Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1331
Kolmas piir: Keisririik.
I. Järk: Augustuse suguwõsa walitsus.
§ 79. Augustuse walitsus ja õitsew aeg.
Augustus. 31. enne Kr. — 14 pärast Kr.1. Wabadriigi wari oli mööda. Üksi ja ainult oli Cäsar Oktavianus Augustus Rooma riigi ülem walitseja ja rahu tähendas ta radasid. Lõpnud oliwad werised ahastusetunnid ja kadunud kurwad kodusõja päewad. Wälised waenlased kartsiwad wägewa Cäsari wõimust ja sisemised segadused oliwad sõjatulega kustunud. Rahu walitses Atlandi okeanist Eufrati jõeni ja Donau jõest Atla mägestikuni. Kõige wägewam oli Augustuse ajal Rooma riik wäljaspidi ja kõige ergem ja targem waimupõllul seestpidi. Õigusega kandis Oktavianus „isamaa isa“ nime.
Sisemine elu. 2. Wastalisi ega wastapanemist ei leidnud Augustus mitte. Osalt tuli see sest, et käreda werega wabadriiklased oma elu werewäljal oliwad lõpetanud ja et rikkamad waikist rahulist aega soowisiwad, kus surmawikat mitte alati pää kohal ei kõikunud, waesemad rahul oliwad, kui leiba toiduks ja wehkelmängusid ning lustmängusid rõõmustuseks oma osa saiwad: seega wana wabadriigi waim ammu uinunud oli. Osalt aga sest, et Cäsar Augustus suure tarkusega ja osawusega tasandust ja kawalust ühendas, õigel paigal wali ja õrn olla, õigel ajal inimeste nõdrust oma hääks ja kasuks tarwitada oskas. Tema ei kautanud wabadriigi warju nime poolest mitte ära: kõik ammetid jäiwad nagu enne seisma, aga ta laskis nad senatilt eneselle aeg ajalt anda ja pärast jälle uuendada. Iial ei nõudnud ta „isanda “ ega „kuninga“ nime, mis rahwast oleks uueste wihale äritanud ning endist Tarquiniuse aega (§ 52) meelde tuletanud. Tema auunimi oli, nagu teda senat annud, Augustus; sagedamini weel Cäsar[1] kadunud wanaonu nime järele.
3. Mitte üksi riigi tallitustes, waid ka waimu põllul oli Augustuse wõimus silmale nähtaw: tema ise oli hästi õpetatud, oskas suurist asjust lugu pidada, töid waewa wääriliselt tasuda. Abilised.Temal oliwad seks ta suuremad sõbrad Mäcenas, Agrippa ja Messala abiks, kes erkade osawate meeste ja meistrite eest tarwilikku muret kandsiwad ja neile töö wäärilist auu andsiwad. Seeläbi kaswis kirjanikkude ja kunstnikkude hulk ja Augustuse aeg sai Rooma kirjanduse ja kunsti õilmeajaks.
Ehitused.4. Suured kunstteed tehti maast maasse ja maakonnast maakonda; kuiwe kohte kasteti ja märgi loike kuiwatati kanalite abil. Toredad templid ja teatrid, uhked ujumisehooned ehitati Rooma; ehiti ja kaunistati kõik, et Augustus kiitlemata wõis öelda: „Kui Rooma tulin, oli linn telliskiwist tehtud, aga nüüd, kus mul minek käes, on ta marmorikiwist ehitatud.“ Suur tempel Pantheon, mis kõigile jumalatele auuks ehitati, on praegu weel olemas. Ja kirjawara (§ 87), mis sellel ajal loodi ja ilmale toodi, jääb seisma, kunni maailma otsani.
Augustuse rahuarmastus.5. Augustus armastas rahu ja korda kõiges omas riigis: ülekohut ammetnikkude poolt ei sallinud tema mitte. Ise käis ta aeg ajalt maakonde waatamas, et oma silmaga tarwidusi ära näeks ja abi saadaks. Riigi radasid laiendada tema ei tahtnud. Tema ütles: „Loorilehe pärg on küll kena, aga ta ei kanna wilja!“ Siiski pidiwad ta sõjawäed radade kaitsmiseks, kust Rooma piirile kahju kardeti, mõegad kätte wõtma ja rahutumaid karistama. Parthi rajal.Parthi rajal seadis Augustus Rooma auu jälle jalale: kui Cäsar ise riigi idasõrwas käis, tuli Parthi kuningas Fraátes alandlikult tema ette ja andis põlwili seistes Krassuse ja Antoniuse ajal ära wõidetud auumärgid jälle kätte. Selle asja mälestuseks laskis Augustus raha teha, kuhu Parthilase alandus oli pääle maalitud.
Germania sõda.6. Suurt sõda pidas Augustus põhja piiril Germanlastega. Sääl käisiwad keisri pojandid Drusus ja Tiberius mitu korda üle Donau ja Rheini jõe ja saiwad wõimust Germania suguharude üle. Juba peeti nende maad Rooma uueks maakonnaks ja Varus.Varus saadeti sinna maawalitsejaks. Tema mees oli liig wali endiselle wabale rahwalle ning äritas neid piitsa ja mõega läbi wihale, kellega sõnakuulmata sulaseid nuheldi. Arminiuse ehk Hermann.Hermanni juhatuse all kogusiwad muidu lahus elawad Germania suguharud ja suguwõsad kokku, piirasiwad Teutoburgi lahing: 9 p. Kr.Teutoburgi metsas Roomlased ümber ja hukkasiwad nad ära: suurem osa sai wõideldes surma; wangid ohwerdati osalt jumalatele magusaks ohwriks, osalt peeti pärisorjaks. Nõnda pääsis Germania priius Rooma kotka küünte wahelt aastal 9 pärast Kristuse sündimist. Aga sõjawäe surmasõnum täitis Rooma linna ahastusega. Augustus ise kaebas mitu korda kurtes: „Varus, Varus: too mu legionid tagasi!“
Augustuse wiimsed päewad.7. Augustus otsis oma enese kasuga ühes ikka oma rahwa õnne ja hääd: sellepärast ei wihkanud teda keegi ega teadnud ta midagi hirmust ega kartusest oma elu pärast. Tema walitses 44 aastat üksi õnnelikult üle terwe Rooma riigi, kaitsis oma nime auuga teda wäljaspidi ja toetas teda teadusi ja kunstisid kaitstes ja harides seestpidi: tema oli Rooma rahwalle sedasama wäärt, mis Perikles Greeka rahwalle. Augustuse †: 14 p. Kr.Augustus suri, 76 aastat wana, aastal 14 pärast Kristuse sündimist Nola linnas waikseste ära. Tänulik rahwas aga tõstis tema pärast surma jumaliku auu sisse ning ta mälestus ei ununud hulga südamest iial.
Kristuse sündimine: 1.8. „Ka läks sõna keisrilt Augustuselt wälja, et kõik maailm pidi üles kirjutatama. Ja igamees läks ennast üles kirjutada laskma, igaüks oma wanemate linna. Sääl läks ka Joosep Galiläa maalt Natsareti linnast alla Juuda maale, ühte linna, mida hüütakse Bethlehemaks, et ta ennast sääl laseks üles kirjutada Maria oma kihlatud naesega. Ja kuna nemad sääl oliwad, sündis Jesus Kristus ilmale õndsaks tegema kõiki inimesi mitte üksi Rooma riigis, waid kõiges maailmas“ (waata Luka ewang. 2, 1 j. n. e.). Ja Kristuse sündimine on kõige tähtsam sündmus Augustuse ajast ja terwest ajaloost: Augustuse walitsuse 30. aastal oli maailma ajaloo pööri-päew.
Pärast Kristuse sündimist.§ 80. Augustuse sugulased auujärjel.
Tiberius: 14—37.1. Augustusel ep olnud poega. Oma ainu tütre oli ta oma sõbrale Agrippale abikaasaks annud. Sellel oli kolm poega; need aga saiwad kõik kurja käe läbi surma. Sellepärast sai Augustuse pojand Tiberius pärast tema surma keisriks. Seesama walitses esmalt hästi ja loodeti õnnelikku aega edasi kestwat. Aga Tiberius ei suutnud mitte kaua oma tigedat südant warjata: tema kautas rahwakogu ära; tema asutas suure soldatikogu, keda Prätorianid.prätorianideks kutsuti, kes Rooma linna ees leeris seisiwad ning rahwa rõhumiseks ja keisri käsu täitmiseks alati walmis oliwad; tema tegi Majesteetseadus.majesteetseaduse, kelle läbi igaüht, kes sõnaga ehk teuga keisri wasta eksis ehk riigi walitsuse üle nurises, surmaga ehk wangipõlwega nuheldi, ja ta saatis salakuulajad wälja nurinat ja uuenduse himustust tähele panema. Keda salakuulajad tähendasiwad, langes ilma armuta. Langenute seas oli ka keisri wennapoeg Cäsar Germanikus, keda rahwas ja wägi kalliks pidas. Kapreä saarel.Oma prätorianipääliku Sejanuse nõuu pääle läks ta päälinnast ära ning elas Kapreä saarel kõlbmata elu, kuna ta werised käsud iga päewaga kaswasiwad. Wiimaks jäi ta, kui Rooma tagasi tahtis minna, teel haigeks ja prätorianipäälik Makro Tiberiuse †: 37.lämmatas ta patjadega ära.
Kaligula: 37—41.2. Pärast Tiberiuse surma sai Kajus Kaligula, Germanikuse noorem poeg, keisriks. Tema walitses ka esmalt hästi ja kiidu wäärt. Aga 8 kuu pärast jäi ta ühe haiguse läbi nagu sõgedaks: ta tegi tegusid, mis jõledad, tegi töid, mis naeru wäärt oliwad. Jupitri kujud.Jupitri kujudel käskis ta pääd otsast maha wõtta ja enese pää kuju asemelle panna, ka enese kujudelle templid ja altarid ehitada. Oma hobuselle laskis ta toreda lossi ehitada, talle kullatud kaeru süüa anda, wiimaks koguni oma lauda sööma tulla. Merekaelast ehitas ta „toreduse pärast“ mitme wersta pikkuse silla üle. Germanias käik.Ise käis ta suure sõjawäega ja rohke kuluga Germania rannas „konnakarpa“ koju toomas, mis ta „okeani“ wõiduwaraks nimetas, ja wõerasse riidesse topitud Gallilased käisiwad kui „Germania wangid“ keisri triumphuswankri eel. Sedawiisi pillas ja raiskas ta mõne aastaga rikka riigi wara ära ega mõjunud rasked riisumised ega rängad maksud midagi. Sääl juures oli ta nii hirmus werejänuline, et ta soowis: Kole soow.„Et ometi terwel Rooma rahwal üks ainus kael oleks: siis wõiksin kõikide pääd ühe ainsa hoobiga maha raiuda!“ Wiimaks ep olnud keegi enam tema eest julge, nii et päälikud ta surma saatsiwad.
Klaudius: 41—54.3. Soldatid nimetasiwad siis tema onu Klaudiuse keisriks. Tema oli tasane õpetatud mees, istus ennemalt raamatute taga, kui auujärjel, ja jättis walitsuse tööd naeste ja silmateenrite hooleks. Tema surmas ta oma teine naene surmarohu läbi.
Nero: 54—68.4. Raha eest hüüdsiwad nüüd soldatid Nero, endise keisri hukkaja poja, keisriks. Temagi äratas hakatuses hääd lootust: wähendas maksusid, parandas seadusi, kandis hoolt õnnetusse sattunud perede eest. Aga aega mööda kadus kõik hää, mis kuulus mõttetark Seneka tema südamesse oli püüdnud istutada: tigedus ja hõelus, kurjus ja kiimalus, wereahnus ja salalik meel, toredus ja edewus wõtsiwad ta südames wõimust. Tigedus.Kuna Nero oma walitsuse algusel surmaotsuselle kät alla kirjutades hüüdis: „oh et mu käsi iial kirjatähte ep oleks kirjutama õppinud!“ saatis ta pärast hulga kaupa auusaid mehi surma. Oma poolwennale laskis ta söögilaual surmarohtu anda ja ei pannud tähelegi, kui teine maha langes. Oma ema saatis ta laewaga merele, mis ise ühest ära lagunes; ja kui ema ujudes kaldalle sai, ootas teda mõrtsukaoda. Oma abikaasa laskis ta keewa weega ära kupatada. Teise naese lõi ta jalaga surnuks. Ka oma koolmeistri Seneka sundis ta surema. Rooma põlemine.Rooma linna laskis ta põlema süüdata: ise waatas ta tornist leeki loitwat ja suitsu taewani tõuswat ning laulis Troja häwitamise lugusid. Aga rahwa wiha kartes ajas ta süü Kristlaste pääle ja laskis neid hulga kaupa ära hukata: Kristlaste tagakiusamine: 64.mõned nõeluti metselajate nahkade sisse ja wisati koerte ette, teised heideti metsaliste ette, jälle teised küpsetati raudpannide pääl ära ehk löödi risti; Pauluse †: 64.mõega surma osaliseks saiwad üksi Rooma kodanikud, nende seas apostel Paulus. Nero laskis linna toredaste jälle üles ehitada: kõik maakonnad pidiwad seks ränke maksusid maksma ja nende templid oma waralaekad Rooma saatma. Iseäranis tore uute ehituste seast oli Nero enese Kuldhoone.„kuldhoone“, mis sellesama kingu otsa ehitati, kelle pääle linn oli asutatud. Täieste 14 aastat oli seda wiisi Nero Rooma riiki oma meeletuma elu ja pööraste tegudega piinanud ning ise, nagu ta ütles, „Roomlaste koerakannatust“ imeks pannud, kui korraga mäss möllama hakkas. Keegi ei kaitsnud tigedat walitsejat. Pikse müristamise all põgenes ta Roomast lähidalle mõisa, aga ei julgenud maja sisse minna. Taga-ajajad oliwad kannul ja ägades ning kaebades pistis ta ühe orja abiga omale oda rindu. Nero †: 68.Temaga suri Augustuse wiimne sugulane.
- ↑ Cäsari nimest on meie sõna „keiser“ wälja tulnud.