Vana kannel II/II

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

II.

Nr. 171 Kelle seltsi sirgema? 21.

   Kelle seltsi sirgemä,
Kelle varju valgema,
Kelle sie pale punane,
Kelle sie higi iluza?
5. Meeste seltsi sirge'em,
Naeste varju valge'em,
Tüdreku higi iluza,
Poeste sie pale punane.
   Miks nied mehed siis sirgemäd?
10.Sest nied mehed on sirgemäd:
Mehed viiässe sõdaje,
Poizid väkke värvitässe.
Ei viidä neidu sõdaje,
Kaaza ei väkke värvitägi.


Nr. 172. Oles sie neidu minule. 22.

   Olga terve memmekene,
Teezes terve taadikene!
Andis mull alati aega,
Lubas päevä pestä peädä,
5.Teeze päevä peäd sugeda,
Kuu juussid kuevatada.
   Kui ma kõntsin tiedä müödä,
Läksin suurta laanta müödä,
Astsin aru äärtä müödä,
10.Mehed metsästä vaatsid,
Poizid kummuli kulusse,
Põiki pajo põõza'asse:
Oles sie neidu minule,
Mis seäl kõnnib tiedä müödä,

15.Astub aru äärtä müödä,
Lähäb suurta laanta müödä,
Juus tall lehvib lepikussa,
Ma seezäs suve söömätä,
Talve tangu maitsemata!


Nr. 173. Ann ja Mari. 23.

   Oh meie ühed õetsed,
Oh meie kahed kanazed,
Ühe nurme neitsikezed,
Ühe levä linnukezed,
5.Ühe tare taemekezed!
Ühte sööme, ühte joome,
Ühes me üöd magame,
Ühes peäme peened särgid,
Kulutame uued kuued,
10.Lumivalgemad käissed.
   Teene'p teä teeze nimedä,
Teene teeze hüüdemistä.
Üks on suosta, teene maasta,
Üks on suosta sikke'estä,
15.Teene nõmmesta kõvasta.
Kumb meid suosta sikke'estä?
Ann on suosta sikke'estä,
Marion nõmmesta kõvasta.
   Ann on rikas riietella,
20.Pal'l'u palapoolikilla;
Marip on rahale rikas,
Talu rikas taaderilla,
Pere rikas peningilla,
Orjad otsas kilingilla.


Nr. 174. Mis mull hooles hommokulla. 24.

   Emäkene, memmekene!
Mis mull hooles hommokulla,
Mures muele päevädelle?
Suu pestä, peä sugeda,
5.Jalad arma'ad harida,
Käed kalli'id kazida;
Suu pestä sula võile,
Käed kulda kaste'ella‚
Jalad jaanililledella.

10. Emäkene, memmekene!
Sie mull hooles hommokulla:
Lähän karja saatemaie,
Ajan karja kaazikmetsä,
Ajan härjäd haavikmetsä,
15.Lehmäd linna lepikusse,
Vazikad vahepajosse,
Izi püsti põõza'asse,
Tooming toores mull peossa,
Hõbesõrmus sõrmessagi,
20.Kulda õimud mull õlale.


Nr. 175. Tore neidu. 25.

A.

   Vennäkene, noorekene!
Ma läen merdä pühkimaie,
Mere äärtä äigämaie,
Mere kallasta kazima.
5. Kus ma nied pühkmed paneksi?
Pannin pühkmed põlle sisse,
Viizin velle vällä peäle:
Põld sai põhjatu ramuda,
Väli sai arutu vägedä.
10.Sinna kasvis kaelu kaera,
Kaelu kaera, päini otra,
Rukki kasvis kui sie ruogu,
Peä tall otsas pääderuogu.
   Izä läks Hiide linna,
15.Veli taha Tarvastisse:
Iza tõi helmed iluzad,
Emä tõi pärjä punaze,
Veli tõi ruka roozileze.
   Pannin siis kaela kaubahelmed,
20.Pähä sie pärjä punaze
Ümmer ruka roozileze.
Läksin siis Harju aeda peäle,
Viru viinaköögi peäle:
Seäl ma laulin lauguseeme,
25.Sillerdin sibulaseeme
Munde seemende seässä.
   Poizid alla palvelema,
Kübäritä, kinda'ita,
Ilma vüötä, vammussita:
30.Tule maha, tuikene,
Saja maha‚ saiatükki!

Kuku mo kübärä peäle,
Karga mo kaabu ääre peäle,
Laze laia lindi peäle!
35. Mina mõistsin, kohe kostsin:
Ennem, ennem, noored mehed,
Ennem kukun vasta maada,
Vasta kivikilduzida,
Kui ma kukun kübärä peäle.
40.Uhkus, uhkus, noored mehed,
Uhkus teil uue kuue peäle,
Kõrkus teil kübärä peäle,
Laiskus laia lindi peäle.


B.

   Meel'e tullid noored mehed‚
Noored mehed, nupsid kuued,
Pigimütsid, pikäd püksid,
Udusärgid, uued kuued‚
5.Tinavüöd, linajuussed.
Meie tuba pühkimätä,
Seenä ääred seelimätä,
Varna ääred vaalimata.
   Läksin vennä palvielle:
10.Kulla vendä, hellä vendä!
Tie mulle tinane luuda,
Vooli vaskivarrekene.
Ma läen tuba pühkimaie,
Seenä ääri seelimaie,
15.Varna ääri vaalimaie.
   Läksin tuba pühkimaie,
Pühksin pühkmed põlle sisse,
Viizin vennä vällä peäle,
Izä pikä põllu peäle.
20.Põld sai põhjani ramuda,
Väli sai ääreni vägedä:
Oras kasvis kui sie osja,
Rukki kasvis kui sie ruogu,
Peä tall otsas pääderuogu
25.Ait sai harjani teridä,
Kirst sai kiilutud rahada,
Vakk sai vana taalerida,
Külimit sai kilingida.
   Izä läks izi Hiide sõitma,
30.Emä päräst Pärnu sõitma,
Veli viksi Villändisse,
Õde tarka Tarvastisse

Izä läks Hiidest helmi tuoma,
Emä läks Pärnust pärgä tuoma,
35.Vendä karratud kazukat,
Õde rukka roozilesta.
   Pannin kaela Hiide helmed,
Pannin pähä Pärnu pärjä,
Selgä karratud kazuka,
40.Ümmer ruka roozileze,
Läksin Harju aeda peäle,
Viru viinaköögi peäle:
Seäl siis laulzin linnukeeli,
Tegin heältä tedre muodi.
45.Pajatazin pardi muodi.
   Kes tulli alla palvielle?
Pois tulli alla palvielle:
Tule maha, neitsikene,
Kuku maha, kullatükki,
50.Satta maha, saiakakku,
Kuku mo kübärä peäle,
Laze laia lindi peäle,
Karga kaabu ääre peäle!
   Kuri so kübärä peäle,
55.Laiskus laia lindi peäle,
Kare kaabu ääre peäle!


Nr. 176. Kallis neidu. 26.

   Kuulzin muida kukkuvada,
Muida lapsi laulevada:
Mina kurva kuulatama,
Tuassa, tua iessä,
5.Tua taga tammikussa,
Kas mind hulka hõegatasse,
Kahte hulka kaevatasse?
   Ei mind hulka hõegatudki,
Kahte hulka kaevatudki.
10. Läksin izi tillukene,
Viskin kimpsud, viskin kampsud.
Pannin selgä siidisärgi,
Ümmer ruka roozileze,
Peäle karratud käissed,
15.Pannin kaela lehte laia,
Sõrmed täizi sõrmussida,
Käerandemed rahada,
Jalga uued ummiskingad
   Läksin siis hulka uhke'esti,

20.Teeste sekkä sirge'esti,
Üle vällä viizakasti.
Seäl mina laulin laukuseeme,
Sillerdin sibulaseeme,
Vari seemende vahele,
25.Kulda seemende kohale,
Teeste seemende seässä.
Seäl mind püütsid Pürjed, Jürjed,
Tahtsid Taeme, Maeme pojad.
   Izä ei annud, emä ei pannud,
30.Izä ei annud heädä lasta,
Emä kallista kanada,
Heädä heenäniitejädä,
Kallist kaarekäänejädä,
Kes tieb suole suured kuhjad,
35.Arule saod sagedad,
Koppelisse kueva kuhja.


Nr. 177. Kui pikält neiu piduda. 27.

   Oh te neiud, olgem viksid,
Kaokezed, käegem karski!
Sügizezed ilmad tulevad,
Talve pilved taeva'asse.
5. Kui mina enne ollin erkä,
Ollin erkä, ollin kerku,
Kui mina mueste ollin mukki:
Kui käizin, rohi kärizes,
Kui astsin, maa müdizes,
10.Kivid kõiksid, kannud kiiksid,
Meri mürkis, järve kärkis
Neiu varvaste ilula,
Kao kanna keeriselle,
Mäed riksid mängidessä,
15.Orod otsa joostessagi,
Karjatied karatessagi.
   Kui pikält neiu piduda,
Kui kaua kao kazuda?
Nii kui vihma vitsa peäle‚
20.Eli heenä juure peäle,
Roostet roho tutu peäle.
Nii kui õõnal õitsemene,
Nii kui kapsal kasvamene,
Herne õies ehtimene:
25.Nii pikk on neiu piduda.


Nr. 178. Lähme Riiga rikkumaie. 28.

A.

   Siin on rinda neidissida:
Tooge teie teene rinda,
Kogoge kolmas rinda,
Niduge nelläs rinda,
5.Vidäge viies rinda,
Kubijast saab kuues rinda.
   Lähme siis rinnu Riia poole,
Pärästikku Pärnu poole,
Võedu Võnnu linna poole:
10.Lähme Riiga rikkumaie,
Tall'na linna tappemaie,
Võnnu kinni võttemaie,
Põltsamat põletamaie.
   Läksin läbi Lääne linnast,
15.Lääne linnast, Laane linnast.
Härräd vahtsid akenista,
Reilid vahtsid repi peältä:
Kohe te läete, neitsikezed?
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
20.Lähme Riiga rikkumaie,
Tall'na linna tappemaie,
Võnnu kinni võttemaie,
Põltsamat põletamaie.
   Härräd mõistsid, vasta kostsid:
25.Olgo nõnna, neitsikezed!
Olgo nõnna, jäegu jälle!
Olgo Riiga soola tuua,
Tallinna tabade tuua,
Võnnu võtite vedädä,
30.Põltsama põllede tuua.
Riia soolad selge'emad‚
Võnnu võttemed iluzad,
Tallinna tabad toredad,
Pärnus nied pärled punazed,
35.Põltsamas on põlled pikäd,
Küll on pikäd, küll on laiad,
Küll on otsani kireved.


B.

   Siin on rinda neidissida:
Tooge teie teene rinda,
Kogoge kolmas rinda,
Niduge nelläs rinda,

5.Vidäge viies rinda,
Kuduge kuues rinda,
Siduge seitsmes rinda,
Kohastikku kuuzi rinda,
Vastastikku viizi rinda.
10.Lööme lööri, paneme paari,
Lööme lööri lepikussa,
Kulda lööri kuuzikussa.
   Lähme siis rinnu Riia poole,
Pärastikku Pärnu poole:
15.Lähme Riiga rikkumaie,
Pärnut ärä peästemaie,
Tallinnat ta'andamaie,
Võnnut kinni võttemaie.
   Poemies vaadas poesta,
20.Poepoissi ukse peältä,
Poenaene vuode'esta:
Kohe te läete, neiu rinda,
Vastastikku viizi rinda,
Kohastikku kuuzi rinda?
25. Lähme Riiga rikkumaie,
Pärnut ärä peästemaie,
Tallinnat ta'andamaie,
Võnnut ärä võttemaie.
   Olgop nõnda, jäegup jälle!
30.Jäegu Riiga rikkumata,
Pärnu ärä peästemätä,
Tallinna ta'andamata,
Võnnu ärä võttemata.
Olgo Riiga soola tuua;
35.Riias rahad ristilezed,
Pärnus on põlled parajad,
Tallinnas on taader laia.
   Poemies vaadas poesta,
Poepoissi ukse peältä,
40.Poenaene vuode'esta:
Tulge sisse neitsikezed!
Siin ju siidi müüdänessä,
Kalevit siin kaubeldasse.
Kas tahad sinist siirupida
45.Või tahad valget viirupida?
Kas tahad kollast kumatida
Või tahad punast pumatida?


C.

   Siin on rinda neidissida,
Tooge teie teene rinda,

Kogoge te kolmas rinda,
Niduge te nelläs rinda,
5.Vidäge te viies rinda,
Kubijalt saab kuues rinda,
Siis saab siiä seetse rinda.
   Lähme reismä Riia poole,
Pärästikku Pärnu poole.
10.Lähme Riiga rikkumaie,
Võnnut kinni võttemaie,
Tallinnat ta'andamaie,
Põltsamat põletamaie.
   Läksime hiljuti Hiide kaudu,
15.Salaja salude kaudu.
Ei meid kuulnud Hiide kuked,
Hiide kuked, Hiide koerad,
Egä Hiidessä izändäd,
Egä Hiidessä emändäd.
20.Meid kuulis Hiide noorem poega,
Hüüdis meid üle värävi:
Kus te läete, neitsikezed?
   Lähme Riiga rikkumaie,
Tallinnat ta'andamaie,
25.Võnnut kinni võttemaie,
Põltsamat põletamaie.
   Jäegu, jäegu, neitsikezed,
Jäegu Riiga rikkumata,
Tallinna ta'andamata,
30.Põltsama põletamata.
Riia soolad soolatsemad,
Tallinna kalad paremad,
Võnnu võttemed kõvemad.
Parem jäege neitsiks nuttemaie,
35.Kaokezeks kannatamaie.


Nr. 179. Ei ma hooli küla kõnest. 29.

   Ei ma hooli sellepärast,
Etep meid külä kõneleb,
Etep naerab naista kaksi:
Et meie käeme kenästi,
5.Et me oleme uhkesti,
Üle silla sirge'esti,
Üle vällä valge'esti.
   Egäp meid külä ehitä,
Egä kata naista kaksi.

10.Tuntud on külä ehitud,
Nähtud on valla valmistud:
Särgike selläs sinine,
Sukake jakatud jalassa,
Kinda'ad käperdud käessä
15. Izi ma ehin iluza:
Vaalin selgä valged särgid,
Pezen peenemäd käissed,
Kindad kirjutud käessä,
Sukad vikeldud jalassa.


Nr. 180. Peretütar ja orjalaps. 30.

   Peretütär, neitsikene:
Tõuzed hommoku ülesse,
Võtad astu aeda tiedä,
Käiä kelderi radada,
5.Seäl sa süöd sea lihada,
Seäl katsud kana munada,
Siiski silmiltä sinine,
Siiski palged päevätänud,
Kollatsed sull kulmu ääred.
10. Mina vaene orjalapsi:
Tõuzen hommiku ülesse,
Lähän lehmi lüpsemaie,
Seält läen karja saatemaie,
Hobozida otsimaie,
15.Süön putkid põõza'asta,
Nopin maasta marjazida,
Lakun vetta laine'esta,
Siiski olen silmillä sinine,
Siiski palge'ed punazed.


Nr. 181. Osta mulle põllekene. 31.

   Emäkene, memmekene!
Osta mulle põllekene,
Põlle alla aekene,
Põlle peäle paelakene,
5.Sisse siidi lindikene,
Keskelle keeru karrakene.
   Kui sa ei osta mulle põlle,
Põlle alla aekesta,
Põlle peäle paelakesta,
10.Sisse siidi lindikestä,
Keskelle keeru karrakesta:
Siis ma võtan paari härgi,

Teene tütär teeze paari,
Kolmas kõrvi ruunakeze,
15.Nelläs valgepeä vazika.
Siis jäeväd maad kündemätä,
Kivi ääred kiskumata,
Kannu ääred kakkumata,
Vare ääred vaatamata.
20.Vares aga vaagub vare otsas,
Arak aia teibä'ässä.


Nr. 182. Neiu palumine. 32.

A.

   Rikas mind sõemas riesse,
Rahalene ratta'asse,
Varalene vankurisse,
Küllälene kaarikusse.
5. Rikka'al rahada pal'l'u,
Minul vaezel vaeva pal'l'u.
Ei ma sünni suurde sekkä,
Mahu ei rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
10.Laia laua laulijasse,
Põranda põrutajasse.
   Izäkene, taadikene!
Võta sõemelt sõjahobene,
Tuo mulle kõrgid kõrvalindid.
15.Iluzad juustepaelad:
Siis ma sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
20.Põranda põrutajasse.
   Emäkene, memmekene!
Võta laadast lauku lehmä,
Osta mulle pikkä põlle,
Põlle alla aiakene,
25.Põlle peäle paelakene,
Sisse siidi lindikene:
Siis ma sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kärva istumaie,
30.Laia laua laulijasse,
Põranda põrutajasse.
   Vennäkene, noorekene!
Võta laadast lauku härgä,

Tuo mulle rukka roozilene,
35.Palapoolik poogelene:
Siis ma sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
40.Põranda põrutajasse.
   Oh mo õde neitsikene!
Võta laadast lauku lammas,
Tuo mulle uued ummiskingad,
Osta mulle pärgä punane:
45.Siis ma sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
Põranda põrutajasse.


B.

   Oh mina vaene vallalapsi,
Tigedä teome lapsi!
Rikas mind sõimab riesse,
Rahalene ratta'asse,
5.Varalene vankurisse,
Küllälene kaarikusse.
   Rikka'al rahada pal'l'u,
Minul vaezel vaeva pal'l'u.
Ei mina sünni suurde sekkä,
10.Mahu rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie.
Laia laua laulijasse,
Pikä pingi istujasse.
   Izäkene, taadikene!
15.Emäkene, memmekene!
Vennäkene, noorekene!
Õekene, neitsikene!
   Izäkene, taadikene!
Sull on tallis täkukene,
20.Riha-alla riimu härgä,
Müü sa tallist täkukene,
Riha-alta riimu härgä,
Osta mulle kõrki kõrvalinti,
Iluza juustepaela:
25.Siis mina sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
Pikä pingi istujasse.

30. Vennäkene, noorekene!
Sull on tallis lauku täkku,
Latterissa linalakka,
Müü sina ärä lauku täkku,
Linalakka latterista,
35.Osta mulle rinda suuri sõlge:
Siis mina sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
40.Pikä pingi istujasse.
   Emäkene, memmekene!
Sull on laadas lehmäkene,
Müü sa laadast lehmäkene,
Osta mulle pärgä punane:
45.Siis mina sünnin suurde sekkä,
Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
Pikä pingi istujasse.
50. Õekene, noorekene!
Sull on laadas lummakene,
Müü sina laadast lammakene,
Osta mulle uued ummiskingäd:
Siis ma sünnin suurde sekkä,
55.Mahun rikaste majasse,
Kõrgi kõrva istumaie,
Laia laua laulijasse,
Pikä pingi istujasse.
   Emä siis mõistis, kohe kostis:
60.Oh minu tütär tillukene,
Sull mõte minnä mehele!
Uks on kinnas kirstussagi,
Siegi sõge sõrmitagi,
Siegi pime pöidelita.
65.Tahtsid sapardi magada,
Ribedälle ringutada;
Las sapard sazissa magada,
Ribe õlil ringutada.


Nr. 183. Karske neidu. 33.

A.

   Ollin Hiidessä elämäs,
Kaze linnas kasvamaies.
Tullin Hiidestä elämäst,

Kaze linnast kasvamasta,
5.Pajo linnast paizumasta,
Astsin ma emä tubaje.
   Emä mõistis jälle kostis:
Sina, sina, tütär nuori
Sina kasvad mõiza'assa,
10.Saabassäärede seässä,
Tuhweljalgade tuassa;
Ehk sind, ehk sind tütär nuori,
Ehk sind petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
15.Matvad manteli aluzed.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ennem, ennem, memmekene,
Ennem petku peene liiva,
Matku maha musta mulda,
20.Ennem kui petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
Matvad manteli aluzed,
Katvad kardazed kazukad,
Mõne ukse uinutajad,
25.Mõne lingi liigutajad.
   Oh minu hellä memmekene!
Jumal aitku, Maarja kaitsku,
Hoitku hoora vuodiesta,
Kaitsku kelmi kaindelasta.


B.

   Tihti, tihti, neitsikezed,
Tihti ma käizin teole,
Alati abivaemusse,
Igä kuus korranädälis
5.Ei ma saand kuus koduje,
Nädälis memme nägemä.
   Läksin siis kuus koduje,
Nädälis memme nägemä.
Mis leitsin memme tegemästä?
10.Leitsin memme nuttemasta.
Mina memmeltä küzimä:
Miks sa nutad, memmekene,
Iked, hellä emäkene?
   Emä mõistis, vasta kostis:
15.Mis ma nutan, tätär nuori?
Sina kasvad mõiza'assa,
Saabassäärede seässä,
Tuhweljalgade tuassa,
Kingäjala kammerissa;

20.Viimäti petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
Matvad manteli magajad,
Katvad karvazed kübäräd.
   Mina mõistsin, vasta kostsin:
25.Ennem, ennem, memmekene,
Ennem petku peene liiva,
Haugutagu halli liiva,
Matku maha musta mulda,
Katku kinni kenä kirstu,
30.Ennem kui petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued.
   Emä mõistis jälle kostis:
Sind ehk, sind ehk, tütär nuori,
Sind ehk petväd peterseelid,
35.Peterseelid, peedijuured,
Saksapuu õõnad saledad,
Maripuu marjad maguzad.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
40.Ennem petku peene liiva,
Haugutagu halli liiva,
Matku maha musta mulda,
Katku kinni kenä kirstu,
Ennem kui petväd peterseelid,
45.Peterseelid, peedijuured,
Saksapuu õõnad saledad,
Maripuu õõnad maguzad.
   Emä mõistis, jälle kostis:
Oh minu tütär tillukene,
50.O muru madalukene!
Huora sinust oodatasse,
Varast sinust vaadatasse!
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Külänaezed naezukezed,
55.Linapõlled linnukezed,
Tanupeäd tazazekezed!
Sündigu teie sülesse,
Käängu teie käte peäle,
Mis te musta uotanete,
60.Uotanete, vaatanet.
Härg on tapetud, ärä süödud,
Nahk on pooleli pietud:
Kui sie hakkab kündemaie,
Hobo kuolnud Koivadelle,
65.Teene Väenäle väzinud:

Kui sie hakkab hirnumaie,
Siis must sedä sündinessä,
Mis te musta uotanete!


Nr. 184. Peäd ei anta poeste piirda. 34.

A.

   Läksin karja saatemaie
Pühapäevä hommokulla,
Varazella valgehella,
Karedalla kaste'ella.
5. Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli vasta valge poissi,
Vasta valge naeze poega;
Küssis multa peädä piirda,
Linajuussi'id lühendä.
10. Mina mõistsin, kohe kostsin:
Peäd ei anta poeste piirda,
Juust ei jooziku lühendä!
Ma viin peä ju memme piirda,
Juusse'ed õe lühendä.
15.Kui ep memme piira peädä,
Lühendä õde madala:
Küläp siis piirab päevä poega,
Lühendäb kuu sulane.
Kui ep piira päeva poega,
20.Lühendä kuu sulane:
Küläp siis piirab pikkä metsä,
Alandab haavik iluza,
Sallendab salu saleda.
Kui ei piira pikkä metsä,
25.Alanda haavik iluza,
Sallenda salu saleda:
Lazen tuka maani tulla,
Juusse'ed kannuni kazuda,
Hoiab õla, katab kaela,
30.Sattab vihma, siis nõretab,
Paestab päevä, siis läegätäb.


B.

   Läksin metsä kõndimaie,
Tulli vasta valge poissi,
Vasta valge naeze poega,
Piirilauda tall peossa,

5.Kuldakäärid tall käessä,
Tahtis piirda neiu peädä,
Tazuda neiu juusse'id.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ole vaita valge poissi,
10.Vait sa valge naeze poega!
Peäd ei anna poeste piirda,
Juusse'id joodiku tazuda.
Peä viin kodo memme piirda,
Juusse'ed taadi tazuda.
15.Kui mull memm ei piira peädä,
Taat ei juusse'id tazuta:
Lazen saija laka pikä,
Juusse'ed maani kazuda.
Kui ma kõnnin tiedä müödä
20.Ehk läen suurta laanta müödä:
Soevad metsä sugarad,
Lahutavad laane oksad.
   Läksin läbi meeste hulgast,
Poezin läbi poeste parvest:
25.Maha lõin ma sinisääri,
Sinisääri, kuldakanda,
Vaskivarva'ad vajutan;
Maha lõin jalad madalad,
Kui nied teibä'äd tugevad.


Nr. 185. Tütar ja ema. 35.

   Üks ep ma tütär izäle,
Üks ep ma tütär emäle,
Üks ollin õde viiel vennäl,
Kupukene kuuel vennäl,
5.Nadu viiel vennänaezel.
Tihti ma käizin teole,
Alati abivaemusse.
Suu ei saanud suoja leibä,
Kiel ei saanud kievä lientä,
10.Kodos koogid kopitazid,
Saia leväd läpätäzid.
   Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
   Kes tulli kurvada küzimä?
15.Emä tulli kurvada küzimä:
Miks sa nutad, tütär nuori?
   Miks mina nutan, memmekene?
Üks ep ma tütär izäle,
Üks ep ma tütär emäle,

20.Üks ollin õde viiel vennäl,
Kupukene kuuel vennäl,
Nadu viiel vennänaezel:
Tihti ma käizin teole,
Alati ollin vaemusse.
25. Emä mõistis, kohe kostis:
Oh mo tütär tillukene,
Ehk sind petväd peedijuured,
Haugutavad hallid kuued,
Mooreskopid, moorijuured?
30. Emäkene, memmekene!
Ei mind petä peedijuured,
Haugutagi hallid kuued,
Mooreskopid, moorijuured.
   Emäkene, memmekene!
35.Ikki ma käizin teole,
Alati abivaemusse.
Suu ei saanud suoja leibä‚
Kiel ei saanud kievä lientä:
Koogid kodos kopitazid,
40.Saialeväd läpätäzid.
   Emä mõistis, jälle kostis:
Oh sa rumal tütär nuori!
Sind ehk petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
45.Matvad maani mantelikud?
Emäkene, memmekene:
Ma läen läbi meeste hulgast,
Poetellen poeste hulgast,
Kes mo vasta seäl tuleksi?
50.Tullid vasta Valga saksad.
Ies neil juoz'is mu'du musta,
Vahel sõitis valge koera.
Küssin piitsa kutsarilta,
Ruoska rakkide ragada.
55.Ei saand piitsa kutsarilta,
Ruoska rakkide ragada.
Olli mull kivi peossa,
Olli mull kaegas kaindelassa:
Antsin pihta halval saksal,
60.Izi pakuje pugazin.
   Läksin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Kes mo vasta viel tuleksi?
Tullid vasta Hiide härräd,
65.Hiide härräd, Hiide pojad,
Tullid sueza suuda andma,

Sueza suuda, kiuste kättä.
Võtsin roobi räästä'ästa,
Ahjuluua akenista‚
70.Maha lõin ma Mardikeze,
Aia ääre Hantsukeze,
Söödile Jüri südäme,
Izi jälle pakuje pagezin.
   Läksin jälle tillukene,
75.Läksin jälle tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Kes mo vasta ju tuleksi?
Tulli vasta valge poissi,
Vasta valge naeze poega:
80.Kuldakäärid tall peossa,
Hõbekäärid hõlma alla.
Temä minulta nõudema:
Neitsikene, noorekene,
Kuldakuube kaokene!
85.Las ma piiran neiu peädä,
Nein juusse'id alandan.
   Mina aga mõistsin, kohe kostsin:
Ole vaita, valge poissi!
Peä viin kodo memme piiri,
90.Juussed õe alandada,
Kui ei memme piira peädä,
Õde juusse'id alanda,
Küll siis piirab peene liiva,
Hauda juusse'ed alandab.


Nr. 186. Kust saab tuba tütterille? 36.

   Ollin Hiidessä elämäs,
Kaze linnas kasvelemas,
Pajo linnas paizulemas.
   Tullin Hiidestä elämäst,
5.Kaze linnast kasvamasta,
Pajo linnast paizumasta:
Izä võtt' muret pidädä,
Kust saab tuba tütterille,
Nellä nurka neidisselle,
10.Kahte kammerta kaole?
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
Izäkene, taadikene!
Ei ma taha tarekesta,
15.Nuru nellä nurgakesta,
Egä riidle rehekestä;

Mull on rehi Riia tiele,
Tare Tarvastu rajale,
Koda Koigi piiri peäle.


Nr. 187. Mis sain izä tuasta. 37.

   Mis sain izä tuasta,
Mis sain vaeva vendädestä?
Tummik sai izä tuasta,
Vemmäl pikkä vendädestä,
5.Õest sain õlesideme,
Tanavist sain tapuväädi.
   Läksin Hiidesse elämä,
Kaze linna kasvamaie:
Ei mind kuulnud Hiide kuked,
10.Hiide kuked, Hiide koerad.
   Kuulis aga Hiide noorem poega,
Hüüdis mind üle värävi:
Tule, tule, neitsikene,
Tule mo lauda laulemaie,
15.Tule mo tuoli istumaie!
   Ei ole aega, peiukene!
Alles karja saatemata.
   Tule ikki, neitsikene,
Tule tuppa istumaie!
20.Küläp leppä lüpsäb lehmäd,
Küläp kuuske kurnab piimä,
Vaherpuu vazikad joodab.
   Tullin Hiidestä elämäst,
Kaze linnast kasvamasta:
25.Izä võtt' muret pidädä,
Kust saab tuba tütterille,
Nellä nurka neidisselle.
   Izäkene, taadikene!
Ei ma taha tuakesta,
30.Nuru nellä nurgakesta.
Anna maada natukene,
Kus mina pillun pipperida,
Kus ma külvän küömenida,
Siputan sinepida.
35. Mis siis tahad, tütär nuori?
Ma ostan sulle hoboze,
Hoboze selgä sadula,
Sadulalle saksamehe,
Saksamehele kübärä,
40.Kübärälle kuldakirja,
Kuldakirjale kuduja,

Kudujalle kuldamõega,
Tegijäl nuga terävä.
   Izäkene, taadikene!
45.Osta pojale hobone,
Kingi mulle kirstukene,
Anna valge vakakene,
Kirstu täizi kirevida,
Vaka täizi valge'ida.


Nr. 188. Tütre tänu emale. 38.

A.

   Emäkene memmekene!
Siis sa nägid suure surma,
Suure surma, valju vaeva,
Kui sa minda kasvatazid,
5.Kasvatazid, kaunistazid,
Üles tõstsid, hüpitäzid,
Maha pannid, mängätäzid.
   Emäkene, memmekene!
Läksid põldu põimimaie,
10.Võtsid kätki kaindelasse,
Viizid põllu pienedrässe,
Kutsid ohaka hoidemaie,
Kaerakõrre kaitsemaie:
Ohak, ohak, hoia lasta!
15.Kaerakõrzi kaitse lasta!
Ohak ei võtnud hoida lasta,
Kaerakõrs ei kaitsnud lasta.
Võtsid kätki kaindelasse,
Läksid kodo kurval meelel,
20.Ahju ette halval meelel:
Oh mo tütär tillukene,
Siin ma näen suure surma,
Suure surma, valju vaeva,
Selle vaeva, hellä vaeva.
25. Emäkene, memmekene!
Eks võind vitsul vitsutada,
Kaze ladvul kasvatada,
Lepä ladvul lepitädä?
Mina nutsin nurjatusta,
30.Vaakuzin oma vallatusta,
Karjunud kanget südätä;
Ei kustund tuli tuasta,
Lõke laia lõuka'alta,
Säde sängi samma'asta,

35.Naene nuori riide'estä,
Hobo halli rakke'esta‚
Hullul arsti otsidessa,
Nõrgal nutuvõttijada.
   Emäkene, memmekene!
40.Siis sa nägid suure surma,
Suure surma, valju vaeva,
Mitu üöd ollid uneta,
Mitu süöki söömätägi,
Mitu lõõnat lõune'eta!
45. Emäkene, memmekene!
Imetäzid, kasvatazid,
Ei annud amme imetä,
Ei annud pordo pureta,
Leze naeze lepitädä.
50.Ammele piimä haleda,
Pordole piimä punane;
Lezel lepä karvalene.
   Olga terve, memmekene!
Imetäzid, kasvatazid,
55.Imetid izi iluza,
Kasvatid izi kazina,
Alta sõba, alta sõle,
Alta hal'l'asta‚ rahada,
Vana taaderde vahelta,
60.Risti serväde seästä.
Pauad ei riknud paleta,
Risti serväd rinnakeizi,
Sõle serväd silmäkeizi.
   Olga terve, memmekene,
65.Teezes terve, taadikene!
Imetid izi iluza,
Kasvatid izi kazina,
Ei õppend õluta juoma,
Viha viina võttemaie,
70.Saksa taari tahtemaie.
Õlut ei anta rahata,
Viha viina veeringitä,
Saksa taari taaderita.
Istsid maha imetämä,
75.Istsid alla langi aia,
Alla nõrgema nõgesse:
Ei saand päevä peäle paista,
Kuu mo peäle kumama.
Ei ole armi palge'essa,
80.Täppi täiessä näossa.

Täis olen suini, täis olen päini,
Täis olen võile veeretud,
Täis olen piimäle pietud,
Nizu kakul kasvatatud.


B.

   Olga terve, memmekene,
Olga terve hoidemasta,
Hoidemasta, imetämästä!
Imetäs izi iluza,
5.Kasvatas izi kazina,
Ei annud amme imetä,
Ei annud pordo pureta,
Leze naeze lepitädä,
Vaeze naeze vaigistada:
10.Ammel on piimä haleda,
Pordol on piimä punane,
Leze naezel leenä piimä,
Vaezel naezel vaeva piimä.
   Olga terve‚ memmekene,
15.Imetämästä, hoidemasta!
Süles hoidis süüessägi‚
Käe peäle käiessägi,
Linnas võtt linnukse alla,
Turu peäle põlle alla,
20.Sõle alla, sõba alla,
Alla hal'l'aste rahade:
Ei mind näitnud nällästelle
Egä pakkund patustelle.
   Olga terve, memmekene,
25.Olga terve hoidemasta!
Siis sa, siis sa memmekene,
Siis sa nägid suure surma,
Suure surma, valju vaeva.
Mitu üöd ollid uueta,
30.Mitu süöki söömätägi,
Mitu juoki joomatagi.
Tuli ei kustunud tuasta,
Säde ei sängi sammasta,
Lõke ei lõppend lõukalta,
35.Pierg ei pikkä põrandalta,
Naene nuori riide'istä,
Hobo halli rakke'esta
Halli sõitis arsti tiedä,
Linalakka linna tiedä:
40.Otsid hullule abida,
Nõrgal nutuvõttejada.

Mina, mina, memmekene,
Mina nutsin nurjatusta,
Mina vaaksin vallatusta,
45.Karizin kanget südätä.


C.

   Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Mis said minu hoidemizest,
Kazu ilmal kandemizest?
5.Kui sa minda hoidelezid,
Kasvatazid, kallitazid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
Maha pannid, mängätäzid,
Ehitäzid, hellitäzid,
10.Süles hoitsid süüessägi,
Käe peäl käiessägi,
Rüpes rukkilõikessagi.
Mitu üöd ollid uneta,
Mitu süöki söömätägi,
15.Mitu juoki joomatagi.
Tuli ei kustunud tuasta,
Säde sängi samma'asta,
Naene nuori riietestä,
Hobo halli rakke'esta.
20.Otsis hullule abida,
Nõrgal nutuvõttijada.
Mina, mina, memmekene,
Mina kiuste kiilatazin,
Sueza suuda maetsutazin,
25.Südänt sinul kurvastazin.
   Oh mo hellä emäkene!
Küll sa nägid suure surma,
Suure surma, rängä vaeva,
Kui sa minda kasvatazid,
30.Kasvatazid, kallitazid,
Kizavada kaissu võtsid,
Nõdrale rinda pakkuzid,
Toitsid, täitsid, süötsid, juotsid,
Toitsid minda tuluzasti,
35.Juotsid minda huolza'asti.
   Ole terve, memmekene,
Teezes terve, taadikene,
Minda nõnda kasvatamast,
Kasvatamast, kallitamast!
40.Ole terve, memmekene,

Teezes terve, taadikene!
Tänu teele hauassagi,
Musta mulla katte alla!


D.

   Emäkene, memmekene,
Izäkene, taadikene!
Olga terve, memmekene,
Õppemasta, hoidemasta!
5. Hoidis kolmesta kohasta:
Hoidis tulest, hoidis viest,
Hoidis hoboste jalusta,
Kaitsis karjatie rajalta.
Ei saand armi palge'esse,
10.Tähte ei täiesse näosse,
Ei sun'n'ud sulaste kuuldes,
Nuomind noorde meeste kuuldes
Nuomis nurkade tagaje,
Sundis sala kelderisse,
15.Õppes seälä huone'essa‚
Kus nied kanga'ad kuoti:
Tunne toime, tunne lõime.
Tunne kilpi kinni võtta,
Tunne murde'id murrutada!
20. Olga terve, memmekene!
Ei õppend õluta juoma,
Viha viina võttemaie,
Saksa taari tahtemaie.
Õpetas mind õmblemaie,
25.Sundis sukkaje kuduma.
Õllest küstässe rahada,
Viha viinast veeringidä,
Saksa kal'l'ast kopikida.
   Olga terve, memmekene!
30.Kasvatas izi kazina,
Ei annud amme imetä,
Ei annud pordo pureta,
Ei annud leze lepitädä:
Ammel on piimä haleda,
55.Pordol on piimä punane,
Lezel lepä karvalene.


E.

   Emäkene, memmekene!
Kui sa minda kasvatazid,
Kasvatazid, kallistazid,
Siis sa nägid suure surma,

5.Suure surma, valju vaeva,
Süles hoides süüessägi,
Käe peäle käiessägi,
Põlles põldu põimidessa.
Viizid põlles põllulegi,
10.Viizid vihkude vahele,
Sellätäete keske'elle.
Kutsid ohaka hoidemaie,
Kutsid kõrre kiigutama,
Kasteheenä kaitsemaie:
15.Tule, ohak, hoia lasta!
Ei tulnd ohak hoidemaie
Egä kõrzi kiigutama,
Kasteheinä kaitsemaie.
Viizid põllessa koduje:
30.Kuu poole kukutazid,
Ehä poole hällitäzid,
Vasta päeva pillutazid.
Mõtlesid tuge tuleva,
Arvazid abi azuva:
25.Tuemal sai tule puhuja,
Venikul vie vedäjä.
Laezal lapse kiigutaja.


Nr. 189. Neiu unenägu. 39.

A.

   Magazin muru mäele
Sinilillede seässä,
Valge lillede vahele,
Kullerkupu keske'ella.
5.Nägin und magadessagi:
Kuusk olli koja kohale,
Haav olli aeda ukse iessä,
Kask olli kajo rajale,
Tamm olli tare ukse iessä,
10.Lepp olli linna uulitsel.
   Tõuzin hommoko ülesse:
Emäkene, memmekene!
Mõesta ärä unekene:
Kuusk olli koja kohale,
15.Haav olli armas aeda tiele,
Lepp olli linna uulitsel,
Tamm olli tare ukse ies.
   Mis sest unest, tütär nuori,
Mis sest unest mõestatada?

20.Kuuzest on sull kozilaizi,
Tammest on sull tantsimesta,
Haavast on sull armukesta,
Lepäst on sull leinämestä,
Kazest on sull karjumesta.


B.

   Neiukezed, noorekezed,
Kuldajuussed, kaokezed!
Kui mina eelä õhtu uinin,
Tuna-eelä tullin kodo,
5.Siis mina nägin sedä unda,
Sedä unda, sedä nägu:
   Mina läksin maazikille,
Magust marja noppimaie,
Lillakaida leidemaie,
10.Pohlakaida püüdemaie.
Kes mo vasta seäl tuleksi?
Tulli vasta hanivaras,
Tulli rebäne ribedä,
Tahtis mo kallale tulla,
15.Marju maha pillutada.
Mina hüütsin, hurjutazin:
Mine must, rebäne ribedä,
Mine metsä, hanivaras!
Läks ta metsä, läks ta laande,
20.Saba suuri kui sie luuda,
Küüned kui kajokoogoke.
   Mina aga läksin maazikille,
Magust marja noppimaie,
Lillakaida leidemaie,
25.Pohlakaida püüdemaie.
Kes mo vasta viel tuleksi?
Vasta tulli metsä vana,
Tulli hunti hullukene,
Tahtis mo kallale tulla,
30.Marju maha pillutada.
Mina hüüdmä, hurjutama:
Mine must, mine must, metsikäs,
Mine must, hunti hullukene!
Läks ta metsä, läks ta laande,
35.Lõuad kui lahtine värävi,
Päräd kui põrgu pihtida.
   Mina aga läksin tillukene,
Läksin metsä maazikille,
Magust marja noppimaie,

40.Lillakaida leidemaie,
Pohlakaida püüdemaie.
Kes mo vasta viel tuleksi?
Vasta tulli metsä vägev,
Tulli karu karvanegi,
45.Tahtis mo kallale tulla,
Marju maha pillutada.
Mina karu kizendämä,
Ehmätuzel iestä juozma.
Ei ma suutnud iestä joosta,
50.Ei ma saanud põgeneda:
Karu mo kinni tabazi,
Küüzile kõvasti kääbistäs,
Rinnule raskesti rääbistäs.
   Neiukezed, noorekezed,
55.Kuldajuussed, kaokezed!
Kui ma ärkin hommokulla,
Enne vara valgeheda,
Siis ma iksin istudessa,
Siis ma nutsin nurkadessa.
60. Kes tulli kurvada küzimä?
Memm tulli kurvada küzimä:
Miks sa nutad, tütär nuori?
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Miks ma nutan, memmekene?
65.Mina nägin öössi unda,
Suurta unda, sedä unda:
Rabast tulli rebäne ribedä,
Suosta hunti hullukene,
Kuuzikusta kulda karu,
70.Tahtsid minda ärä murda,
Kaokesta kaotada.
Mina aga mõistsin, tõstsin heältä,
Ajazin rebäze ribedä,
Hurjutazin hundikeze.
75.Ei läind kulda karukene,
Ei ma peäsnud karu küüzist.
Sest ep mä nutan, memmekene,
Sest ep mä iken, emäkene.
   Emä siis mõistis, kohe kostis:
80.Oh sina rumal tütär nuori!
Mine tarkada tabama,
Targale, targa talusse,
Küläp tarka täädä annab,
Sortsi sinule seletäb,
85.Mis sull rinda rõhutelleb,

Kurbtust sulle kasvatelleb,
Südämesse sigitelleb.
   Läksin mina tillukene,
Läksin mina tüki tiedä,
90.Tüki tiedä, marga maada,
Tõtazin targa talusse.
Kes mo vasta siis tuleksi?
Tulli vasta vana miesi,
Habe halli, koltund keppi.
95.Temä minulta küzimä:
Kus sa lähäd, neitsikene?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Lähän targale talusse,
Lähän tarkada tabama,
100.Et tä mulle täädä annab,
Mis mo rinda rõhutelleb.
Halli aga mõistis, hästi kostis:
Oh sa rumal neidu nuori!
Targa silmäd ammu suikund,
105.Targa suu on kinni sulgund,
Targa käed on kangeks jäänud,
Targa veri taretanud.
   Läksin jälle tillukene,
Kõntsin kodo kurval meelel,
110.Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurvada küzimä?
Emä tulli kurvada küzimä:
Mis sä nutad, tütär nuori?
Mis mina nutan, memmekene?
115.Läksin tarkada tabama,
Targale, targa talusse,
Läksin mina tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada:
Tulli vasta vana miesi,
120.Habe halli, koltund keppi.
Temä minulta küzimä:
Kohe lähäd, neitsikene?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Lähän tarkada tabama,
125.Targale, targa talusse.
Halli aga kohe avaldama:
Oh sa rumal neidu nuori!
Targa silmäd ammu suikund,
Targa suu on kinni sulgund,
130.Targa käed on kangeks jäänud,
Targa veri taretanud.

Sest tullin kodo kurval meelel.
Ahju ette halval meelel,
   Emä aga mõistis, kohe kostis:
135.Ole vaita, tütär nuori!
Sull käizid kolmed kozilazed,
Viied kuued viinakruuzid,
Saja seitsemed sõnumed.
Üks olli viksi Villändistä,
140.Teene tarka Tarvastista,
Kolmas olli oma külästä.
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Emäkene, memmekene,
Ei ma läe oma külässe,
145.Oma külä küüräkälle,
Oma valla varga'alle.
Ei ma läe viksil Villländisse:
Villändis on viizud suured,
Viizud suured, paelad pikäd,
150.Aega läeb arutessagi,
Puoli päevä peästessägi.
Ma läen kaunis kauge'elle‚
Ilus lille iemä'älle:
Ma lähän targale Tarvasti,
155.Targale Taha-Villändi,
Kust ep saa kurja memme kuulda,
Kust ep saa tühjä taadi kuulda,
Hõelust ei õdede nähä,
Viha viiele vennäle.
160.Seäl mo kodo, sinna lähän,
Sinna lähän, seäl mä elän.


Nr. 190. Kes meid ostab orjastagi. 40.

A.

   Kes meid, kes meid, neitsikezed,
Kes meid ostab orjastagi,
Kes meid peästäb päevä käestä,
Viib meid ärä vihmä käestä,
5.Tuob meid ärä tuule käestä,
Lunastab lumesaosta?
   Küläp sulane lunastas,
Küläp ostas orjakene,
Küläp peästäs palgapoissi:
10.Miskas sulane lunastab,
Miskas peästäb palgapoissi,
Miskas ostab orjakene?

   Sulane künnäb suossa,
Ori vaene orguzida:
15.Paar olli parta tall iessä,
Teene paar olli tetrezida,
Kolmas paar olli kurgezida,
Nelläs paar vanu varesid‚
Viies paar suokanazid.
20. Perepoeg künnäb põllule:
Ruuna iessä kui sie ruogu,
Täkku iessä kui sie tähti,
Märä iessä mängukanni.
   Sulaze suo künnisse:
25.Sinna orased ozagu,
Kaera orased kazugu,
Sinna nizud nikerdagu!
Rukki kasku kui sie ruogu,
Peä tall otsas pääderuogu!
30. Perepoja põllu peäle:
Sinna kasku kasteheinä,
Sinna tõusku tõrvalilled,
Kazugu karuohakad,
Aagu üles angerpüstid!


B.

   Siin pole seässa sedä miestä,
Kes mind ostas orjastagi,
Ostas orjast, peästäs päeväst,
Viis mind ärä vihma käestä,
5.Kutsus kurja ilma käestä,
Kutsus tuppa tuezu käestä.
   Küläp mind ostab orjapoissi,
Küläp mind peästäb palgapoissi,
Küläp sulane lunastab.
10. Orjal põle välläl odra põldu,
Kazupoizil kaera põldu,
Sulazel suvinizuda.
Sulane künnäb suossa,
Palgapoissi padrikussa:
15.Paar tall partizid iessä,
Teene paari tetrezida,
Kolmas paari kurgezida,
Viizud rätikud jalassa.
Sinna, sinna, neitsikene,
20.Sinna kasvku vüöni odrad,
Vüöni odrad, keerud kaerad,
Ruki'id ruo suguzed!

   Perepoeg künnäb põllu peäle,
Hobo ette kui sie osja,
25.Paar on härgäzid iessä,
Teene paari täkkuzida,
Kolmas kõrviruunazida,
Sukad, saapa'ad jalassa.
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
30.Sinna ohakad ozagu,
Sinna kasvku kasteheinä,
Kaera orased kadugu,
Rukki kõrred roostetagu!
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
35.Orjast saab oza jagaja,
Palgapoizist pal'l'u miezi.
   Perepoega poizikene,
Kui ta käib kiriku tiedä:
Pulgas tall pugalad härjäd,
40.Taskus tantsivad hobozed,
Karmannis kari kirevä.


Nr. 191. Kus on jäänud meie hulka? 41.

A.

   Neiukezed, noorekezed!
Eks meid enne olnud hulka,
Enne hulka, pal'l'u parve?
Kazus kui kanaze karja,
5.Lagunes kui laglelippu.
   Neiukezed, noorekezed!
Kus siis jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal'l'u parve,
Kadunud kanaze karja,
10.Lagunenud laglelippu?
Kas neid viinud vihmahuogu
Või on tapnud tuulehuogu?
Kas neid Pikker pakku paukund
Või on neid rahe rabanud?
15.Kas neid ehk kantud sõdaje
Või on pantud parve peäle?
   Neiukezed, noorekezed!
Ei meid viinud vihmahuogu
Egä tapnud tuulehuogu;
20.Ei meid Pikker pakku paukund
Egä meid rahe rabanud;
Ei meid kantud sõdaje
Egä pantud parve peäle:

Poizid viidi ju sõdaje,
25.Mehed panti parve peäle.
   Neiukezed, noorekezed!
Kohe siis jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal'l'u parve,
Kadunud kanaze karja,
30.Lagunenud laglelippu?
Meid on viidud viinulegi,
Kantud õlle kannudella,
Saadud saia kakkudella.
   Neiukezed, noorukezed!
35.Sinna jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal'l'u parve,
Kadunud kanaze karja,
Lagunenud laglelippu.


B.

   Eks meid enne olnud hulka,
Olnud hulka, pal'l'u parve,
Pal'l'u parve, suuri summa,
Olnud kui uba iluza,
5.Käenud kui kanade karja?
   Kus on jäänud meie hulka,
Meie hulka, neiu hulka,
Kaokse kanade hulka?
Kas on viinud vihma huogu
10.Või on toonud tuule huogu
Või on pikne pillutanud,
Raheranka raputanud?
   Põle, põle, helläd velläd,
Põle meid viinud vihma huogu,
15.Ei ole toonud tuule huogu,
Ei ole tapnud talve külmä,
Raherank ei raputanud:
Neiud viidi vene'esse‚
Neiud panti parve peäle,
20.Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske'elle.
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
O Jumal, Jumalukene!
Lagunegu luene lootsik,
25.Pudenegu luene purju,
Pehästägu parved paksud
Neiu noore viiessägi,
Kao kõrgi kandessagi,
Sinna maale saiessagi.