nõna kõrvedi,
Pänülä' pää palodi.


Nr. 139. Tänamata laps.

   Imä last es kazutelli,
Kazutelli, korgutelli,
Umas toes tulevat,
Umas abis astuvat.
5.Tugi tulli tuli-suula,
Abi aste ammu suula

   Ole varra vaiva nännü,
Inne muid und virotanu,
Peräh muid pirda palotanu.
10Es kistu tuli taresta,
Valu vanast huonesta,
Sau sängü sambasta.
Muu' naize' une magazi,
Mina ütsi ülevännä,
15.Kandja kate jala pääl.
Koh ma näie kuiva kuuze,
Säält ma haari helle halo;
Koh ma näie kõlle kõivo,
Säält ma võti vipe viha.
20.Läbi tuizu tõie tule,
Läbi külmä küti sanna,
Läbi halla hauz'e viha.
Küdü kääni kümme külge,
Mõrzja küle' mõlemba'.
25. Mis sai abi no imäle,
Kasvo mulle kandijalle?
Sau sai sanna küttemäst,
Silmä vezi vihtumast,
Mädä sõna mähkimäst,
30.Halva sõna haudumast,
Kuri sõna kuzetamast.
Tuo sai abi arma'alle,
Kua kasvo kandijalle.


Nr. 140. Tütarlapse kaebdus.

   Eläzi viel nii kui eläzi,
Olezi viel nii kui olezi,
Mis ne kurja' kuulutuze',
Halva rahva haugutuze!
5.Ne läävä' jo läbi söäme,
Läbi hellä hingekeze,
Läävä' läbi viimze varba.
   Ärä võedu leelo'-lehe',
Sõimadu mu sõna' suuhte.
10.Sõimati mu: silmile matal!
Ülti: pakso palgega!
Ülti mu huulile rummal,
Laideti mu lajas maos.
   Mina vasta kostemahe:
15.Mis tie' mehe' minost tahat,
Naisterahvas minost naarat?
Lehm om lagja maole,

Härg' om pakso palgega,
Hobo huulile rummal,
20.Tsiga silmile matal.
Neio nii kui Jummal loonu,
Kabo nii kui kazunu.
   Oeh meidä, oeh muida,
Oh meid vaezit vaiva latsi!
25.Meist saa juttu joodikille,
Kõnet kõrdzi kõndijille.
   Mehele lääzi, mies ei võta,
Kodo jääzi, pois ei jätä
Paremb olezi naizeh olla,
30.Tano alla tazatsemba.
Putu ei mano pordo jutu',
Liigu ei ligi litsi jutu.


Nr. 141. Mis sa varra ärä kuolit?

   Emäkene, helläkene!
Mis sa varra ärä kuolit,
Enne muida mulda lätsit?
Lätsit liiva linnateh,
5.Kalmihe karateh,
Mõtlit kooba kullas ollev,
Havva mõtlit hõpesta.
Kuop olli sizest kopitetu,
Haud olli sizest hallitetu.
10.Teit sa varra vaiva särgi,
Enne muida mure kõrige.
Jätit ulli hoole pääle,
Nõrgakeze mõtte nõale.
   Kost ma ulli hoole võti,
15.Nõrgakene nõo löüdze?
Lätsi ma aita ojatehna,
Kamberehe kaivateh:
Oi aita, avida minno,
Aida piita, peä kinni,
20.Kambre tulpa, tuke vasta!
Ait jät' mu aia nõale,
Ait jät' nõgeze nõale.
Nõgene mu nõna kõrvet',
Pilliruogu pisti silmä.
25. Imäkene, helläkene!
Tule üles ütes tunnis,
Astu avvu päiväski!
Tule ulli oppamahe,
Tule nuorta noomimahe.

30.Küla opas' küllipäidi,
Valda opas' vastupäidi.
Külä ütles: küll olet kuri!
Valda ütles: küll om vana!
Külep imä iä tieze,
35.Kallis imä kazu põlve.


Nr. 142. Mille mie' sarna' sadanu?

   Mille mie' sarna' sadanu,
Mille lõpnu lõvva luu?
Et külest kündijäni,
Nimezistä niitijäni,
5.Kaalast adra kandijani.
   Seeni suuri, seeni saari,
Seeni kõva, seeni kõrki,
Kui pihah imä piimä,
Varbihna imä vaiva.
10. Lõppi suuri, lõppi saari,
Lõppi kõva, lõppi kõrki!
Kohe vierdü neio veri,
Kohe katte neio karva?
Vierdü ülä tarre,
15.Kaldu kaaza põrmandulle.


Nr. 143. Ole-ei mull hõlmullst.

   Keä minno kodo oodi,
Kodo oodi, vasta võti?
Kodo oodi kuiva' kuuze',
Vasta kaiva' kale' pedäjä,
5. Kui tule õdagukene,
Sis tule haledakene.
Ole-ei mull hõlmulist,
Armast hõlmu võttijat,
Särgi siilo säädijät,
10.Kaska pääle kattijat,
Sula suu andijat,
Make muz'o maitsijat.
Kääni küle, löüze külmä,
Nõsti jala, löüze jahhe.
15. Kellega ma sõna kõnele,
Kellega aja armu juttu?
Ole-kõrzile kõnele,
Pähüts-pakule pajada;
Ole-kõrzi kõzahtie,
20.Pähüts-pakku paugahtie.


Nr. 144. Leze kaebdus.

   Ega es ike imä pääle,
Ei kaiba kandja pääle;
Ike ma kurja koolu pääle,
Kaiba kale kadzo pääle.
5.Võt' mu mehe meelelize,
Kaaza kaala arvolize,
Jäti mu iäs ikkema,
Pooles põlves puhkuma.
Iki ma silmä' iloza',
10.Veredi sarna' verevä'.
   Kelle ütle oma oho,
Kelle kaiba oma kahjo?
Pähüts-pakule pajadi,
Ole-kõrzile kõneli;
15.Ole-kõrzi kõzahtie,
Pähüts-pakku paugahtie.
   Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrezille:
Tie' es elät ülä pääle,
20.Kargat ülä kaala pääle,
Mis pääle mina vaene?
Ma iks looda Luoja pääle,
Elä Isanda pääle.
Üleväh es õnne looja,
25.Taivah tazategijä.
Kedä iks tuuz'e, tolt ta võti,
Kedä tuuz'e, tolle anni;
Paigolde es Jummal parandi,
Azemide anni armu.


Nr. 145. Oles ma koolnu väikohna.

   Oles ma koolnu väikohna,
Oles koolnu kanazeh,
Lännü mull lina lühembä,
Lännü kaali kazinamba.
5.Nüüd pane kangas kaalis,
Tõine kangas tõizes rõivas.
   Toodi toona ärä koolda,
Eilä ilma unehta.
Tulli vasta Ilmulize',
10.Ilmulize', Kalmulize':
Ei ole tulnu sino tundi,
Ei ole astnu sino aigu.
Tule tuleval suvel,

Astu tõizel ajastajal.
15.Sis om tulnu sino tundi,
Sis om astnu sino aigu.


Nr. 146. Vana ole, alla vao.

   Jummal tied, Jumalakene,
Mari tied, madalakene,
Kon mie' tõn'e tõze kõrra,
Tõn'e tõze ajastaja,
5.Koa liinah, koa liivah,
Kes meist havvah, kes alale,
Koa kanni kooli kaali,
Keä pidi pikä linige,
Narva naiste kaala räti,
10.Soome naiste suu räti.
   Vana ole, alla vao,
Ei kurku enämb kumize,
Ei helü enämb helize.


Nr. 147. Kas tie mino hanni näiet?

   Kuule külä hellä veljä,
Sõõru laazija' sõzare':
Kas tie' mino hanni näiet
Üle mere minevädä,
5.Lainit vasta laabuvada,
Oia pite ojovada.
Hani läts' alla haudumahe,
Pezä piiri otsimahe.
   Ehk küll näie, es küll tunne.
10.Mis sino hanil tähte olli?
Pää olli päädit pardli langost,
Kubo olli kulda kirjotetu,
Hõdzik oll' hõpesta valetu,
Siib olli siidist sirotetu.
15. Tie sis silda siidi langost,
Parv' tie pardzi pudzajista,
Lodi tie lõo lõvva luusta.
Mine sis mõiza mõõdu aita,
Sääl sino hani tapeti,
20.Veri vormi valetas,
Liha lipsa lõigutas.
Veri pilkse pikerih,
Liha liblet' livva pääl.
   Kuule, kulla velekene!
25.Kas sina tunnet tuoda miesta,

Kes mino tipu tappenesa,
Hani verdä valanesa?
   Küll ma tunne tuo mehe,
Tunne tuo tuli-söäme.
30.Suust täll tulli sinist suitsu,
Lagipäästä lakja lõhna,
Kukrust kuvvekeerolista.


Nr. 148. Erätõvvu tegijä.

   Tulli üles hummogul,
Inne varra valge'el,
Mõzi suu, suie pää,
Lätsi mõtsa kõndima,
5.Erätõugu tegemä.
Teie kezvä kingo otsa,
Kaara mäe kalde'ehe.
Kaar sai maale kammitus,
Kezev maale kizotus,
10.Ezi manna saizaskelli,
Saizaskelli, laulaskelli:
Kazu, kazu kaarakene.
Tõze tõvvu viläkene!
   Kui sai kaara kazunus,
15.Tõvvu viljä tõzenus,
Kahjo mull kaara kazijast,
Tõvvu kokko tõstijast.
Lätsi ezi kazima,
Tõugu kokko tõstema.
20. Mureh jälle, miä mureh!
Ole-e' kuo korjajat,
Kezväpää kerjäjät.
Kulla' saava' korjamast,
Kalli' rõiva' kerjamäst.
25. Mis sääl kezvä keske'el?
Tammi kezvä keske'el,
Vaher kaara kalde'el.
   Mis sääl tamme oseh olli,
Vahteragi vaihe'el?
30.Uma imä helme kõrra',
Sõzaregi sini-sõba,
Vanemba vastse' rõiva'?
   Mis tamme otsah olli?
Käsk tamme otsah olli,
35.Ollu' sääl siheh olli.
Keä tuo olle joonenesa?

Ull' ma olle joonenesa,
Vaene lats' vahtera mahla.
   Lätsi ma hullu hulkuma,
40.Marjatiedä marsima.
   Keä mu takah nõudezie,
Nõudezie, sõudezie?
Oll' üts' nõrka nuori sõzar,
Sie mu takah nõudezie,
45.Nõudezie, sõudezie.
   Keä sääl tie veerehnä,
Kua sääl tie harola?
Äestäjä tie veereh,
Adra-ajaja tie harol.
50. Sõzareni, arma'ani,
Haari ta küsü' kündijält,
Aestäjält häältä võtta:
Kas tie' näite mino veljä,
Mino nõrga nõutavada,
55.Mino ulli otsitavat?
   Külämehe' küzütelli,
Vallamehe' vaidelie,
Võõra' mehe' võistelie:
Miä kirjä su velelä,
60.Kua karva kaonul?
Kuis ta heit'e hiusseelle,
Kuis ta paiste' palge'elle?
   Küpär oll' pääh kerigo kirjä,
Särk' oll' säläh säre soomeh,
65.Vüö villane vüölä,
Kinnas sõrmeh sõzarelt,
Kaadza' jalah kala marja,
Jala' alla jaanililli,
Pää pääl päivälilli.
70. Kuule kulla sõzareni,
Armas takah ajaja!
Päänist läts' Pärnä poole,
Takast kaija' Tarto poole,
Võinu minnä' Võnnu liina.
75.Oles ma sedä teede teenü,
Teede teenü, tarka olnu,
Võinu ma julgest juttu aija',
Kärmzäst tedä kätte saija'.


Nr. 149. Jummal käsk' hiljä elädä.

   Jummal käsk' hiljä elädä,
Madalikult maada kündä.

Sis ma künni kükikalla,
Niidi neljä roomakalla,
5.Künni iks suoda sõmerasa,
Hainamaada maranasa.
Katski kizi kiudu sarve',
Ärä lahi laugi otsa.
Särk' oll' säläh, mõõka puuzah,
10.Kabe küpär kangelah.
Higi tsilgus hiussist pallav,
Piinas mehe pihta pal'l'o.
Rase tüö tõi rammetusta,
Mõtsa huogu hoimatusta.
15. Panni mina kiudu kezä pälle,
Musta härjä mulla pääle,
Kalli hobo kammitsahe,
Ezi heitse magama;
Panni ma pää paiu pääle,
20.Kõrva kõo lehe pääle,
Jala' Jaani niidu pääle.
Magazi päivä, magazi katsi,
Sügüzetse söögivaihe.
   Tulli suzi soomikosta,
25.Lagja käppä laamikosta,
Võti kiudu kezä päält,
Murri mustu mulla päält.
Kuri mies tulli kuuzikosta,
Vana mies tulli varikosta,
30.Halva miesi haavikost, —
Varast' mu hää hobeze,
Pilliruodze piidzakeze,
Mere ruogu mõõgakeze.
   Mina mies memme poiga,
35.Imä rinnah hoietu,
Memme võiuh võõrutetu,
Kavalaste kaemahe,
Kallist hopo otsimahe,
Karja härgä katsumahe.
40.Sis mina ots'e upikalla,
Kükütelli kübärällä.
Ärä murri mõõga otsa,
Ärä pööri püsü perä.
Hobo olli viidü Väina pääle,
45.Härg' olli koolnu Kuiva pääle.
   Sis mina hopo ikkemahe,
Linalakka leinamahe.
Külä neio' minno naari,
Külä kabo' minno kaie:

50.Oh sa kavval kozilane,
Petelikku peiopoisi!
Sina otsit orjalatsi,
Kaet karjast kaazakeista.


Nr. 150. Peeter peenü' poizikene.

   Peeter peenü' poizikene
Raie sõõru, roog'e sõõru,
Tegi ta kezvä kalmu,
Kaara kalmu kaldelle:
5.Kazu, kazu kaarakene,
Tõze tõvvu viläkene!
Ma nakka kalmust naista naitma,
Kalmust neitsi nimidze.
   Saie kaara kazunusa,
10.Tõvvu viljä tõzenusa,
Sõidi ta ruttu Riia liina,
Aie Riia alevulle,
Tandz'e ruttu Tallinahe.
Koz'e ta kuninga tütre,
15.Võtt'e Riia raadi latse.
Oll' täll sada sajamiest,
Viiz'kümmend saja hobest,
Pääle kats' kaaziket.
   Naksi ta kodo tulema,
20.Aie saani Sallo,
Rie perä Peibesihe.
Sääl ta uugi, sääl ta hõigi:
Ilmulize', Kalmulize',
Kuulke maa Manalaze'!
25.Pästke mu saani Salosta,
Rie perä Peibesist,
Kaustvitsa' kadastikust!
   Anna noorik nuku alt,
Anna kabo kaali alt,
30.Sis ma pästä saani Salost,
Rie perä Peibesist.