Üleüldine isamaa ajalugu/I.B.I

Allikas: Vikitekstid
I.B
Üleüldine isamaa ajalugu
Andres Saal


I. Wabad Eestlased.

35. Sigtuna linna ehitamine.

a. Siggo. Eestlased, Liiwlased, Kuurlased ja Semgallid oliwad rööwihimulised ja julged meremehed, et niisuguseid teisi kuskil enam ei olnud 25). Nad käisiwad arusagedaste Rootslasi ja Gootlasi riisumas ning laastasiwad maad sel wiisil, et Rootsi kuningas Siggo, esimene selle nimega, aga juba wiies kuningas Rootsimaal, nende eest kaitsmiseks Mäleri järwe äärde ühe linna ehitas. Seda linna nimetas ta oma nime järele Sigtunaks 26). See oli ilmaloomise aastal 2004 27). 500 aastat pärast seda ei ole Eestlastest midagi iseäralist kuulda, wistist käisiwad 28) nad ikka wanat wiisi Rootsimaad riisumas, mille eest ka uus linn ei kaitsenud. Alalised tülid Gootlastega, mis ligi 400 aastat järgi mööda kestsiwad, riisusiwad Rootslaste jõuu nõnda ära, et Eestlased 29) nendega tahtmist mööda wõisiwad mängida.

b. Beriko (2493). Mõlema Riigi tülid oliwad mõlemad rahwad nii ära wäsitanud ja tüütanud, et nad nüüd ühtlasi noore kangelase Beriko kuningaks walisiwad 30) ning selle läbi oma riigid ühendasiwad. Tema katsus kõige pealt ühendust ja rahu seespool kaswatada, kutsus alamad riigipäewale kokku ning seletas neile, mis kahju Eestlased 31) ja teised neile selle läbi wõinud teha, et nad ühte ei ole hoidnud. Nende waenlased ei saada aga ka nüüd puhkama, sellepärast olla tarwis nende uhkust murda, neid oma alla heita ning kurja kätte maksa. Rahwast oli kuninga tark kõne sel wiisil waimustanud, et ka naised ja lapsed ühes sõtta läksiwad 32). Gootlandi Saarelt saadeti kolm laewa waenlasi luurama — üks Eesti, teine Kuura ja kolmas Ulmerugi 33) maale. Kange torm ajas aga kõik kolm laewa Ulmerugi randa. Warsti läks luurajatel korda üht laewa selle sõnumiga kuninga juurde tagasi saata, et waenlased peale tungimist ei tea karta ning et Beriko paremat aega ärgu enam oodaku. Ja nagu mesilaste pere 34) tuli Beriko wägi Ulmerugide peale, kes suure waprusega kaua wastu sõdisiwad. Kui nad aga ära nägiwad, et nende jõud Gootlaste ärawõitmiseks liig weike ja nõrk oli, siis põgenesiwad nad oma küladesse, paniwad oma majad põlema, wõtsiwad waranduse ühes, ning rändasiwad maalt hoopis wälja. Gootid asusiwad tühjaks jäänud maale elama, ning asutasiwad enestele sinna uue riigi. Aega mööda wõitsiwad nad weel mitmed teised rahwad ära, kuni wahwa Berikon 2532 35) sõjas langes.


36. Kuurlaste ja Eestlaste ühendus.

a. Wõidetud rahwaste seas oliwad ka Kuurlased. Beriko järele oli nõrk kuningas Kaptus, Gootide walitseja, kelle lühikesel walitsuse ajal wäga palju sõdasid sees ja wäljaspool riigi piirisid peeti. Kui tema järele Augis 2535 36) kuningaks waliti, siis andsiwad awalikult teada, et nad Gooti iket enam kauem ei taha kanda ning ta eneste õladelt maha wiskawad. Nad lootsiwad oma suurte soode, metsade ja jõgede peale, mis neid waenlase tugewuse eest pidiwad kaitsma. Augis wõttis oma sõjawäe kokku ning läks Kuurlaste wastu, aga ta langes ise hulga oma wapramatega Kuurlaste wastu sõdides. Sellega aga ei lõpnud sõda ega jäänud Kuurlased wõitjateks. Niipea kui kuninga surma sõnum laiali lagunes, waliti kohe tema poeg

b. Amalus (2556) uueks kuningaks. Temaga kaalus sõjaõnn Gootide poole ning Kuurlased saiwad alla heidetud. Aga wabas põlwes harjunud Kuurlased ei tahtnud wõrast iket kanda, waid kihutasiwad ka Eestlased ja Liiwlased Amaluse wastu üles. Eestlased, kes sel ajal kellegi wõera riigi alamad ei olnud 38). kartsiwad, kui naabrid Kuurlased ära saawad wõidetud, siis wõiks nende käsi wahest ka nõndasama pahaste käia ning tõotasiwad sellepärast Kuurlastele appi minna. Aga sellega oliwad nad märgist mööda lasknud. Kui Gootid sellest ühendusest kuulsiwad, palusiwad nad õhtupoolsed 39) Gootid ja Rootslased enestele appi. Ja Rootsi ja Gooti kuningas

d. Gotilla ühendas ennast hommikupoolsete Gootidega ning kaks wägewat kuningat tuliwad suure sõjawäega Eestlaste ja Kuurlaste peale ning sundisiwad neid oma alamateks. Nad pidiwad nüüd niihästi Amalusele kui ka Gotillale maksusid maksma. Wastu tõrkujatele Kuurlastele pandi kahekordne maks peale. Nõnda pidi üks majaisa tihti poja ühe ja sulase teise kuninga teenistusesse andma 39) ja ka maksusid kahele poole maksma. Aga Gootide alla ei jäänud Eestlased ega Kuurlased kaua, sest juba järgmise kuninga

e. Godarichi (2590) ajal läksiwad Gootlaste sisimised tülid nõnda suureks, et üks osa koguni maalt wälja rändas omale uut eluaset otsima. Tema poeg

g. Filimer (2618) rändas terwe rahwaga lõuna poole Skiitide peale, sõdis nendega kaua aega ning jäi wiimaks (2637) sinna elama 40). Wistist oliwad Eestlased, Liiwlased ja Kuurlased warsti jälle endid maksudest ja sõnakuulmisest wabaks teinud, ning nüüd tuleb rohkem kui 200 aastane wahe aeg mil meie neist midagi ei kuule.


37. Soomlased ajaloos.

a. Gram ja Signe. Daanimaal walitses ilma aastal 2881 41) esimese Daani kuninga Dani pojapoeg Gram 42). Tema tegi palju kuulsaid tegusid, heitis Rootslased ja Gootid oma alla ning läks ka Soome kuningat Sumbul43) ära wõitma. Sellest sõjaplaanist ei tulnud midagi wälja, sest enne kui sõda lõppis, õppis ta kuninga ilusat tütart Signet, tundma hakkas teda armastama, pani sõjariistad maha ja tegi waenlasega rahu. Ta lubas oma abikaasa enesest ära heita ja kihlas ennast Soome kuningliku piigaga, aga ära wõitmise jättis ta hiljema aja peale. Sumbul ei pidanud aga sõna, waid andis oma tütre Saksi kuninga Heinrichile naiseks. Gram oli parajalt Norra kuninga wastu sõjas, kui ta kurwa sõnumid kuulis. Kohe ruttas ta Soome maale. Kuninga majas peeti parajalt pulmi. Gram läheb halwas riides pulma kotta, kus teda keegi ära ei tunne. Seal laulab ta walusaid armastuse laulusid ning waatab üksisilmi kuninga tütre otsa, neab naiste kerget meelt kes teda kui kangelast õnnetuks teinud. Nüüd tunneb Signe ta ära. Aga sell silmapilgul kargab ta üles ja lööb peigmehe tema sõbrade käte wahele surnuks. Siis wiis ta oma armastatud Signe enesega ühes Daani maale. Sellest abielust sündisiwad talle kaks poega Guthorm ja Hading. Rootsi, Norra ja Gooti kuningas

b. Swibdager, kellega Gram juba enne oli sõdinud, ehk see küll tema wäimees oli, tuli wiimaks oma äia peale, wõitis ta ära, tegi talle otsa ja wõttis Daani maa oma walitsuse alla. Daani riigi õiged pärandajad Guthorm ja Hading kaswasiwad waesuses ja wiletsas elus meesteks. Nende õde, Rootsi kuninga abikaasa palus oma meest nõnda kaua, kuni see wennaksete peale halastas ning

d. Guthormi jälle Daani kuningaks pani, aga selle tingimisega, et see temale maksusid maksaks ja teda oma isandaks tunnistaks. Tema noorem wend


38. Kuurlaste wõit.

a. Hading, Daani kuninga noorem poeg aga ei wõtnud oma õemehe armupakkumist wastu. Tema mõtles selle peale, kuidas oma isa ülekohtust surma kord mõrtsukale kätte wõiks maksa. Sellepärast jäi ta siis parem oma endise wiletsa elu sisse, kui et isakodus elades wõera alandawat iket oleks kannud. Ta korjas enesele wäge, tegi ühe nõia juhatuss järele 44) kuulsa mererööwli Siiseriga weresõbrust 45) ja läks siis Düüna kaldale riisuma kus ta sellesama nimelise linna 46) ära wõitis ja kuninga

b. Handuanuse wangi wõttis. Linna ärawõitmiseks tarwitas tark kangelane iseäralist kawalust. Ta laskis hulga kodulindusid kinni püüda, sidus neile põlewad käsnad kaela ja laskis nad siis lahti. Linnud lendasiwad oma pesadesse ning süütasiwad sel wiisil linna puumajad põlema 47). Selle järele wõitis ta Eesti rikka48) ära. Nende kuningas ostis ennast nii palju kullaga lahti, kui ta ise kaalus 49). Kui ta sel wiisil omale jõudu ja rikkust oli kogunud, läks ta Rootsi kuningale mõrtsuka palka kätte maksma. Gootlandi saarel tuli lahing. Hading wõitis ning tappis oma õemehe ära. Warsti sellejärele suri ka ta wend ning Daani troon langes tema kätte 2890. Kuulsad teod kihutasiwad noort kangelast wõeraid maid ära wõitma. Ta tuli oma sõbra Liiseriga seltsis Kuura kuninga

d. Lokkeri kallale. Aga kuurlased lõiwad ta mehed põgenema. Hading ise saab haawatud ja langeb Kuurlaste kätte wangi. Kuningas Lokker annab talle aga armu, käib temaga wäga wennalikult ümber ja wiib tema siis, kui ta haawad ära on paranenud, ta oma laewade juurde tagasi, milledega ta koju tagasi purjetab. Ühe teise sõnumi järele on tema Kuurlaste juures wangis olles, kui need ta ära tunnud, surma mõistetud, millest ta ennast ühe nõia abiga põgenemise läbi peastnud 50). Selle juhtumise järele sõdis ta weel palju teiste rahwastega, aga Eestlastesse ja Kuurlastesse ei puutunud ta enam mitte. Kas ta seda wahest Kuuramaal wangis olles ei olnud tõutanud, see on teadmata. 33 aasta walitsuse järele poos ta enese ise ära, kui kuulda sai, et ta kallis sõber Rootsi kuningas Hunding ära oli surnud.


39. Kuura kuningas Darno.

a. Froto. Hadingi järele sai tema poeg Froto Daani kuningaks. Niisama nagu ta isa, jänunes ka tema kuulsate tegude järele. Kõige pealt tahtis ta Kuurlasi oma alla heita. Kui Darno sellest sõnumid sai, kutsus ta oma rahwa kokku ja rääkis neile: Waadake, mu armsad alamad, üks tugew waenlane, kellel suur ja hea sõjawägi ja lõpmata palju wara ja rikkust on, tahab meie wastu sõdima tulla. Minu arwamine on see, et meie mitte talle wastu ei lähe ega awalist taplust ei alga, waid et meie teda nälja läbi ära wäsitame ja wälja ajame. See ei tee meile kulu ning nälginud waenlast wõime pärast kergelt ära wõita. See on meile igapidi parem kui omalt poolt näljaga talle wastu paneme ja mitte sõjariistadega. Ja missugused sõjariistad oleksiwad ka terawamad, kui meie neile toitu ei anna? Näljast sigib päris katk, mis mehed maha wõtab, ja niisugune nälg on hirmus. Mis aitab see kõik, kui ühel ka nii suur ja uhke malewa on, kui tal aga seda ei ole, millest elada wõib! Just sel wiisil wõitleme meie tugewamalt kui kõige parema malewaga waenlaste wastu, kui meie wagusi jääme. Nõnda wõidame meie waenlased ilma werewalamata, rahuga ära, ja kas see ei oleks mitte ilus ja kaunis? Sel wiisil ei ole meil kahju karta ning oleme ikka julged. Mina ütlen, istume meie ise rahulikult kodus ja saadame nälja oma eest wälja tapluswäljale. Kui see ei peaks aitama, noh, siis on meil ka ikka weel aega küllalt mees mehe wastu sõdima minna, ja meie tasu on see, et meil siis nälja läbi nõrgaks jäänud wastastega tegemist on, kelle ärawõitmine mitte raske ei wõi olla. Läheme sellepärast oma linnadesse eest ära, teeme need weel kindlamaks ja laastame ise maa ümbert ringi paljaks. Siis ei wõi waenlased kaua maale jääda 51).

Kui kuningas Darno oma kõne oli lõpetanud ja ära seletanud, et nad muul wiisil wõidu saamise peale ei wõida loota, wõeti ka nõuks, tema nõuu järele käia ning kõik, mida kaitsta ei arwatud jõuda, ise ära häwitada, et waenlased muud midagi eest ei leiaks kui lageda maa. Kui Kuurlased oma maa laastamisega walmis oliwad, siis läks kuningas nendega kõige kindlamasse kantsi, kuhu toidu tagawara mitmeks ajaks kokku oli weetud.

Froto tuli warsti peale selle Kuuramaale ja piiras oma suure wäega linna ümber. Kõik tormijooksmised linna peale oliwad asjata. Kuurlased paniwad nii wapraste wastu, et Froto juba wõitmise lootuse pea maha jättis. Aga seal tuli targale waenlasele kawal nõuu. Ta laskis salaja oma laagrisse sügawad kraamid kaewada ja mulla korwidega nõnda ära kanda, et Kuurlased midagi ei märkanud. Siis saiwad kraawid pealt halja rohuga kinni kaetud, nagu oleks kõik kindel maa. Nüüd läks ta oma sõjawäega kantsi alt ära, nagu oleks tal nõuu sõdimist katki jätta. Kui Kuurlased seda nägiwad, tuliwad nad kantsist wälja sõjamoona riisuma. Häkiste pööris Froto oma peljupaigast tagasi, surus Kuurlased oma sala kraawide peale, kuhu nad hunniku kaupa sisse langesiwad ning ära saiwad tapetud ehk wangi wõetud. Wõit oli täieline, ning Kuurlased saiwad Daani riigi alamateks.


40. Kuningas Harduan.

Kuurlaste ärawõitmise läbi oli Froto uut julgust ja wõiduhimu saanud. Enne kui oma sõjawäega kodu tagasipööris, kus ise mässamine lahti oli, läks ta weel Eestimaad ära wõitma. Seal piiras ta Rotala 52) linna ümber, mis jõe kaldal seisis ning sellepärast wäga raske ära wõita oli. Ka siin leidis ta nõuu. Ta laskis jõe suurte kraawide läbi kuiwaks, et seest läbi linna kallale wõis minna. Sõda Wenelastega sundis teda Eestlaste ärawõitmist pooleli jätma. Kui ta Polotski kuninga ära oli wõitnud, tuli ta uuesti Eestlaste peale ja piiras nende kuninga Harduani tema linnas sisse. Naise riides läks Frotol korda linna sisse saada ning wärawad oma sõjawäele lahti teha. Harduan põgenes oma waraga laewade peale. Wõitja aga oli Harduani tütart näinud ning tahtis teda omale naiseks saada. Sellepärast pakkus ta Eesti kuningale rahu, andis talle ta riigi tagasi, ning sai tema tütre enesele abikaasaks 53). Warsti peale selle läks ta Rootsi kuningaga tülisse, kutsus Preislased, Eestlased, Kuurlased ja Liiwlased enesele appi ning hakkas temaga sõdima. Aga Rootsi kuningas wõitis ja Froto langes sõjawäljal.


41. Uus waen Eestlastega.

a. Kui Rootsi kuninga poeg Hotbrod Froto asemele Daani trooni peale oli saanud, hakkas ta neile kätte maksmise peale mõtlema, kes enne Daani kuningaga tema isa wastu sõdimas käinud ning sel wiisil nuhtlust ära teeninud. Tema esimene asi oli sellepärast kõik oma mehed kokku wõtta ning Eestlasi, Liiwlasi, Kuurlasi ja weel teisi, kes wiimsest suurest sõjast Rootsimaa wastu osa wõtnud, ära wõitma minna. Terwe Rootsimaa tuli talle appi ning nüüd langesiwad kolm suurt rahwast Daanlased, Rootslased ja Gootid ühes koos weikeste Läänemere rannal elawate rahwaste peale ning heitsiwad nad oma alla — suure werewalamise järele. Aga see allaheitmine ei kestnud kauemaks ajaks. Kodused tülid tegiwad nii palju tegemist, et wõeraste rahwaste peale aega ei saadud mõteldagi ega neilt maksusid sisse nõuda. Nüüd tuli aeg, mil üks kuningas teise järele walitsuse oma kätte sai, aga warsti jälle ära tapeti. Nõnda oli Hiarwarus ainult ühe päewa kuningas 54). Sel wiisil läksiwad 100 aastat mööda, kuni wiimaks kuningas

b. Hother jälle Eestlasi oma alla läks sundima, aga ise nende wastu sõdides langes. Nüüd tahtsiwad ka Kuurlased, Rootslased ja Slaawlased endid Daani walitsuse alt wabaks teha, ei maksnud enam maksusid, waid kogusiwad sõjamehi wastupanemiseks. Aga Hotheri poeg

d. Rorik (Röderich) 3252 ühendas Rootslased ja Gootid Daanlastega ning tuli siis suure wäega ka Läänemere äärseid rahwaid oma 55) alla heitma, mis tal suure waewaga wiimaks ka korda läks. Uuesti wõidetud rahwad oliwad ainult nii kaua Roriki alamad, kui ta weel maal oli. Nii pea kui Daani, Gooti ja Rootsi sõjawäed maalt wälja läksiwad, tegiwad nad endid jälle wabaks.


42. Paremad päewad.

a. Atilo. Roriku poeg waper ja julge noormees Atilo, kes 3336 oma isa järele Rootsi kuningaks sai, tuli sõjawäega Eestimaale 56) ning tegi Eestlastega rahu, mille eest need temale Daani kuninga Wermundi wastu sõdima tuliwad. Wermund sai Rootsi kuningale maksusid maksma sunnitud. Aga ta laskis selle eest Atilo salaja ära tappa. Tema poeg

b. Botuild (3366) oli tige kuningas, kellest Eestlased, Liiwlased, Kuurlased ja teised rahwad lahti tegiwad, mille wastu ta midagi ei wõinud parata. Riigi sisimiste tülide pärast põgenes ta ära Kuuramaale, kus ta palju wiletsust nägi 57). Sealt tagasi Rootsimaale tulles suri ta warsti ära. Tema järele tuli Botuildi pojapoeg

d. Karl 3408, üks pehme loomu ja hea südamega walitseja. Tema ei puutunud Eestlastesse, waid laskis neid oma enese walitsejate all rahulikult elada.


43. Eestlaste wõit ja wabadus.

a. Grimmer, hirmus werejänuline tyrann, sai heasüdamega Karli surma järele 3456 Rootsi kuningaks. Oma alamate Rootslaste ja Gootide käest kiskus ta nii suuri maksusid, et sellest wanasõna sai: nülib rahwast kui Grimmer. Sellest polnud mehel weel üksi küll, mis ta oma alamate käest sai, waid ta saatis ka oma saadikud Eesti ja Liiwi rahwa juurde ning nõudis ka nende käest maksusid. Aga Eestlased ja Liiwlased, kes teadsiwad, et tema oma alamad temaga sugugi rahul ei ole, lükkasiwad ta nõudmise uhkelt pilgates tagasi, ja kogusiwad oma malewa kokku ning läksiwad Rootsimaale temale seda julgust kätte tasuma. Kui Grimmer kuulda sai, mis nõuu Eestlastel oli, hüüdis ta oma alamaid enesele appi. Aga need andsiwad talle wastuseks: „Saada nüüd kuld ja hõbe enese eest sõdima, sest et sa neid kallimaks pidasid kui oma truid alamaid.“ Nüüd nägi kuningas ära, et ta alamad teda maha oliwad jätnud, ja ta katsus oma elu põgenemise läbi peasta. Waenlased ajasiwad teda nii kaua taga, kuni wiimaks kätte saiwad; riisusiwad kõik ta wara ära, ning poosiwad ta ise raud ahelatega kõrge wõlla külge üles 58). Nüüd tahtsiwad wõitjad weel terwet Rootsi riiki ära wõita ja oma alla heita. Hädaohtu aimates waliti ärapoodud kuninga poeg

b. Tordo 3496, kes hoopis teist laadi mees oli, isa asemele ning see läks terwe sõjajõuga waenlaste wastu ning lõi nad tagasi. Suure rikkuse ja waraga tuliwad Eestlased ja Liiwlased koju tagasi, kus nad kaua rahus elasiwad. Kord käisiwad Saksid ja Obotritid 59) wäeülema

d. Gelderi juhatusel Eestimaal riisumas, aga selle juures jäiwad nii hästi Eestlased kui ka Liiwlased ikka priiks, ja nende priius kestis ligi 300 aastat, mille aja sees neist ajalugu midagi ei räägi.


44. Uus wabaduse kitsendamine.

a. Erik. Ilma loomise järele aastal 3745 sai Erik Rootsi, Gooti ja Daani kuningaks. Ta ei olnud nende riikidega weel rahul, waid tuli määratu sõjawäega Eestlaste, Kuurlaste, Liiwlaste ja Wendide kallale, kes ilma wastu panemata heaga alla heitsiwad ja terwel ta walitsuse ajal lahti saada ei katsunudki. Aga kui surm Eriki silmad kinni oli wajutanud ning ta poeg

b. Lindorm 3796 kuningaks sai, kutsusiwad nad Wenelased appi ning langesiwad Rootslaste ja Gootide peale. Lindorm ehmatas niisuguse häkilise peale tungimise üle ära, kogus ruttu nii palju sõjawäge kokku kui sai ning ruttas neile Jütimaale wastu, kus nad riisusiwad ja rüüstasiwad. Eestlased ja Liiwlased taganesiwad oma abilistega laewade peale ning tegiwad, nagu sõidaksiwad nad koju tagasi. Aga ometigi purjetasiwad nad Rootsi maale riisuma ja rüüstasiwad seal nõnda kaua, kuni Lindorm uue sõjawäe kokku ajas ning mitme palawa lahingu järele nad wiimaks suure kahjuga maalt wälja kihutas.

d. Umbes Kristuse sündimise ajal wõitsiwad Daani kuningas Froto ja Rootsi kuningas Erik Eesti kuninga

Dagoni suure sõjawäega ära.


Ristiusu aeg.

45. Kuningas Olimar.

a. Esimesed kristliku aja aastasajad läksiwad mööda, ilma et suurt tähtsust Eesti rahwa kohta ajaraamatutes seisaks. Aastal 82 kuuleme, et Filimer raskete sõdade läbi Eesti maa ära wõitnud nmg et tema poeg Nordian ei Eestlasi ega teisi ära wõidetud rahwaid enese all ei jõudnud hoida. Tema ajal tõusiwad kaks Kuura kuningat

b. Amund ja Toodo üles, kes omale suure wäe korjasiwad ning mitmed naabri rahwad oma alla heitsiwad, nende seas ka Rootslased. Alles Haldanus, kes aastal 190 Rootsi kuningaks sai, jõudis Kuurlaste iket maha puistata. Alles 3. aastasaja sees 60) kuuleme jälle Eestlastest. Sel ajal oli neil kuulus ja wägew kuningas

Olima61), kes ennast Hunnide kuningaga Daanlaste wastu sõtta minemiseks ühendas. Daanimaal oli sel korral kodus ise trooni pärast tüli.

d. Froto III sai 7 aastaselt kuningaks, ehk tal küll üks wanem wend Ali oli. 10 suurt sugu Daanlast oliwad tema kaswatajad ja riigi walitsejad. Noor kuningas kutsus enesele peale Daanlaste ka weel Norwegid ja Slaawid appi. Olimari all ei olnud Skandinawia sõnumite järele mitte wähem kui 5000 laewa kuues jaos ja igas laewas 300 sõjameest. Siiski wõitis Froto Eesti kuninga Olimari ja Hunni kuninga Huni määratu suure laewawäe merel ära ning oli seega Eesti, Saare ja Kuuramaa peremeheks saanud. Peale selle wõitis Froto ka nende maawäe 7 päewalises lahingus ära ning heitis 70 Hunni kuningat 62). oma alla. Kõigile neile rahwastele andis ta nüüd ühesugused seadused ning pani Eesti kuninga Olimari Hobgardi 63) ja Dago Eestimaa üle. Froto riik ulatas nüüd Wenemaast kuni Rheini jõeni ja wägew kuningas pani oma kuld käerõngad mitmes paigas oma suure riigi rajades rahutäheks kalju sisse üles 64).


46. Üks Eesti kangelane.

Olimari ja Dago järele, kes mõlemad Eesti kuningad oliwad, pani kuulus kangelane Tarkader ehk Starkater 65) oma imewägewate tegudega kõik põhjamaa rahwad imetlema ja ajaraamatu kirjutajad räägiwad temast imeasju 66). Tema heitis kardetawa mererööwli Bemoniga ühte ning reisis, nagu pärast rändajad rüütlid, pea terwe Europa läbi. Igal pool sai ta hiilgawale wõidule. Mitmelpool heitis ta rahwaid enese alla. Kahewõitluses oli ta muidugi igakord wõidumees. Kui ta kord Wenemaale läks, paniwad Wenelased kartuse pärast jalaõnged wälja, et kutsumata külalised jalgupidi otsa läheks. Aga Tarkader õpetas oma mehed puulompidega käima, nõnda et maha pandud rauad jalgadele midagi wiga ei saanud teha. Tarkader oli sündimise poolest Eestlane 67). Ta on mitmes asjas Kalewipoja ja Tõlli sarnane. Tema suurtest tegudust räägitakse paar sada aastat, nagu oleks ta nõnda kaua elanud. See annab tema eluloole wäga muinasjutulise näo, aga ta pikka iga seletab see, et kaks Tarkaderit on olnud 68). Esimese Tarkaderi poja Storwerki poeg oli jälle Tarkader. Nende mõlemate teod on kokku wõetud ning ühe mehe omadeks peetud. Sel wiisil sai Tarkaderi kuulmata wanadus muinasjutuliseks. Daani ajaloo kirjutaja Dalin teab mitmest sellenimelisest kangelasest kõnelda 69). Tarkader oli kord Daani, teine kord Rootsi sõjawäe juhataja, paar korda koguni Eestlaste eneste wasta. Nii olla ta Olimari käest tema riigi, mis Froto talle andis, jälle Daani walitsuse alla tagasi wõitnud. Tema ajal läks merel rööwimine uuesti õitsema. Kõik, kellel maal elamine ei meeldinud, katsusiwad merel oma õnne. Seal ei olnud kellegil seaduse iket kanda ega kellegi sõna kuulda. Kõik, mis merel ehk maal ära wõis wõita, oli oma. Neist siginesiwad merekuningad, kes ialgi „tahmaste palkide all ei maganud.“ Ühel niisugusel merekuningal oli Jüti maal oma riik, wõitis Rootsi kuninga Eysteini ära ja sai mõneks ajaks Sigtuna kuningaks.