Waba Maa/1934/03/10/Sirgu „mehesõna“
Sirgu „mehesõna“
Wabadussõjalaste liidu kongressil 1932. a. teatawasti lahkus Pitka järele osa liikmeid (pärastine „Lahinguwendade klubi”) wabside liidust, kuna liit wärske „wüüreri” Sirgu mõjutusel algas tallama nüüdset teed. Tookord admiral Pitka ütles awalikult Sirgule: „Teie, h-ra Sirk, ei soowi muud, kui saada ise riigikokku ja seega ― soojale kohale”. Seepeale Sirk ruttas kõnetooli, ja, lüües enesele rusikaga wastu rinda, deklareeris temale nii omas pateetilis-hüsteerilise tooniga: „Annan oma mehesõna, et ma ilmaski ei lase end walida kuhugi, ammugi mitte riigikogusse. Annan selle mehesõna ja saan pidama seda sõna!”
Nüüd aga Sirgu nimi ometi esineb riigikogu walimiskolmikus (omawalitsuse walimiskolmikuist rääkimata).
Oleks huwitaw walgustada selle riigikogukolmiku koostamislugu. Kolmikute kokkuseadmisel „wüürer” T. tuletas Sirgule meelde ta kongressiaegset „mehesõna”, ja soowitas, et Sirk demonstratiiwselt esialgu eemale jääks. See eemalejäämise fakt ning põhjus lanseeritaks „Wõitluse” weergudele tulise kõmuartiklina, mille järgi eesti rahwas (!) saadaks Sirgule kuldtähtedega (!) R. T. 17. 33., 1. ja 2. § trükitud „truualamliku palwe”, et Sirk ei loobuks riigikokku kandideerimast. Kuna rahwa tahe olewat Jumala tahe, siis seeläbi awanewat Sirgul, antud „mehesõnast” hoolimata, ilus wõimalus oma kandidatuuri ülesseadmiseks.
Niisuguse effektse ettepaneku peale lõi Sirk aga käega ja tähendas: „Pole waja sihukest janti, sest kes mu tookordseid sõnu ja lubadusi ikka enam mäletab!”
Eks olnud nõnda, h-ra Sirk?