Vana kannel II/I

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

Tõine kogu.

Laulud Kolga Jaani kihelkonnast Viljandimaalt.



I.

Nr. 151. Paras laulu aeg. 1.

A.

   Nüüd on laulud oma laalda,
Hääled oma häälitseda.
Küll saab siiski vaita olla,
Kui saab alla musta mulla,
5.Valge laudade vahele,
Kenä kirstu keske'elle.


B.

Neitsikezed, noorekezed!
Nüüd on lusti lõõritada,
Paras põlv' on heitä nalja.
Küll saab suile siiski seestä,
5.Keelel vaezel olla vaita,
Kui saab surmavuode'esse,
Õnnis pikile õlile,
Valge laudade vahele,
Keeru liiva keske'elle‚
10.Musta mulla pöörisselle,
Halli liiva ääre alla.
   Neitsikezed, noorekezed!
Nüüd on luba lõõritada,
Paras põlv' on heitä nalja.

15.Nüüd on katku kauge'ella,
Meeste murdu muile maile,
Naeste taudi Tarvastissa.
Tuleb katku kauge'elta,
Meeste murdu muilta mailta:
20.Võtab tappa targemaida,
Võtab noppi nooremaida,
Imeväid emä sülestä.
Jätäb vanad vanderdama,
Pärätumad peäle ilma.


C.

   Neitsikezed, noorekezed!
Lellutame, kui me lääme,
Kõerutame, kui me käeme,
Lellutame Leie viizi,
5.Kõerutame Kõnnu viizi,
Ajame alevi viizi!
Nüüd on luba lõõritada,
Paras põlv' on heitä nalja.
Küll saab suile siiski seestä,
10.Keelel vaezel olla vaita,
Kui saab surmavuode'esse‚
Õnnis pikile õlile,
Valge laudade vahele,
Musta mulla pöörisselle,
15.Halli liiva ääre alla,
Keeru liiva keske'elle.
   Neitsikezed, noorekezed!
Nüüd on luba lõõritada,
Paras põlv' on nalja heitä.
20.Nüüd on katku kauge'ella,
Meeste murdu muile maile,
Naeste taudi Tarvastisse.
Küll saab suile siiski seestä,
Keelel vaezel olla vaita:
25.Kui tuleb katku kauge'elta,
Meeste murdu muilta mailta,
Naeste taudi Tarvastista,
Võtab noppi nooremaida,
Võtab tappa targemaida,
30.Imeväid emä sülestä,
Jätäb vanad vanderdanna,
Pärätumad peäle ilma.


Nr. 152. Hakkame kannelt tegema. 2.

   Neitsikezed, noorekezed!
Peäme nõuu natukeze,
Hakkame kannelt tegemä:
Vihterasta, vahterasta,
5.Õõnapuusta õige'esta
Sarapuusta sirg'esta,
Toomingasta tuore'esta.
   Neitsikezed, noorekezed!
Kust saab kaazi kandelille?
10.Sie saab lõvi lõua luista.
   Neitsikezed, noorekezed!
Kust saab pulke kandelille?
Neid saab havi hammastesta.
   Neitsikezed, noorekezed!
15.Kust saab kieli kandelille?
Juusse'ista sirge'ista.
   Neitsikezed, noorekezed!
Kust saab pillil mängijada,
Kandelille kargajada?
20.Pedä Jaani, hüüdis peigu.
Kada Jaani, hüüdis kaaza.
Küläp Pedä hüüäb pilli,
Kada kandelit kõlistab.
Neitsikene, noorekene,
25.Oi õde muru madala,
Tapu-tilka tillukene,
Sõzar sõrme suurukene!
Tule pillil tantsimaie,
Kandelille kargamaie.


Nr 153. Kust sie laps nied laulud võtnud? 3.

   Oh me vaezed valla orjad,
Tillukezed teo orjad!
Laalame külä kohale,
Laalame valla vahele,
5.Kihelkonna keske'elle!
Külä siis tõuses küünisselle,
Vald mind tõuses vaatamaie,
Kihelkond mind kiitemaie,
Kuulama minu sõnuda,
10.Lapse hullu lauluzida.
   Kust sie laps nied laulud võtnud,
Hulluke sõnad ozanud?

Vist olnd Harjus õppimaies,
Virus viizi võttemaies:
15.Seältäp sie laps nied laulud võtnud,
Hulluke sõnad ozanud.
   Mina siis mõistsin, vasta kostsin:
Külä mehed, kullakezed.
Külä naezed, kupukezed!
20.Ma ei olnd Harjus õppimaies,
Virus viizi võttemaies.
Pere rehte peksedessa,
Talu rehte tampidessa,
Seält sie laps nied laulud võtnud,
25.Hulluke sõnad ozanud.
Seäl mä nied luod lugezin,
Seäl mä nied laulud laduzin:
Luhas luogu võttessagi,
Arus heinä niitessagi.
30.Ju sie laps on teenud tüödä,
Teenud tüödä, näenud vaeva.
Käed mull kangasta kuduzid,
Sõrmed niizi nikutazid,
Jalad tampsid tallaspuida,
35.Suu mull seädeles sõnuda,
Miel mull mõtles värsizida,
Kiel mull laulu lõõritelles.
Luod ma võtsin lutsu suusta,
Laulud latika ninästä.
40. Kui mull sõnu puudunessa‚
Siis mull kodost tuodanessa:
Kodos on mull koti täizi,
Seenä ääres seki täizi,
Parsile palaka täizi.


Nr. 154. Küla ütleb: Kuku, kuku! 4.

A.

   Külä ütel: Kuku, kuku!
Külä lapsed: Laala, laa'a!
   Mis mina kukun kurva lindu,
Või mis laalan halva lapsi?
5.Mull jäi kodo suude sulge,
Laua peäle laulu lehte,
Parsile pajatisvakka,
Kirstu kappi keele kõlku.

   Noored mehed, helläd velläd!
10.Pange ratsud rakke'esse,
Hallid hõbehelmedesse,
Sõrasilmad sõrmussisse,
Kõrvid karunahkadesse,
Paadipeäd pandelisse:
15.Sõitke ratsula kodoje,
Aage hallil alla õue,
Tooge kodost suude sulge,
Laua peältä laulu lehte,
Kirstu kapist keele kõlku,
20.Parsilta pajatisvakka.
Siis ma laalan linnu keeli,
Tien ma heältä tedre muodi,
Kukun kulda käo keeli,
Siis ma räägin räägu keeli,
25.Paugutan ma pardi keeli.


B.

   Külä mull ütleb: Kuku, kuku!
Külä lapsed: Laala, laala!
   Mis mä kukun kurva lindu,
Või mis laalan halva lapsi?
5.Kodo jäänd mull suude sulge,
Laua alla laulu lehte,
Kirstu kappi keele lõksu,
Parsile pajatse vakka.
   Kulla poizid, noored mehed!
10.Pange ratsud raketesse,
Paadid hõbe pannaldesse,
Täkud tinatärnidesse:
Tooge mull kodost suude sulge,
Suude sulge, laulu lehte,
15.Kirstu kapist keele lõksu,
Parsilta pajatse vakka.
Siis mina hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie,
Üöpikene üttelemä,
20.Kägu kulda kukkumaie,
Lõokene lõõrimaie:
Et ep saa külä magada,
Valla orjad uinutada,
Poizid unda poolitada,
25.Mehed unda meelitädä,
Naezed unda naljatada.
Külä siis tõuzes küünisselle,

Rikas rehe katusselle,
Santi saana sõnnikulle:
30.Kust sie laps nied laulud võtnud,
Hulluke sõnad ozanud?
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Viizi ma võtsin lutsu suusta,
Laulud latika ninästä,
35.Sõnad kiiza keele alta.


Nr. 155. Üks mull ütleb: laala, laala! 5.

   Üks mull ütleb: Laala, laala!
Teene ütleb: Lauzu‚ lauzu!
Kolmas ütleb: Kuku, kuku!
   Mina ei laala? Miks ep laala?
5.Mind põle luodud laulejasse,
Mind on luodud kündijässe,
Kündijässe, külväjässe,
Musta mulla püöräjässe,
Seemende sisse segäjäs.
10. Oles mind luodud laulijasse,
Ma laalas lauta laugud härjäd,
Azemelle hallid härjäd,
Sõemele sõjahobozed,
Selgä neil sõjasadulad,
15.Sadulalle saksamehed,
Saksamehele kübärä,
Kübärälle kuldavüödä,
Vüöle kullakuduja,
Kudujalle kuldamõeka,
20.Kuldamõegale tegijä,
Tegijälle nuga terävä,
Nuale ju kullasseppä,
Sepäle tangid tazazed,
Sepäle pihid parajad.


Nr. 156. Mis ma laalan leenälene. 6.

   Üks mull ütles: Laala, laala!
Teene ütles: Laze, laze!
Kolmas ütles: Kuku, kuku!
   Mis mä laalan leenälene,
5.Kukun kurvameelelene?
Äräp mo izägi surnud,
Äräp mo emägi surnud,
Õed õied hauda läenud,
Vennäd sõtta sõitanenud,
10.Kaaza katkula kuolenud.

   Mis mä laalan leenälene,
Kukun kurvameelelene?
Oles mo izä elussa,
Oles mo emä elussa,
15.Õed õied õue peäle,
Vennäd vahvad vällä peäle,
Kaaza kallis kaindelassa:
Siis mina laalas leenälene,
Kukus kurvameelelene,
20.Laalas lauta laugud lehmäd,
Sõemele sõjahobozed,
Laalas kalad meresse,
Mereliiva linnasteksi.
   Neiukezed, noorekezed!
25.Siis ma laalas leenälene,
Kukus kurvameelelene.
Siis mina laalas, laksus metsä,
Kõneles kõne kõminal,
Heedäs kieltä, helgis metsä.
30. Neiukezed, noorekezed!
Kes mind kuuleb laalevada,
Laalevada, laskevada,
Veikukene veerevada:
Ütles laulva lustilaulu,
35.Lustilaulu, rõõmulaulu.
   Neiukezed, noorekezed!
Ma laalan läbi murede,
Läbi läälätse südäme:
Suu laalab, südä muretsleb,
40.Silmäd vetta veeretäväd,
Kulmud kulda tilgutavad.
   Neiukezed‚ noorekezed!
Ärä mull surnud izäkene,
Ärä mull surnud emäkene,
45.Ärä läind hauda õekezed,
Veerend vaenu vennäkezed;
Ärä on surnud soola tooja,
Kadunud kala vedäjä,
Kuolnud kallis kaazakene,
50.Hauda läind armude jagaja.


Nr. 157. Ei tohi tõesti laalda. 7.

A.

   Ei tohi tõesti laalda,
Hästi heältä kuulutada.
Sõnad pannasse tähele,

Rapsitasse raamatusse,
5.Pistetässe piibelisse.
Hommen siis ette heedetässe,
Tuna ette tuodanessa.
Suure söögilaua peäle,
Unize vuodi peäle.
10.Küll mull kuri kuulatessa,
Vali siis vasta võttessagi
Oma helde'id sõnuda,
Lahedida lauluzida.


B.

   Ei tohi tõesti laalda,
Hästi heältä kuulutada.
Kardan kodo kuuluvada,
Tua ette helkivada.
5.Kodo viizi, kõik vihazed,
Kodo kuuzi, kõik on kurjad,
Kodo seetse, kõik segäzed,
Kahessa, kõik on kadedad,
Ühessä, kõik on ülemäd,
10.Kodo kümme, kõigil küllä
Kõik mo tutule tulevad,
Kõik mo lakale laovad,
Siiski söögi laua peäle.
Siis on kuri kuuldessagi,
15.Vali miel on vasta võtta
Oma heldemid sõnuda,
Lahedimid lauluzida.


C.

   Külä mull ütel: Kuku, kuku!
Külä lapsed: Laala, laala!
   Mis mina kukun kurva lindu,
Või mis laalan halva lapsi?
5.Mull jäi kodo kuldasulge,
Laua peäle laulu lehte.
   Ei tohi täiesti laalda:
Siin on kuulajad kuossa,
Sõna vaatajad võzassa.
10.Kodo kuuzi, kõik on kurjad,
Kodo viizi, kõik vihazed,
Kodo seetse, kõik segäzed:
Homme ette heedetasse,
Tuna tuuasse järele,
15.Pannasse sängi laua peäle,

Kus on kuri kuulatessa,
Paha pannaje tähele
Oma heldemid sõnuda,
Lahedimid lauluzida,
20.Lõbuzimid luguzida.


Nr. 158. Küläp mä laalas, laedetasse. 8.

   Küläp mä laalas, laedetasse.
Kardan laulust laedetava,
Häälest häbi tehtävädä.
   Mull põle heältä hästi laalda.
5.Mull jäi kodo suude sulgi,
Laua peäle laulu lehti,
Kirstu kappi keele kõlku,
Parsile pajatisvaipa.
   Vennäkene, noorekene!
10.Pane sina täkud tärnidesse,
Linalakad lintidesse,
Valged hõbeval'l'astesse,
Sõrasilmäd sõrmussisse,
Pane kimled kilpidesse,
15.Pane mustad munderisse:
Aa siis halli aeda tiele,
Kimmel kelderi rajale,
Musta mu'du ukse ette.
Siis tuon kodost suude sule,
20.Laua peältä laulu lehe,
Parsilt tuon pajatisvaeba,
Kirstu kapist keele kõlgu:
Siis ma laalan linnu keeli,
Pajatan pardi keeli,
25.Tien heältä tedre keeli,
Lõksun mina lõo muodi,
Kukun mina käo viizi,
Laalan siis suod saaresse,
Laaned laiasse vällässe,
30.Nõmmed hüüän nurmetesse.


Nr. 159. Oles mo heli ennitses. 9.

   Oles mo heli ennitses,
Kurku kulda mullutses:
Ärä mä petäs pillihääled,
Kandelikõmu kaotas,
5.Maha matas sarvehääled,
Izändä erelihääled.

   Külä küll ütleb: Kuku, kuku!
Külä lapsed: Laala, laala!
Mis mina kukun, kurva lindu,
10.Mis mina laalan, halva lapsi?
Mull jäi kodo suude sulgi,
Laua peäle laulu lehti,
Kirstu kappi keele kõlksu,
Parsile pajone malka.
15. Külä poizid, noored mehed!
Pange ratsud raketesse,
Sõrasilmäd sõrmustesse,
Täku tuttu tukkelisse:
Tooge kodost suude sulgi,
20.Laua peältä laulu lehti,
Kirstu kapist keele kõlksu,
Parsilta pajone malka.
Siis ma laalan linnu viizi,
Tien ma heältä tedre viizi,
25.Kaagutan kanade viizi,
Helizen hanide viizi.


Nr. 160. Lauliku vabandus. 10.

A.

   Põle ma sõnade sõlme,
Põle ma lugude lukku:
Mo sõzar sõnade sõlme,
Mo õde lugude lukku.
5.Ta olli Harjus õppimaies,
Virus viizi võttemaies.
Luod temä võttis lutsu suusta,
Laulud latika ninästä,
Sõnad kiiza keele peältä.


B.

   Neitsikezed, noorekezed!
Mull põle lugude lukku,
Mull põle sõnade sõlme.
Ma'p käind Harjus õppimaies,
5.Virus viizi võttemaies.
Kärbi tüterid kälitsed,
Nirgi naezed neitsikezed,
Orava naezed omatsed:
Nied käind Harjus õppimaies,
10.Virus viizi võttemaies.


Nr. 161. Laulge ies, izälezed. 11.

   Laulge ies, izälezed,
Laulge ies, emälezed:
Siis mina izätä.
Kukun ilma kullata,
5.Helgin hõbehelmedetä.
Hele heäl mull helmetägi,
Lahe laiata rahata,
Kole heäl mull kullatagi.


Nr. 162. Kui mina hakkan laulemaie. 12.

A.

   Kui mina hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie,
Halli lindu hõiskamaie,
Künnilindu kuulutama:
5.Ei siis saas külä magada,
Külä orjad uinutada,
Külä poizid puolta unda,
Küla naezed natukesta,
Külä neiud näputäitä,
10.Külä lapsed laastu täitä.
Külä siis tõuzes küünisselle,
Talu tõuzes tapu-aida,
Rikas rehe katusselle,
Vabadikud vainialle,
15.Sandid saana sõnnikulle:
Kuulama minu sõnuda,
Lapse hullu lauluzida.
   Kust sie laps nied laulud võtnud,
Hulluke sõnad ozanud?
20.Mina mõistsin, vasta kostsin:
Luod olen võtnud lutsu suusta,
Laulud latika ninästä,
Viizid kiiza keele alta.


B.

   Kui ma hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie:
Ei siis saa külä magada,
Külä orjad uinutada,
5.Külä poizid puolta unda,
Külä naezed natukesta.
Külä tõuzes kuulamaie,
Vabadikud vaatamaie,

Santi saana harja peäle,
10.Kuulama minu sõnazid,
Lapse hullu lauluzida.
   Sie põle tütär teenud tüödä,
Kao kangasta kudunud:
Sie käind Harjus õppimaies,
15.Virus viizi võttemaies,
Suu tall seädenud sõnazid,
Mõttelenud mõestatuizi.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Külä tüdrekud õetsed,
20.Külä poizid pooled vennäd,
Külä mehed taadikezed,
Külä naezed nännekezed!
Kui te tahte täädä saada,
Kust ma nied luod lugezin,
25.Kust ma nied laulud laduzin:
Luhas luogu võttessagi,
Arus heinä niitessagi,
Kodo kangasta kududes.
Käed kangasta kuduzid,
30.Sõrmed niizije niduzid,
Jalad taltsid tallerpuida,
Suu mull seädeles sõnuda,
Miel mull mõtles mõestateizi.


C.

   Kui mina hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie,
Veikukene veeremaie,
Räägukene rääkimaie:
5.Ei siis saa külä magada,
Külä orjad uinutada,
Naezed unda natukesta,
Mehed unda meelelesta.
Külä tuleb küünisselle,
10.Pere tõuzub peeningille,
Vabadikku vainialle,
Rikas rehe katusselle,
Kuulama minu sõnuda,
Lapse hullu lauluzida
15.Kust sie lapsi võtnud laulud,
Hulluke sõnad ozanud?
Sie põle tüdruk teenud tüödä,
Kabu kangasta kudunud:
Siep on seädenud sõnuda,
20.Laotanud lauluzida.

   Mina mõistsin, kohe kostsin,
Teätsin targasti kõnelda:
Külä mehed taadikezed.
Külä naezed memmekezed,
25.Külä poizid pooled vennäd,
Külä tüdrekud õetsed!
Käed mull kangasta kuduzid,
Sõrmed niizida niduzid,
Jalad tampsid tallerpuida,
30.Suu aga seädeles sõnuda.
Külä mehed taadikezed,
Külä poizid pooled vennäd!
Kust ma nied luod lugezin,
Kust ma nied laulud laduzin?
35.Välläle äestessagi,
Arul heinä niitessagi:
Seäl mä nied luod lugezin.
Seäl mä nied laulud laduzin.
Karjalaadad kauge'ella,
40.Iemäl hobeste talli:
Seäl mä täkku tallitazin,
Suu mull seädeles sõnuda,
Seäl mä viizi veeretäzin,
Luo otsad õiendazin,
45.Sõnad sekkä seletäzin.


D.

   Kui mina hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie,
Veikukene veeremaie,
Harju kannel kõerumaie:
5.Ei siis saa külä magada,
Külä poizid puolta unda.
Tulevad minda kuulama,
Kuulama minu sõnuda,
Lapse hullu lauluzida.
10.Küla kuulab künnismaale,
Küla lapsed laastusmaale,
Küla poizid pohlasmaale,
Küla naezed naarismaale,
Santi saana katusselle.
15. Kuule kus laalab neitsikene,
Kuule kus laalab laanessagi,
Virus laalab vitsa peäle,
Harjus haava oksa peäle,
Turus toome õie peäle.

20. Läksin Harju aeda peäle,
Viru viinaköögi peäle.
Poizid põlvili paluzid:
Ilus neidu, lillekene,
Kuku maha kullatükki,
25.Satta maha saiatükki,
Kuku mo kübärä peäle,
Satta mo sadula peäle,
Karga kaabu ääre peäle,
Laze laia lindi peäle!
30. Mina mõistsin, vasta kostsin:
Ennem, ennem, peiukene,
Ennem kukun kivi peäle,
Ennem kargan kannu peäle,
Ennem kui poizi kübärä peäle!


Nr. 163. Kus ma laulu laotazin. 13.

   Kus ma laulu laotazin,
Sinna kasvis suuri saari,
Suuri saari, harva oksa,
Harva oksa, laia lehte:
5.Sääl nied kuuzed külläkille,
Laiad lepäd längäkille.


Nr. 164. Kes mind kuuleb laalevada. 14.

A.

   Kes mind kuuleb laalevada,
Ütleb mind laeza oleva:
Ta põle kangasta kudunud,
Ta on luguzid lugenud,
5.Siep on seädenud sõnuda.
   Ärä mina ütlen siegipäräst,
Kust ma nied luod lugezin,
Kust ma nied laulud laduzin:
Välläle äestessagi,
10.Tuas vokki sõkkudessa,
Kamres kangasta kududes,
Seält mä nied luod lugezin,
Seält mä nied laulud laduzin.
Käed mull kangasta kuduzid‚
15.Jalad tampsid tallaspuida,
Sõrmed niizi nikutazid,
Laia suga laksutazid,
Sisse kuduzin sirgu silmäd,
Ääre peäle härtu silmäd,

20.Vahele varesse silmäd,
Nurga peäle nugisse silmäd,
Keske'elle kärbä käpäd:
Seäl mä nied luod lugezin,
Seäl mä nied laulud laduzin.
25.Käed mull kangasta kuduzid,
Suu aga seädeles sõnuda,
Kiel mull laulis luguzida,
Miel mull mõtles mõestatuizi.
Luod ma võtsin lutsu suusta,
30.Laulud latika ninästä.


B.

   Kes mind kuuleb laalevada,
Laalevada, laskevada:
Mõtleb laulva lusti laulu,
Lusti laulu, rõõmu laulu,
5.Armu laulu mind ajava.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ei ma laala lusti laulu‚
Egä laala rõõmu laulu!
Ma laalan läbi murede,
10.Läbi hoolde‚ ohkamiste.
Suu laalab, südä muretseb,
Silmäd vetta veeretäväd,
Kulmud kulda tilgutavad.
Pale lazeb laine'ida‚
15.Palgilt veereb rinnalegi,
Rinnalt veereb vüölegi,
Vüölt veereb põlvilegi,
Põlvilt veereb säärilegi,
Säärelt suure varva'alle,
20.Varva'alt muru mäele.
   Kus siis kukkus kulla tilka,
Sinna tekkis tiigikene,
Kasvis kalajärvekene.
Kalad kullatsed siessä,
25.Hõbedazed lutsukezed,
Purikad pugalad külled,
Kiizad suured, küüdud selläd,
Ahven laia, lauku otsa.
   Tooge noodad, noored mehed,
30.Võrgud, Võnnu poizikezed!
Lähme kala püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie,
Angerjat hanipajosta,
Lutsu lehe tuka alta.

35.Kiissa kikitäb meressä,
Lutsu luha tukkanessa,
Angerjas hanipajossa,
Vingerjäs Viru võsassa.


Nr. 165. Senip põli põlvekene. 15.

   Senip põli põlvekene,
Kui põle suile sulgijaida,
Keelel kinnikeitijaida.
   Suu laalab, südä muretseb,
5.Silmäd vetta veeretäväd,
Pale lazeb laine'ida.
Kulmud kulda tilgutavad.
Palgilt veereb säärilegi,
Sääriltä veereb maale:
10.Sinna tekkis tiigikene,
Kasvis kalajärvekene.
Kalad kullatsed siessä.
   Tooge noodad, noored mehed,
Võrgud, Võnnu poizikezed!
15.Tulge kala püüdemaie:
Purikad pugalad külled,
Säinäd suured‚ selläd paksud.
   Senip, senip, memmekene,
Senip põli põlvekene,
20.Kazupõli kaunikene,
Kui põle suile sulgijaida,
Keelel kinnikeitijaida.
   Küläp saab suile siiski seestä,
Keelel vaezel olla vaita,
25.Kui saab surmavuode'esse,
Õnnis pikile õlile,
Valge laudade vahele,
Keeru liiva keske'elle,
Musta mulla pöörisselle.


Nr. 166. Laala hästi, neitsikene. 16.

A.

   Laala‚ laala, neitsikene,
Laala hästi lahke'esti,
Kõerutelle kõrge'esti!
Laala nõnna, kui ma kuulen,
5.Kui ma kuulen, vasta kostan,
Kui ma saan, saadan järele.

Laala hästi, neitsikene,
Siis ma võtan vennälegi,
Hoian onopoegadelle,
10.Täedän tädipoegadelle,
Küüdän küipoegadelle
   Neitsikene, noorekene!
Sull põle vendä, kellel võtad,
Onopoega, kellel hoiad,
15.Tädipoega, kellel täedäd,
Küipoega, kellel küüdäd.
   Neitsikene, noorekene!
Mull on vennäd kui nied virved,
Onopojad kui nied osjad,
20.Tädipojad täied mehed,
Küipojad kuldakübäräd,
Naopojad nastulezed.
Luhas pikkä pilliruogu,
Pikemäd viel minu vennäd;
25.Luhas kõrge kõrgas kasvab,
Kõrgemad viel minu vennäd.


B.

   Neitsikene, noorekene!
Laala nõnna‚ kui mina laalan,
Laala nõnna, kui mina kuulen!
Kui ma kuulen, kostan vasta,
5.Kui ma kuulen, viin võzasse,
Kui ma saan, saadan järele.
Siis ma võtan vennälegi,
Hoian onopoegadelle.
Täedän tädipoegadelle.
10. Neiukene, noorekene!
Sull põle vendä, kellel võtad,
Onopoega, kellel hoiad,
Tädipoega, kellel täedäd.
   Neitsikene, noorukene!
15.Mull on vennäd, kui nied virved,
Onopojad, kui nied osjad.
Tädipojad täied mehed,
Naopojad naezevõtjad.
   Neiukene, noorekene!
20.Laala hästi lahke'esti,
Keeruta sa kerge'esti,
Veeretä sa viizakasti.
   Neitsikene, noorukene!
Ma'p tohi tõesti laalda,
25.Hästi heältä kuulutada.

Kardan kodo kuuluvada,
lemälle helkivädä.
Siin on kuulajad kodossa,
Häälevõtjad haavikussa,
30.Sõnavõttajad võzassa.
Pannasse paberi peäle,
Pistetässe piibelisse,
Hommen ette heedetässe
Suure söögilaua peäle.
35.Siin on kuri kuulatelles,
Paha ju panna tähele,
Oma heldemid sõnuda,
Lahedimid lauluzida.


Nr. 167. Mina'p laala? Miks ep laala? 17.

   Mina'p laala? Miks ep laala?
Kes sie sõge sõimamaies?
Kust sie laps nied laulud saanud,
Hulluke sõnad ozanud?
5. Kust ma sain nad, kulla miesi?
Ies ollid ereli lööjäd,
Taga ruttu rummi lööjäd.
Lauliku minu izäku,
Lauliku minu emäku,
10.Veeretäjäd vennänaezed,
Laulikud õed madalad.
Sest on minust laulik saanud,
Kulda keelde kõlksutaja‚
Laulu lugu lõõritaja
15. Las saksad sazis magada,
Ribedäd õlil ringutada:
Mina laalan, laksutellen,
Mina kukun, kõlksutellen,
Mina lõksun, lõõritellen,
20.Kulda keelila kõnelen.


Nr. 168. Heäl ei annud hästi laalda. 18.

A.

   Taidu, taidu, tahtsin laalda:
Heäl ei annud, kurk ei kannud,
Heäl ei annud hästi laalda,
Kurk ei kõrgisti kõnelda.
5.Hääle ääred härmätänud,
Kurgu ruod roostetanud.


B.

   Taidu, taidu, tahtsin laalda,
Hiidudi hästi kõnelda,
Lusti lugu lõõritada,
Laulu viizi veeretädä
5.Heäl ei annud, kurk ei kannud,
Heäl ei annud hästi laalda,
Kurk ei kõrgisti kõnelda.
Hääle ääred härmätänud,
Kurgu ruod roostetanud.
10.Võtan aga äkke häälessägi,
Kõrge ruo roovissagi:
Siis ma laalan laste vasta,
Peterburi poeste vasta,
Narva linna naeste vasta.


Nr. 169. Antke juua laulijalle. 19.

A.

   Antke juua laulijalle,
Kiling keelepeksijälle!
Laulik ei laala rahata,
Kielt ei pekstä kilingitä.
5. Enäm vaeva laulijalle,
Kui sell rehepeksijälle:
Rehe peksän, sie unetan,
Luo laalan, teist tuletan.


B.

   Ei laulik laala rahata,
Kielt ei peksä kilingitä,
Suud ei pruugi pruuelita.
   Antke raha laulijalle,
5.Kiling keelepeksijälle,
Pruuel suu pruukijalle.
Lauliku lagi põleksi,
Looja kurku kõrveneksi.


Nr. 170. Lugu otsas ja laaletud. 20.

   Lugu otsas ja laaletud,
Otses luo viizikene.
Tulgu laulma, kell luguzid,
Veeretämä viizizida!