Vana kannel/XI

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

XI.

Nr. 104. Härgade kahju.

   Mull om veli veri-pini,
Aie külmäl kündemähe,
Kalel atra kandemahe,
Hallal maada harimahe.
5.Härä ette härmätetü,
Piitsk oll' peijo külmänü.
Teie tule toomistuhe,
Sau läts saare veere ala.
Lätsi käsi peezütämä.
10.Jala kundze kostutama.
Tullii suzi soomikost,
Lagja käppä laazikost,
Seie nie' härä' mõlemba',
Kats' üte karvalist,
15.Kalli' kullasta mõlemba',
Mina kodo joosteh joozi,
Joosteh joozi, jalol käve.
Kiä küündü küzümä,
Kiä nõssi nõudema?
20.Imä küündü küzümä,
Imä nõssi nõudema.
   Mis sa iket, pojakene?
   Mis ma ike, imäkene?
Mull om veli veri-pini,
25.Aie külmäl kündemähe,
Kalel atra kandemahe,
Hallal maada harimahe.
Härä ette hätmätetü,
Piitsk oll' peijo külmänü.
30.Teie tule toomistuhe,
Sau läts saare veere ala.

Lätsi käsi peezütämä,
Jala kundze kostutama,
Tulli suzi soomikost,
35.Lagja käppä laazikost,
Seie nie' härä' mõlemba',
Kats' üte karvalist,
Kalli' kullasta mõlemba'.
   Ärä ikku, pojakene!
40.Kui Pool'o poja tege,
Kar'es lehem kandma saa
Sis saava' härä mõlemba',
Kats' üte karvalist,
Kalli' kullasta mõlemba'.


Nr. 105. Hobuze kahju.

   Lätsi mõtsa kõndimahe,
Hummogulla huljomahe.
Miä ma näie mõtsanani?
Kõik ne oro' ollut joozi,
5.Mäe' mäng'e haanikat.
Sääl ma jõie polingida,
Polingida, pikkerida,
Jõie toobi, jõie topsi,
Jõie kanni, jõie katsi,
10.Johtu ülijoobenus,
Nõrku mõtete nõale.
Panni pää kivi pääle,
Kaala kate kannu pääle.
Tulli varas varikost,
15.Kuri mies kuuzikost,
Varast' mu hää hobeze,
Pilingitse piidzakeze,
Välingitse väidzekeze,
Saaridze sadulakeze.
20.Lätsi ma kodo ikke'eh,
Ikke'eh ja nutte'eh.
Kiä mult küündü küzümähe,
Kiä nõssi nõudemahe?
Imä küündü küzümähe,
25.Ezä nõssi nõudemahe.
   Mis sa iket, poigovani?
   Mis ma ike, ezäkene,
Mis ma ike, imäkene?
Varas tulli varikost,
30.Kuri mies kuuzikost,
Varast' mu hää hobeze,

Pilingitse piidzakeze,
Välingitse väidzekeze,
Saaridze sadulakeze.
35. Ärä ikku, poigovani!
Mull omma' suluh suure' ruuna',
Tallih täko' tazadze'.
Ole-e sälgä istujat,
Ole-e säläh sõitijat.


Nr. 106. Helmeste kahju.

   Lätsi mõtsa kõndimahe,
Arro pite ajamahe,
Näie kaara kazuvat,
Tõvvu vilä tõzevat.
5.Karksi kaara kitskemahe,
Heidi helme' kivi pääle,
Kaala raha' kannu pääle.
Tulli varas varikost,
Kuri mies kuuzikost,
10.Haard' helme' kivi päält,
Kaala raha' kannu päält.
Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrole,
Tulli ikkeh imä mano,
15.Nutteh noore vele mano.
Imä küündü küzümähe,
Imä nõrku nõudemahe:
   Mis sa iket, tütär hellä,
Mis sa kaibat, kabo kallis?
20. Mis ma ike, imäkene,
Mis ma kaiba, kabokene?
Lätsi mõtsa kõndimahe,
Arro pite ajamahe,
Löüze kaara kazuvat,
25.Tõvvu vilä tõzevat,
Oll' Juudas jutra külvnü,
Äi külvnü äijästüt,
Karksi sisse kitskemahe,
Heidi helme' kivi pääle,
30.Kaala raha' kannu pääle,
Tull' iks varas varikost,
Kuri mies kuuzikost,
Haard' mu helme' kiviltä,
Kaala raha' kannu päält.
35. Ärä ikku, tütär hellä!
Kui ma riedi liina lää,

Sis ma osta suure sõle,
Pääle heidä helme kõrra,
Päähä tuo Pärnä räti.


Nr. 107. Mehiläistä meeletüdä!

   Mehiläistä meeletüdä,
Kimalaista keeletüdä!
Mõtsa läts' minetämätä,
Kodo tull'e kutsumata,
5.Tõi ta vaha varba'il,
Mie meele tukme'il,
Vei mu vele tarro,
Saadi vele samba'alle.
Veli vei liina viiz' nakla,
10.Kand' liina kats' nakla,
Panni liina lavva pääle,
Kanni kaalu kaplo pääle.
Lahki leie liina lavva,
Katski kakas' kaalu kabla'.
15.Sis es tuuzi turu säksa',
Immes panni poodi säksa',
Miä sie mezi mehilä,
Kua vaha vaezil.
Säält sai veli sini-särgi,
20.Mari masa karvalize.


Nr. 108. Ärras peremees.

   Lätsi lipsti lehmä tapma,
Lehem vasta pallema:
Ärä tapa minokeist!
Mull jäävä' nüsko' nuutskima,
5.Piimä tsõõrigo' piitskuma.
   Lätsi äkki härgä tapma,
Härg' naas' vasta pallema:
Ärä tapa minokeist!
Mull jääva' ikke' ikkema,
10.Juta' jorro ajama.
   Lätsi lauta lammast tapma,
Lammas naas' vasta pallema:
Ärä tapa minokeist!
Mull jääs us'o määgimä,
15.Villa korvi vinguma.


Nr. 109. Pruudi hukkaja.

   Olli ütsi väiko veljo,
Oll' ta sõah sõidu pääl,
Lahenguh ta laskemah,
Tull' ta kodo kozjovalle,
5.Taha-as vanna, taha-as vaest,
Tahtse rikast, tahtse nuort,
Rikka talo tütterit.
Keeli ezä, keeli imä,
Keeli vele' viie', kuvve',
10.Sõzaregi kate', kolme'.
Üle läts'e imä keelo,
Imä keelo, ezä keelo,
Üle viie vele keelo.
   Ega anda kiilo kirstu,
15.Kiilo kirstu, mõõlu vakka.
Pand' ta sälgä säidze hameht,
Vööle pand'e viizi vüöd,
Kaala kateza rätti,
Päähä pand' Pärna räti,
20.Ette panni pööri põlle,
Rinda pand' ta tsõõri sõle.
Läts' ta saani minemä,
Saani parras praksahti'e,
Tina-telgi triksahti'e.
25. Lätsi tiedä veidikeze,
Maada marja võrrakeze,
Haard' ta küsü hobezilta,
Ruttu küsü ruunaltani:
Kas tie' süöte neio lihha,
30.Joute neio verekeist?
   Hobo mõisti, kosti vasta:
Ei mie' süö neio lihha,
Juo neio verekeist.
Nätsk liha nädezil,
35.Mõro liha mõrzijil.
   Sis ta küsse mõrzijalta,
Nõuz'e perrä neiolta:
Milles sa paksos paizuzit,
Üle liia lihozit?
40. Hää olli ezä, hää olli vele',
Söödi na üöze, söödi päivä,
Söödi päivä pähütsest,
Joodi üöze jalotsist,
Selle ma paksos paizuzi'e,
45.Üle liia lihozi.

   Lätsi tiedä veidikeze,
Maada marja võrrakeze.
Haard' jäll küsü hobezilta,
Ruttu küsü ruunaltani:
50.Kas tie' süöte neio lihha,
Juote neio verekeist?
   Hobo mõisti, kosti vasta:
Peenikene peremies,
Kasin kaara andija!
55.Kui sa söödät, sis mie' sööme,
Kui sa joodat, sis mie' joome.
   Haard' ta mõõga saanista,
Läbi leie hellä hinge,
Tapp'e kalli kabokeze.
60.Imä oodi kodo au-hameht,
Oodi lemme-liniket,
Vei ta kuolja kodoje,
Kalmulize kaarte ala.
Imä läts' vasta kaemahe:
65.Käe' külma' küündereni,
Jala' külma' jakust saani.
   Mis sa teit, poiga vaene!
Tapit sina naize noore,
Kaotit kaaza madala.
70. Ega ma seda ezi tie,
Sedä teivä' hobeze' hää',
Umel kaarol kazutetu,
Umal ruhel rokutetu.
Lätsi ma mäkke mäsäteh,
75.Mäe ala mängähteh,
Sinnä na tapi naize noore,
Kaoti mu kaaza madala.
   Imä võtt' säläst säidze hameht,
Võtt'e vüöltä viizi vüödä,
80.Kaalast võtt' kateza rätti,
Päästä võti Pärnä räti,
Võtt'e rinnast tsõõri sõle,
Pühäs iest pööri põlle,
Löüz ta vere põlle all,
85.Katsa kaala räti all.
   Poigovani, hellätäni!
Ega sie ole hobeste tüö,
Sie iks sino uma tüö.
Milles sie veri sõle all,
90.Katsa kaala räti all?
   Imäkene, helläkene!
Kiä lätt naista kozjovalle,

Lätt kapo kaemahe,
Ärä kiäki nii teku,
95.Kui teie mina vaene
Umala ullila päälä,
Rumalalla mõtte'ella.
Tapi mina naize noore,
Kaodi kaaza madala.
100.Kiä lätt naista kozjovalle,
Lätt kapo kaemahe,
Võtku sada sajamiest,
Pääle kats' kaazikot.


Nr. 110. Naeze hukkaja.

   Kuule, kulla nuori miesi,
Nuori miesi, nõrka poisi!
Võtit naize üürikezes,
Kauplit kates ajastajas.
5.Sai ütsi nädälikene,
Pääle kats' päiväkeist,
Sünnü-üs ütte süömähe,
Mahu-us ütte magamahe.
Ots'et naize tappijat,
10.Kaaza kaala ragojat.
   Kes täll vasta puttuzi'e,
Puttuzi'e, johtuzi'e?
Vasta puttu vana mies,
Vana mies, hall' habeni.
15.Küzütelli, nõvvatelli:
   Mis sa otsit, nuori miesi,
Nuori miesi, puhas poisi?
   Mis ma otsi, vana miesi?
Otsi naize tappijat,
20.Kaaza kaala ragojat.
   Kuule, kulla nuori miesi,
Nuori miesi, nõrka poisi!
Lupa illos hirre alt,
Lupa paati parre alt,
25.Liidä mulle linalakka,
Sis ma tapa naize noore,
Kaoda kaaza madala.
   Kuule, kulla nuori miesi!
Mine kodo, koole ärä.
30.Pane põhule põdema,
Pane olile ogima,
Pane hainal haige'es.
Joogu-u sa taari taresta,

Mõtu musta kelderista.
35.Aja naine mahlale mäele,
Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
Ala tuo kõivo kõvera,
Kohn es omma' kulda-kopa',
40.Kulda-kopa' kummutedu,
Vaski-vaadi' vitsutedu.
   Naine läts' mahlale mäele,
Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
45.Ala tuo kõivo kõvera.
   Lätsi ta kambre lävele.
Kes sääl kambreh ollenesa?
Ezä kambreh ollenesa.
   Kuule, kulla ezäkene!
50.Hoitke tie' mu latsi hummen,
Kanazida kannetuisi.
Ma lää mahlale mäele,
Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
55.Ala tuo kõivo kõvera,
Kohn es omma' kulda-kopa',
Kulda-kopa' kummutedu,
Vaski-vaadi' vitsutedu.
   Mine, mine, ma minijä,
60.Veerä, hellä poja naine!
Küll su latse' hoietaze',
Kanazegi kaidzetaze'.
   Lätsi ta tare lävele.
Kes sääl tareh ollenesa?
65.Imä tareh ollenesa.
   Kuule, kulla imäkene!
Hoitke tie' mu latsi hummen,
Kanazida kannetuizi.
Ma lää mahlale mäele,
70.Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
Ala tuo kõivo kõvera,
Kohn es omma' kulda-kopa',
Kulda-kopa' kummutedu,
75.Vaski-vaadi' vitsutedu.
   Mine, mine, mu minijä,
Veerä, hellä poja naine!
Küll su latse' hoietaze',
Kanazegi kaidzetaze'.
80. Lätsi ta talli lävele.

Kes sääl tallih tallitanes?
Veli tallih tallitanes.
   Kuule, kulla velekene!
Hoitke mino latsi hummen,
85.Kaege mino kanazit.
Mina lää mahlale mäele,
Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
Ala tuo kõivo kõvera,
90Kohn es omma' kulda-kopa',
Kulda-kopa' kummutedu,
Vaski-vaadi' vitsutedu.
   Mine, mine, mie' minijä,
Veerä, hellä vele naine!
95.Küll su latse' hoietaze',
Kanaze' sull kaidzetaze'.
   Lätsi ta aida lävele.
Kes sääl sizeh ollenesa?
Sõzar sizeh ollenesa.
100.Mis täll sõzar sizeh tegi?
Ummel' udzu hamehta,
Kört'e küü käüsit,
Narm'e nao linikit.
   Kuule, kulla sõzareni!
105.Mina pane palve'ille,
Heidä hellile sõnole:
Hoitke iks mu latsi hummen,
Kaege mino kanazit.
Mina lää mahlale mäele,
110.Sisse tuo mõtsa sinidze,
Vierde tuo varigo verevä,
Ala tuo kõivo kõvera,
Kohn es omma' kulda-kopa',
Kulda-kopa' kummutedu,
115.Vaski-vaadi' vitsutedu.
   Ärä mingu, mu minijä,
Vierku, hellä vele naine!
Sull jääs kolmi tütärlasta,
Kodo kolmi kanasta:
120.Üts' jääs armas Annekene,
Tõine kallis Katrekene,
Kolmas til'l'o Liisokene.
Kuule, kulla sõzareni,
Sõzareni, arma'ani:
125.Küll ma tunne tuulestagi,
Taipa taiva tähistägi,
Kuis su latse' hoietaze',

Kanazegi kaidzetaze':
Kuiva leivä koorikil,
130.Vaiva vadza veerikil,
Luu andas iks liha jaos,
Kala luu kala jaos.
   Sis läts' kirstu kiigutama,
Vaka kaanta kaagutama.
135.Lätsi aita ehtimähe,
Päälikohe päätimähe,
Löüze ehte' ikkevat,
Suure' puute' puhkuvat.
   Mis tie' iket, ehtekeze',
140.Puhut, suure' puutekeze'?
Mull jääs kolmi tütärlasta,
Kodo kolmi kanasta,
Keä teid es vööle panva',
Vööle panva', sälgä säädvä'.
145. Lätsi aidast ehtimäst,
Päälikosta päätimäst,
Keä vasta johtuzi'e?
Sõzar vasta johtuzi'e.
   Ärä mingu, mu minijä,
150.Vierku, hellä vele naine!
Sinna läts' valda varesit,
Katsi hulka kaarenit,
Sinnä soe' sommoh lätsi,
Sinna kahru' karjah lätsi.
155.Kõik lätsi sino verele,
Rüökvä' sino rõipe'elle.
   Ärä iks lätsi, es ta kuule,
Mies ai mahlale mäele,
Sisse tuo mõtsa sinidze,
160.Vierde tuo varigo verevä,
Ala tuo kõivo kõvera.
   Tulli vällä vana miesi,
Vana miesi, hall' habeni,
Niit'e maaha nimezist,
165.Põrot' maaha põlvist saani.
   Sai kodo koolu sõna:
Tule üles, nuori miesi,
Nuori miesi, nõrka poisi!
Anna illos hirre alt,
170.Anna lauki lahterista,
Liidä mulle linalakka.
Mina tapi naize noore,
Kaodi kaaza madala.
Tule nüüd põhult põdemast,

175.Tule olilt ogimast,
Tule hainalt haige'est.
   Tõssi üles tõbine,
Kostu üles koolija.
   Kui sai naine tapetus,
180.Kaaza kallis kaotedus,
Tulli üles hummogult,
Tõssi üles tõizel päiväl,
Elli üte nädäli,
Pääle kats' päiväkeist,
185.Löüze latse' lappe'el,
Tõize tõizela käelä,
Kolmanda kurala olala.
Lei käe kättä vasta,
Tõize põlve põrodi:
190.Miä tei mina vaene!
Lazi tappa naize noore,
Hauda aija imä armu.
Miä tie mina vaene!


Nr. 111. Mehe hukkaja.

   Lätsi kulla kozjoelle,
Armast takah ajama.
Saie ütsi nädälikene,
Pääle kats' päiväkeist,
5.Viha miel' veerünes,
Paha miel' paizunes.
Tulli ülä kündemäst,
Kaaza atra kandemast,
Lätsi naine sängü säädmä,
10.Sängü patjo panema,
Pand'e ora' otsepäidi,
Säksa väidze' sallüpäidi.
   Tulli üles hummogul,
Inne varra valge'et,
15.Läts' ta lehmi nüssemähe,
Karas' karja saatemahe.
Saie karja vainule,
Valla naiste vaihele,
Külä naiste külele,
20.Taade külä tanomide,
Nurme nulkade otsa,
Aia arode pääle,
Külä naize' küzütelli,
Valla naize' vaideli'e:

25. Kuule‚ kulla naine nuori,
Kallis kaaza madali!
Milles su saabas verine,
Milles kaput hurmeline?
   Külä nalze', kullakeze',
30.Valla naize', vaimukeze'!
Eelä tapi hani tarest,
Lahi lagle lavva alt,
Kuke võti koa tielt,
Kiko keedi kelderist,
35.Selle mu saabas verine,
Selle kaput hurmeline.
   Kuule, kulla naine nuori,
Kallis kaaza madali!
Ole-e lastu lagle verd,
40.Ole-e keedet kiko päid.
Sie mie' meeste veri,
Sie puhas poisa puna.
Miä olet tennü, naine nuori!
   Miä tei mina vaene,
45.Kua kannet kanane?
Mies olli ülemeelik,
Kaaz ülikammelik.
Sünnü-üs ta ütte süömä,
Mahu-us ütte magama.
50.Pand' hameht ni habeli,
Pand' puudeht ni pureli.
Lätsi sängü säädemä‚
Sängü patjo panema,
Panni ora' otsepäidi,
55.Säksa väidge' sällüpäidi.


Nr. 112. Ilma tütär.

   Kodo koppeli' nähüze',
Vele vaanija' veerüze'.
Miä sääl kotoh koppelih,
Kua vele vaanijah?
5.Kuuz' sääl kodo koppelih,
Vaher vele vaanijal.
Miä sääl kuuze otsahna,
Kua vahtra vaihe'el?
Kägo sääl kuuze otsahna,
10.Piho vahtra vaihe'el.
Miä sääl käo käehnä,

Kua piho peo pääl?
Käzik sääl käo käehnä,
Pikri piho peo pääl.
15.Miä sääl käs'ko sizehnä,
Kua pikri perä pääl?
Ollu' sääl käs'ko sizehnä,
Viin pikri perä pääl.
All olli hiiva, pääl olli vattu,
20.Keskeh ollu' punane.
Kohe hiiva heiteneze',
Kohe vatu valaneze'?
Hiiva heidi hitskemelle,
Vatu vali vaanijalle.
25.Miä sinnä kazunesa?
Sinnä kasvi kõlle kõivo,
Kõlle kõivo, taza tammi.
   Aie sõa sõõrumahe,
Malvi maaha ragomahe,
30.Ega jõvva sõda sõõrdu,
Malvi maaha raoskella.
Olli ütsi väiko veli,
Olli väiko, olli välle,
Olli til'l'o ni teräne.
35.Higi kirve vaivasa,
Tegi kirve teräväs.
Lei ta lastu, leie katsi,
Kolmandada koputelli,
Tüvi merde tundsähtü,
40.Ladev satte Saaremaale.
Kiä tõi tüve merestä,
Ladva saie Saaremaalt?
Mino ezä suure' ruuna',
Suure' ruuna', kõva' kõrvi',
45.Kõva' kõrvi', pakso' paadi',
Nuo' tõiva' tüve merest,
Saiva' ladva Saaremaalt.
Miä no tüvest tettänes,
Kua ladvast lastanes?
50.Tüvest tetti tünderit,
Ladvast langa lõimezit,
Otsast tetti olle kanni',
Söamestä söögi lavva'.
Miä üle jäänenesä,
55.Tsibenit ja tsäbenit,
Miä säältä tettänesä?
Tetti ütsi kiilo kirstu,
Kiilo kirstu, mõõlu vakka,

Annele anni vakka,
60.Liizole linige vakka.
   Kiä kirstule minezi,
Kaldu vaka kaanele?
Neio kirstule minezi,
Kaldu vaka kaanele.
65.Kohe kuuldu kirstu kiidzumine,
Kohe vaka vaakumine?
Inne kuuldu Ilmuzihe,
Pääle kuuldu Päivüzihe.
Inne tulli kozja' Ilmuzist,
70.Pääle kozja' Päivüzist.
   Tulli kuu kozjovalle,
Ago viina andemalle:
Tere Ilma illos tütär,
Taiva alla tarka latsi!
75.Kas sust saaze kuu naist,
Kuu poja mõrzijat?
   Ei must saa kuu naist.
Kuu poja mõrzijat.
Kõrra kaos, tõize kazus,
80.Kolmanda kogoni ilma.
Õdagu täll tõzemine,
Hummogu täll minemine.
   Tulli päivä kozjovalle,
Ago viina andemalle:
85.Tere Ilma illos tütär,
Taiva alla tarka latsi!
Kas sust saaze päivä naist,
Päivä poja mõrzijat?
   Ei must saa päivä naist,
90.Päivä poja mõrzijat.
Päiväl väega paljo tüödä,
Ülipaljo ütlemizi.
Hummogu om nõzemine,
Õdagu om minemine.
95. Tulli tähti kozjovalle,
Ago viina andemalle:
Tere Ilma illos tütär,
Taiva alla tarka latsi!
Kas sust saaze tähe naist,
100.Tähe poja mõrzijat?
   Minost saaze tähe naine,
Tähe poja mõrzija.
   Tähti olli täüzi miesi,
Ago armas velekene.
105. Velekene‚ helläkene!

Vii talli tähe hobo,
Tähe lauki latterihe,
Vii ette viie' roka',
Kanna ette kuvve' kaara'.
110.Ärä mull minnä luoduvalle,
Louduvalle, säädüvälle.