Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/35

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

must välisilmast lahutas; igas saalinurgas oli suur leelõugas, kuid ahju suitsutorud olid nii halvasti seatud, et suitsu sama palju saali tuli kui korstna kaudu väljagi läks. Sellest tekkiv alaline suits oli madala saali palgid ja sarikad paksu nõekihiga katnud. Saali seintel rippusid sõja- ning jahiriistad ja igas nurgas leidusid tiiv-uksed, mis saali ühendasid hoone teiste osadega.

Ka teised ruumid majas olid saksi ajajärgu kohaselt lihtsad, missuguse seisukorra alalhoidmist Cedric oma ülesandeks pidas. Põrand oli kõvakstambitud mulla ja savi segust, nagu meieaegsetes kuurides. Ligemalt veerand saali põrandat oli astme võrra kõrgem, nõndanimetatud kõrgend ehk dais, ja seal asusid ainult suursugusemad perekonnaliikmed ning tähtsamad külalised. Nende tarvis seisis põiki kõrgendil punase kaleviga rikkalikult kaetud laud, mille keskpaigast teine, pikem ja madalam, teenijaile ning alamaile isikuile määratud laud oma alguse sai, ulatudes tahapoole saaliotsa. Kogu korraldus omandas T-tähe kuju ja sarnanes samul põhimõtteil korraldatud söögilaudadega, mida võib veel tänapäev näha Oxfordi ja Cambridge'i ülikooli kolleegiumides[1]. Kõrgendil seisid rasked, nikerdustega ehitud tammetoolid ja nende kui ka siin seisva laua üle oli tõmmatud riie, mis suursuguseid pidi tuule, iseäranis aga vihma eest varjama, sest see leidis läbi halvasti tehtud katuse tee saali.

Saali kõrgendi seinad olid kaetud eesriietega ja põrandat kattis vaip, millest üht kui teist oli katsutud säravate või ennemini karjuvate koekirjadega ja tikandustega ehtida. Madalikul seisva laua kohal ei olnud varju; lihtsalt krohvitud seinad olid paljad ja savipõrandal puudus vaip; laud oli katteta ja toolide aset täitsid rasked pingid.

  1. Ülikooli juures olevad asutused, mis teatud arvule üliõpilastele ülespidamise, korteri ja õpivõimaluse muretsevad ja nii mõnelegi professorile suure sissetuleku võimaldavad. Tõlk.

35