Üleüldine isamaa ajalugu/I.B
B. Muinasjutuline ajalugu.
Igarahwa ajalugu algab 1) muinasaja udus. Aga paksemalt kui kellegi teise rahwa ajalugu, katab muinasaja lugu Eesti minewikku. Kuulsatel kadunud ja praegu elawatel rahwastel oliwad oma ajaloo kirjutajad 2), kelle kirjad juba wäga wanast ajast teadusi toowad. Meil ei ole neid olnud, ja kui meie siiski muinasaja pimedusesse pilku tahame heita, siis need raasukesed kokku korjame, mis siin ja seal ka meie esi-ajaloo kohta on leida. Kõige rohkem raasukesi leiame Skandinawia ja Daani ajaloo kirjutajatelt 3). Nende rahwaste seast tõusiwad juba wäga wanal ajal julged meresõitjad, kes kõik mered läbi purjetasiwad ning igale maale kartust külwasiwad, kuhu nad oma rööwihimus ulatasiwad. Nendest siginesiwad terwes Europas kardetawad meresõitjad, Wikingid 4) ning mere kuningad 5), kes ialgi tahmaste palkide all ei maganud, waid suwel ja talwel mere peal asusiwad, kuna Wikingid talweks kuulsate kuningate kodadesse elama asusiwad. Nende waprust ja julgust ning imelisi juhtumisi lauludes kiideti. Neist lauludest sigis wiimaks suur põhjarahwaste lugulaul „Edda“ 6). See on hallikas, mille järele Gooti, Daani ja Rootsi ajaloo kirjutajad Journandes, Saxo grammatikus, Johannes Magnus, Peetrus Olai, Snorre Sturlesson ja teised oma tööd on walmistanud. Wanemad Liiwi ajaloo kirjutajad, nagu Thomas Hiärne 7), Moritz Brandis 8), Kelch 9) tarwitawad neid sõnumid, kuna mõned uuemad ajaloo kirjutajad 10) neist pea midagi üles ei wõta. Neil on selleks kaks põhjust: 1) pole nende asi Eesti rahwa ajalugu nii pikalt kirjutada ja 2) usuwad nad, nagu Daani uuema ajaloo kirjutaja Dahlmann ütleb, et wanemate kirjanikkude sõnadest üht ainustki uskuda ei wõida 11), sest nemad olla muinasjuttude järele rääkinud, ilma et neil teisi ustawamaid hallikaid oleks olnud. See on aga wistist eksitus. Gooti ajaloo kirjutaja Journandes ütleb oma kuninga Filimari reisist Skiitide sekka nõnda: „nagu seda wanades lauludes pea ajalooliku kindlusega üteldakse ja mis ka tubli Albarius, Gootlaste kirjanik, oma tõsises loos jutustab 12). Josefus on ka wäga usaldataw annolist, kes ikka tõtt räägib j. n. e.“ Ka Ravennas, kes 886 elas 13), nimetas oma hallikateks mitme Gooti kirjanikkude nimed 14), keda praegu keegi ei tunne ega kelle kirju nüüd keegi pole näinud. Skandinawia kui ka Gooti kirjandus wõis juba 4 aastasajal algada, mil Gooti kirjatähed üles leiti 15). Et nii wanad kirjad nüüd kadunud on, seda ei wõi imeks panna, sest nad oliwad puu lauakeste ehk puukoore sisse lõigatud 16) ja kui neid ka kiwi sisse raiuti, siis otsiti seks wõimalikult pehmed kiwid, et töö mitte liig raske ei oleks. Sellepärast ei wõinud neist midagi üle 1000 aasta tagasi ulatada. Daanimaale asus juba selle aastasaja algusel üks selts põhjamaa wanaaja uurimiseks, kes muude tööde seas ka kõik Skandinaawia sõnumed kõige wanemast ajast läbi on katsunud, puhastanud sorteerinud ning selle juures leidnud, et neil mitte üksi Euroopa, waid ka Ameerika ajaloo kohta wäga suur tähtsus on 17). Meie wõime terwe rea tähtsate meeste nimesid nimetada, kes Skandinawlaste sõnumid ajaloo kohta tähtsaks on arwanud 18), miks peakssime meie siis neid tähele panemata jätma, kuna nemad pea ainsad on, mis meie muinasajast teadust annawad! Meie ei taha ka sugugi kõiki seda, mis sealt leiame, kui selget kulda ette kanda, ei, waid kui muinaslugu kõnelda, nagu seda iga rahwa ajaloo kirjutajad oma ajaloos 19) teewad. Selle juures on aga kõige pealt üks suur kimbatus. Skandinawia sõnumed lähewad uskumata wana aja sisse tagasi. Nad algawad juba Abrami ajaga! Meie aja teaduse mehed peawad seda wõimatuks ja panewad nende ajaloo hakatust 2 aastasaja sisse pärast Kristuse sündimist 20). Olgu sellega lugu kuidas ta on — aastaarwude eksituse pärast ei wisata weel lugu ennast kolikambrisse. Meie anname need arwud, kuidas wanad ajaloo kirjutajad 21) neid ülestähendanud ning lisame siin ja seal juurde, missuguse aja sisse meie aja õpetlased 22) neid sündmusi paigutawad. — Suured ajaloo uurijad ei ole neid sõnumid mitte ära heitnud, waid seltsid asutanud, kes kõik kokku korjawad, mis sellel põllul ial weel leida on. Ja nad on meile ka mitmed teadmata asjad awaldanud. Nii on teiste seas ka see selgeks saanud, et Ameerika maa ammu enne Kolumbust Europa meresõitjatele tuttaw oli 23). Selle järele wõime nüüd ka koerakoonukate juttude sündimist enestele ära seletada 24), kui koera nägudega inimeste — ahwide peale mõtleme.