Üleüldine isamaa ajalugu/I.A
I. Muinas aeg.
A. Rahwa elu.
1. Sissejuhatuseks.Praegused Läänemere kubermangud on meie ajaloo laan, kus meie esiwanemate elu ja olu, wõitlused ja wiletsused wana halli aja sees warjul seisawad. Tungime selle pimeda laane sisse ja waatame, mis järelkaja meie seal oma esiwanemate üle kuuleme.
Juba esimeste sammude järele leiame endid pimedas teeta metsas. Ainsad teejuhid on seal üksikud laiali pillatud jäljed. Arwa puutub meile mõni kirjalik tunnistus silma — meie tunnistajad on wanad hauad oma kõdunenud luudega tee ääres, mis üksi uurijaga kõnelewad, kes nende sõnata keelt mõistab. Kohutaw waikus walitseb ses muinasjutulikus laanes. Meie seisame kui lõpmata suure matuse aia peal, täis haudasid ja meie silm otsib asjata ristikirja. Ainult wõerad, kaugelt kõrwu kostwad healed annawad meile wähe selgust.
Need wõerad healed on teiste rahwaste ajaraamatud, mis mööda minnes siin ja seal ka meie esiwanemate peale näitawad. Ainult järele jäänud jälgede, oma ja wõeraste muinasjutuliste sõnumite peale julgeme reisikeppi kätte wõtta ja teele astuda.2. Eestlased ja nende sugulased.
Eestirahwas on suurest Tschudi-Soome rahwa perekonnast, kes Kesk-Aasia 1) mägiselt maalt tulles ennast üle terwe põhjapoolse Wenemaa laiali laotas 2). Tschudid ehk Skiitid 3) oliwad wanal ajal wägew rahwas. Aastal 639 enne Kristuse sündimist ajasiwad Aasiast tulewad Skiitid endised Wenemaa elanikud Tsimbrid 4) eest ära ja jäiwad ise nende asemele elama. Tsimbrid põgenesiwad Weike-Aasiasse osalt ka Jütimaale. 637 läksiwad Skiitid üle Kaukasia mägestiku Aasiasse ja wõitsiwad wägewa Asiria riigi waenlase Euaxarese ära, kes Niniwe linna ümber oli piiranud. Neli aastat pärast seda oliwad nad Palestinas, kust neid Meeda rahwas aastal 610 tagasi ajas. 531 enne Kr. wõitis kuulus Pärsia kuningas Cyrus Skiitid ära, aga langes ise ka ses sõjas. 515 sõdisiwad Skiitid Babeli kuninga Dariusega, kes suure sõjawäega praegust Wenemaad mööda kaugele üles põhja tungis 5). Sell ajal räägitakse juba kahesugustest Skiitidest. Ühed oliwad karjakaswatajad ja ümberrändajad wõi nomadi-Skiitid kuninga Idantiruse ja teised põlluharijad Skiitid (melanchlänid ehk mustakuue kandjad) 6) kuninga Skopsise all. Musta kuue kandjad rändasiwad Dariuse ajal põhja poole ja jäiwad ühel maal elama, kus palju järwesid oli 7). See järwerikas maa oli wistist Soomemaa. Selle järele wõiksime Soomlaste rändamist nende praegusesse elukohta 6. aastasaja sisse (515) enne Kristust arwata. Sinna maale oliwad Eestlased ja Soomlased wististe üks rahwas ja asusiwad põhjapoolsel Wenemaal Läänemerest Urali mägestikuni 8). Et Soome sugu rahwad kord laialt Wenemaal on elanud 9), seda tunnistawad Wene maakondade ja jõgede nimed, mis Eesti keelest on wõetud 10). Ka kultura jälgi on Eestlased Wenemaale jätnud, iseäranis põhjapoolsete Wenelaste keelesse, kombetesse ja rahwa lauludesse 11). Siis tungisiwad Slaawi rahwad lõuna poolt Wenemaale ja lõhkusiwad nad koost ära. Ühed litsuti õhtu poole Läänemere kallastele, teised hommiku poole Urali mägedeni ja kolmandamad ülesse põhja Jäemere randa eest ära. Suur Tschudi sugu rahwas lagunes rahwa killukesteks, kes weitsete rahwastena weel tänini põhja ja hommiku poolsel Wenemaal edasi on elanud. Hommiku pool oliwad kaua aega Peramaalased wõi Bjarmalased 12) kõige tähtsamad, kuulsad oma rikkuse 13) ja tugewuse poolest. Neil oli oma riik ja walitsus, ise oma jumalad ja hiied 14). Mõned peawad Bjarma maad muinasjutuliseks Kunglamaaks 15). Teised rahwad oliwad Karjalased, kust Soomlased suurema jao oma Kalewala korjanud 16), Soomlased, üsna põhja jäämere ääres Laplased, lõuna pool Liiwlased ja Kuurlased j. n. e. Praegused Eestlased asusiwad 1. kristlikul aastasajal Weikseli jõest kuni Soomelaheni 17) terwel Läänemere hommikupoolsel rannal. Missuguse aja sisse Eestlaste Läänemere randa asumine langeb, selle üle ei leia meie kusagilt selgemaid sõnumid. Nagu all pool nägema saame, räägiwad kõige wanemad Daani, Gooti ja Rootsi ajaraamatute kirjutajad Saxo Grammatikus, Journandes, Johannes Magnus, Petrus Olai ja nende järele mitmed meie maa wanemad ajaloo kirjutajad, nagu Moritz Brandis, Thomas Hiärne, Kristjan Kelch, Franz Nyenstädt, Eesti rahwast juba Abrami ajaga algades 18). Meie ei taha nende sõnumeid mitte pimedast peast uskuda, aga meie ei wõi ka ärasalata, et Eestlased wist juba enne Kristlikku aja arwamist Läänemere kallastel elasiwad.
Enne kui Eesti rahwa ajaloost rääkima hakkame, wiibime tema koduse elu, töö ja toimetuste, usu ja jumalate, hariduse ja elukombete juures, nii palju kui see meile kõige selle järele wõimalik on, mis kirjas, leidustes ja rahwa suus alale on hoitud.
Algame sellega, mis igal inimesel kõige lähedamal seisab. See on tema elu kodus.