Wanapagana jutud/Wanapagana silgu ork
16.
Wanapagana silgu ork.
Juhan Holts Nõwalt.
Korra sõitnud rikas mees linna. Teel saanud tuttawatega kokku. Mees kohe oma hoost kiitma: „Mis hobused teil ka on minu hobuse kõrwal. Kui ma sõidan, siis jäete te’ minust maha mis tuhk ja tolm!“ Seltsimees warsti wasta: „Ära kiida enne kui sa weel linnas ei ole!“ Mees aga lõiganud hobusele piitsaga pihta ja ütelnud: „Tulge, kuradid, järele, kui teil head hobused on!“
Hobune jooksnud mõne sammu sörkides, jäänud warsti märjaks ja hakanud ära wäsima. Teised tulnud takka järele, ei rikas pääse enam eest ära. Küll peksnud hoost ja wandunud kuradit, siiski kõik ilma asjata.
Lasknud siis teised ette minna. Et hobune enam pole jõudnud sõita, ajanud ta hobuse wankriga tee körwa metsa, wõtnud wankri eest ära ja sidunud nööriga puu külge sööma. Ise aga teinud tule ülesse, wõtnud puust ora, ladunud silgud peale ja hakanud siis tulel silku küpsetama.
Korraga tulnud metsast üks mees ta juurde ja hakanud paluma: „Ole hea mees ja küpseta mulle ka kalukesi. Sa oled noorem, mine too mulle metsast õige üks puu ora, kellega ma enesele wõin kala küpsetada.“
Mees läinud metsa, wõtnud kase oksa, teinud terawaks ja pakkunud wõerale. Wõeras aga wasta: „See ei ole kellegi kala ora. Nii pisukene ei kõlba!“
Mees läinud, toonud teiwa jämeduse. Wõeras jällegi wasta: „Ei nii pisuke aita!“
Mees toonud roika jämeduse puu. Wõeras ütelnud: „See ehk aitaks, aga mull ei ole enam aega kala küpsetada, waenlased tulewad!“ Küsinud siis mehe käest: „Kulla mees, kas annad mulle luba wankri ratta rummu sisse warjule minna?“
Nüüd alles saanud mees aru, et wõeras keegi muu ei olnud kui wanakõhn. Sellegi poolest ütelnud mees: „Mine peale!“
Selle peale tulnud hundid sinna ja waadanud mehe otsa, nagu tahaksiwad küsida: ‚kuhu wanakõhn läks.‘ Mees näidanud käega ratta rummu peale. Hundid müranud seni kuni wana kuradi seal kätte saanud ja lõhki kiskunud.
Selle peale pannud mees hobuse jälle wankri ette ja hakanud linna poole sõitma. Ja nüüd ei ole hobune enam märjaks läinud ega ära wäsinud.