Kalevipoeg/IX

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalevipoeg
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Üheksas lugu

Päike seisis peale lõunat
Veeru poole venitelles
Langel puie latvadelle.
 Kalevite kallim poega
Ärkas unest ehmatades;
Kuri unenäokuju
Hädaohtu ähvardelles
Võitis mehe väsimuse.
Lehe võimul vilistades
Hakkas hobu hüüdemaie,
Künniruuna kutsumaie.
        Vile vajus vaikusesse,
Kutsumine kustus kaugel
Tuiskel laial tuuledesse:
Hobu ei kuulnud hüüdemist,
Kallis ruun ei mehe kutsu;
Linnukeeli lustilikult
Hõiskas vastu hüüdemista.
        Kalevite kange poega
Tõttas hobu tabamaie.
Ratsu jälil rännatessa,
Kammits-astmeil kõndidessa
Käis ta üle kanarbiku
Tüki teeda, palju maada,
Ladus laiu lagedaida,
Sammus piki samblasooda,
Kuni vastu jõudis kohta,
Kuhu ruuna kiskjatelle,
Hüva hobu huntidelle
Roaks oli roidunenud,
Surma sülle suikunenud.
        Tõelikke tunnistähti,
Mitut värki märkisida
Leidis laialt lagedalta:
Leidis närtsind hobunaha,
Ruunarasva riismeida,
Leidis laia vereloigu,
Leidis maksa muru pealta,
Leidis luida ligimailta,
Kohtelt küljekontisida,
Leidis ligi lepikuda
Surnud ratsu sisikonnad,
Põrnatükid põõsastikust.
Sestap sai ta selget märki,
Kuidas ruunakene koolnud,
Hobu surmassa suikunud.
        Kalevite kange poega,
Kui sai kahju kahetsenud,
Õnnetusta ohke puhkel
Tüki aega tuulutanud,
Võttis kadund ratsu kuue
Mättalt kaasa mälestuseks. -
Suures vihas paisund süda
Süttis mehel põlemaie;
Siisap seadis täie suuga
Sõnasida sõudevalle:
        "Seisa vaiki, tuulevuhin,
Kuule vaiki, metsakohin!
Seiske, ladvad, sõudemata,
Kõrrekesed kõikumata,
Lehekesed liikumata,
Seni kui sõnu sajatan,
Kurjemaida kukutelen,
Vihasemaid veeretelen!
Saagu, saagu, ma sajatan,
Saagu te sugu surema,
Mätta otsa mädanema,
Nurme peale nälgimaie,
Põõsa alla pendimaie,
Rabastikku raipenema,
Lagedalle läpastama;
Saagu te sohu surema,
Künka otsa kolletama!"
        Siis aga võttis sõjasaha,
Võttis mõõga mõrtsukana,
Tungis taha tammemetsa,
Tungis läbi laanemetsa
Paksustikku pimedasse
Hundipesi otsimaie,
Kiskujaida kiusamaie.
        Kalevite kange poega
Kiskujate kihutusel
Tegi teeda, tallas rada,
Tegi teeda metsast läbi,
Rada läbi rägastiku,
Kust ei enne kukke käinud,
Käinud kana kõõrutelles.
Tõukas maha tammeoksad,
Tallas maha toomeoksad,
Murdis maha männioksad,
Kitkus maha kuuseoksad,
Katkus maha kaseoksad,
Tuiskas maha kõrged tammed,
Puistas maha pikad pärnad,
Rabas maha remmelgaida,
Lõhkus maha lõhmuspuida,
Oksad ette, tüved taha,
Tallas kännud tolmupõrmuks.
Kus ta käinud, tänav taga,
Kus ta läinud, lage taga.
        Mis tal metsas mässamisel
Kiskujatest kätte juhtus,
Leidis surma silmapilgul.
Mõõk oli kuri möllamassa,
Sõjasahka surmamassa,
Meesi tugev tappemassa.
        Juba katsid karjakaupa
Metsaliste raisad muru,
Kiskjakehad künkaida;
Veri värvis võsukesi,
Surmahigi samblaida,
Värvis muru verekarva,
Taimekesed tõmmut karva,
Pohlakalehed punaseks.
        Pääsend hundid ulgudessa,
Metsakarud möiratessa
Põgenesid paksustikku,
Suurte soode keske′ elle,
Redupaika rabadesse.
        Päike oli looja läinud,
Valgus alla veerenud,
Pime kattis kohtasida,
Segas Kalevite silma,
Et ei võinud kiskja jälgi
Kauemini kihutada:
Muidu oleks karukarja,
Ulgujate hunte sugu
Sootumaks otsa saanud.
        Kalevite kange poega,
Töösta väga tülpinud,
Vihastusest väsitatud,
Ladus laanest lagedalle
Ööaset otsimaie.
Kui oli paiga parajama
Lagedikult viimaks leidnud,
Lahuteli hobu naha
Vaibana maha murule;
Siruteli selitie
Keha ratsu naha peale
Ööde vilul puhkamaie,
Kurnat′ võimu karastama,
Mis tal tööda toimetelles,
Susilasi sugedessa
Täna väga tülpinenud;
Künd ja kiskja kiusamine
Meesta väga väsitanud.
        Enne veel kui ehavalgel
Kalevite poja silmad
Une kattel uinusivad,
Lauge alla langesivad,
Kihuteli kiirusella,
Lennuskäigil lõõtsutelles
Sõjasõnumite kandja,
Kurja loo kuulutaja
Kalevipoja palvele.
        Viru ranna vanemalta
Toodi käsku Kaleville,
Kuulutusi kuningalle,
Kuidas vaenu veeremaie,
Sõda kipub sõitemaie.
        Sõjasõnumite sõitja
Seadis sõnad sõudevalle,
Kurjad kuulud kerkivalle:
"Kuningas, Kalevipoega,
Vägevvolil valitseja,
Kange käega kaitseja!
Viru ranna vanemalta
Pean kurba kuulutama,
Hädast lugu avaldama:
Salakuulikute sammud
Veerend Viru radadelle;
Pärast päeva nähti paate,
Lootsikuida lainte langul
Põhja poolta purjetamas;
Öö vaiba varju alla
Kandsid paadid mehepoegi
Meie maada nuuskimaie.
Salamahti silmamaie;
Sestap mõistsid meie mehed,
Tähendasid meie targad,
Arvasid poisid agarad:
Sõda kipub sõudemaie,
Vaenuvanker veeremaie,
Kipub Virut kurnamaie,
Rahu Järvas raiskamaie,
Õnnepõlve pillutama,
Viletsusta valmistama.
        Salasaadikute sammul
Sõuab väge sadadena,
Tuiskab teisi tuhandeida
Vaeste virulaste kaela.
Eit aga peret peitemaie,
Pisukesi pillutama
Uranguie, varanguie,
Pae paksu murranguie;
Taati tuge tegemaie,
Vaenul′ vastust valmistama.
        Kitsik kasvab kibedamaks,
Pidu ikka pahemaksi;
Kallaspapid kuulutavad,
Kuidas Kõrgesaarel laevad,
Tütarsaarel teised laevad,
Lavassaarel laiad lodjad
Sõjamehi sõudemassa,
Vahvamaida vedamassa,
Kes need võõraid mere kaudu
Viru randa veeretavad,
Kangeid kaelalõikajaida,
Rohke käega röövijaida,
Kuidas tähti tunnistanud,
Taevas vehkel teada andnud.
        Naised nutvad nurkadessa,
Tütarlapsed tänavassa,
Vanaraugad vainiulla,
Lapsed laius lepikutes,
Karjahoidjad kaasikutes,
Tõurakaitsjad tammikutes:
Viletsus üle Virumaa!
Pisarpilul silmalauge
Seisab murepaelus leski:
Mure muljub meelekesta,
Surmakartus südameida.
Noored mehed seisvad norgus,
Kartusessa kahvatanud.
Naisemees ei tunne nalja,
Laste isa ei lustisid,
Kartus kurnab meeste kangust,
Ehmatus emade poegi.
        Kes neist sõuab sõja ette,
Kes see läheb lahingusse,
Veereb vaenu vastaseksi
Tapperite tapluselle?
Kes see astub kaitsejaksi,
Tõuseb toeksi teiste ette,
Raudaseinaks raukadelle?
Kas läeb venda, vennikene,
Ehk kas sõsar sõstrasilma
Vaeseidlapsi varjamaie,
Raukadelle rahu hoidma?
Kes see naisi kaitsemaie,
Vaenuviha vaigistama?
        Mõõka murrab mõnusamad,
Tapper tapab tulisemad,
Oda hukkab suured hulgad,
Ammunool ei anna armu.
Mis ei lange lahingussa,
Veere vaenuvälja peale,
Tapab taga tulukene,
Häviteleb näljahammas,
Kooleteleb katkuküüsi,
Viletsuse raske vitsa.
Varga käsi jätab varna,
Raske kivi vetevoolu;
Tuli ei jäta kedagi,
Viletsus teeb viimsel otsa."
        Kallis Kalevite poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Ohjad hoidku, köied köitku,
Ohjad hoidku hobu kinni,
Kütked künnihärgasida,
Lingupaelad metsalisi,
Köied köitku koormaida,
Taevas laia lumesadu,
Pilved pikad vihmasida,
Raskemada rahesadu!
Mis on kõvem kinnitaja,
Vägevam vastupidaja,
Sulgegu su suuda lukku,
Lõksutagu lõugasida
Kurja kõne kuulutusel,
Häbemata avaldusel!
Kes see imet ilmas näinud,
Kentsakamat enne kuulnud?
Miks sa sõimad meie mehi,
Laimad meie mehepoegi?
Kas ehk naiste karistajad,
Tütarlaste hirmutajad -
Ehmatus ja ettekartus -
Veerend Viru meeste peale?
        Las aga mõõka murdanekse,
Tapper terav tappanekse,
Oda hulgal hukkanekse,
Vahva mees ei karda verda!
Mehed seisku sõjamässul
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa;
Seisku vaenus vankumata,
Sõjas toeksi teiste eessa!
Tehku lastel′ varjutuba,
Raukadelle rahusauna,
Naistesoole kaitsenurka,
Peidukamber piigadelle,
Leinapaika leskedelle!
        Kasvab kitsik kibedamaks,
Vaenuviha verisemaks,
Tappemine tulisemaks,
Siisap tahan ise tulla,
Abimeheks astuneda. -
Võta leiba, väsind võõras,
Märga keelekarastuseks!
Mätta otsas seisab märssi,
Lähker ripub lepaoksal;
Täida kõhtu, külaline,
Heida maha magamaie!
Homme, vara enne valget,
Väikse koidu veretusel
Sea sa hobu sadulasse,
Pane ruuna rakke′esse,
Pane salaja sadula!
Hakka sala sõitemaie,
Peidus koju pagemaie,
Et ei kuule Viru kuked,
Viru kuked, Järva koerad
Sinu hobuse sammusid,
Ratsu kabja salakäiki!
        Sõida tasa üle silla,
Tasaselt läbi tänava,
Käi sa tasa külast läbi,
Peidul taluperedesta,
Veere sala üle vainu,
Varjul läbi vaarikusta,
Salamahti läbi soode,
Peidul läbi põõsastiku
Vanema õuevärava!
Saatke mehed sõdimaie,
Vahvad vaenuvälja peale,
Tugevamad taplusesse!
Ise keerita keske′ ella,
Lipukandja ligidalla!
        Ära hoia sõja ette,
Sõja ette, sõja taha,
Hoia ei sõja serva peale!
Esimesed heidetakse,
Tagumised tapetakse,
Servapealsed surmatakse,
Keskmised koju tulevad."
        Kalevipoeg, kange meesi,
Lahket juttu lõpetelles
Keeras teise külje peale,
Tahtis tööst tülpind keha
Kaste vilul karastada,
Lasta silmad lauge alla
Unehõlma ummukselle.
Enne kui uni silmale
Varjuvaipa valmistanud,
Astus juba teine võõras
Kõik′val käigil ligemalle,
Salasammul sängi ette,
Kes kui tuulest tuisateldud,
Pilvest maha paisateldud
Kogemata siia kukkus.
        Kalevite kange poega
Kurjal tujul küsimaie:
"Kas ei täna lõpe tantsi,
Käikidel ei kinnitusta?
Kas on kõigil käikisida,
Tühja tuule tallamisi?
Kas kõik tuuled tuisatille,
Vete sooned veeretille,
Laiad lained langutille,
Vihmapilved paisutille,
Lumepilved puistatille,
Rahepilved raksatille
Kalevi kaela kukuvad?
        Kui oleks teadnud, võinud teada,
Võinud ma unessa näha,
Magadeski ette vaata,
Arukorral arvaneda,
Kuis on põlvi kuningalla,
Siis ma oleks sada korda,
Tuhat korda tuuletiivul
Lindu, läinud lendamaie,
Kotkas teiste kaljudelle,
Läinud muile liivikuile,
Ujund teiste allikaile,
Võtnud teeda võõramaale,
Käiki ette kauge′ elle.
Ma oleks hüpand orgudesse,
Karand merekallastesse,
Langend merelainetesse,
Uppund salaurgastesse,
Kuhu poleks kuulnud kägu
Ega linnulaulu häälta.
Linnul rahu lepikussa,
Pääsul pesas puhkepaika,
Kägu uinub kuuse otsas,
Lõokene kesaväljal,
Künnilindu koppelissa,
Laululindu lehtipuissa,
Rästas paksus rägastikus,
Kui on kukku kuulutanud,
Laululugu lõpetanud.
        Küllalt keha vintsutasin,
Võimu küllalt väsitasin:
Kündsin maada kümme päeva,
Kündsin õhtust hommikuni,
Keeritasin kivisida,
Kiskusin mäekinkusida,
Sahkasin sulasoida,
Lõik′ sin laiu lagedaida,
Pöörasin pikki põldusid,
Kuni hobu kogemata
Kiskjaküüsil kägistati.
Tule homme hommikulla
Vara enne valge′eda
Salajuttu sahkamaie,
Kuulutusi külvamaie!"
        Võõras lahke vanarauka,
Habe halli, hiuksed hallid,
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Ei ole tuuled tuisatille,
Vetesooned veeretille,
Laiad lained langutille,
Vihmapilved paisutille,
Lumepilved puistatille,
Rahepilved raksatille,
Kõuekäigid kõpsatille
Kukkund Kalevite kaela,
Pojukese pihtadelle;
Küllap võisid ette teada,
Võisid unenäossa näha,
Magadessa ette vaata,
Arukorral arvaneda,
Targal mõttel ette teada,
Kuis on põlvi kuningalla,
Lugu väe valitsejal.
        Kui sa alles kodu kasvid,
Tammi, tõusid tugevamaks,
Oli küllalt õnneaega,
Mõistatusi mõtteleda,
Aruasju arvaneda,
Tulevada tunnistada.
Isa õues laulsid linnud,
Kukkusid käod koppelissa,
Kuldanokad kuuseladvas,
Hõiskas ööbik alla õue,
Lõõritas lõoke lepikus,
Vares hüüdis vainiulta,
Musta lindu männikusta,
Tarka lindu tammikusta:
"Kuningal on kümme koormat,
Sada vaeva valitsejal,
Viissada küll vahvamal,
Tuhat tegu tugevamal,
Kümme tuhat Kalevipojal!"
        Et ma täna teile tulin
Armu sunnil sammudega,
Et ma kaugelt siia käisin
Sõbra soovi sõudemisel,
Sestap tõuseb sulle tulu,
Kasvab sulle mitu kasu,
Vägev Kalevite võsu.
Ehk sa mind ei mäletanud,
Tuttavaks ei tunnistanud,
Siiski sinu sugu sõber.
Eks ma enne käinud teilla,
Kui sa murul mängidessa
Vainul kurni kukutasid,
Kaldal tamme kasvatasid,
Õhtul kiigel õõtsutasid?
Eks ma enne käinud teilla,
Kui sa kätkis kiljatasid,
Eide rinnalta imesid?
Eks ma enne käinud teilla,
Kui sul isa kosjakäigil
Pidand pikka pulmailu?
Eks ma, tuttav, tulnud teile
Külalisena käima,
Kui teile tubada tehti,
Seinasida seadetie,
Aluspalke alustati,
Nurgakivi nööritie?
Eks ma sala sõitnud teile
Varemini vaatamaie,
Kui sul isa ilmumata,
Ema alles haudumata,
Tedremunast tõusemata?
        Eks ma sala sõitnud teile,
Kui oli Harju algamata,
Järva piirid rajamata,
Viru piirid viirumata?
Eks ma sala sõitnud siia,
Kui neid tähti alles tehti,
Päikest paigale seati,
Kuule koda korjatie,
Pilvesida paigutati?
Alt mina a′ asin halli ilma,
Pealt mina a′ asin põuailma,
Tagant taeva punasema,
Keskelt kuldakeerulise,
Vahelt viie vikerkaare,
Kuue koidu keske′ elta,
Üheksa eha hõlma alta,
Sõitsin Sõela serva pealta,
Vana Vankri vahedelta,
Ehatähe õue alta,
Päevapere väravalta
Tuhat tuttava taluda.
Alt mina a′ asin halli rauad,
Musta kabjad murrutasin,
Kõrvi kannuksed kaotin
Libedalle linnuteele,
Palavalle päevateele.
        Tuulilla sind teretasin,
Õhulla sind õnnistasin,
Kastella sind karastasin,
Kuude valgel kosutasin,
Päeva paistel paisutasin:
Kuni kasvid kangeks meheks,
Kasvid Kalevite pojaks.
        Mis sa künnil kergitasid,
Sahalla läbi siblisid,
Sest saab kasu siginema,
Õnne rohkest′ õitsemaie,
Sest saab Virus viljamaada,
Järvas järsku leivamaada,
Sealt saab rikkust rahva′ alle,
Vara suurte valdadelle,
Kasu mitmele külale;
Sealt saab häida heinamaida,
Kosutavaid karjamaida,
Mõnusamaid metsamaida,
Külalastel marjamaada,
Külapoistel puiemaada,
Külanaistel naerismaada,
Tütarlastel tallermaada,
Külameestel künnimaada;
Lagedalle luhtasida,
Arumaada, aasasida,
Murumaada metsa alla,
Sammalmaada soode peale.
        Kalevipoja künnitööda,
Võimsa adra vagusida
Saavad külad kiitemaie,
Teised laialt tänamaie,
Lapsed lustil laulemaie.
Metsa kena, muru ilu,
Õilmepuie puhkemine
Saavad pärastpõlvedelle
Kanget kündi kuulutama. -
        Kallis Kalevite poega!
Pooleli jäänd põllutöö:
Koht jäänd Harjus kündemata,
Läänes teine lõikamata,
Kolmas tükk jäänd kordamata,
Põlluääred pööramata,
Servad mitmed sahkamata,
Aasad alles äestamata:
Sealap aganiku abi,
Kõlgastiku kerge kotti
Pärastpõlve poegadelle
Laenab leivale lisandust,
Annab abi hädaajal."
        Kalevite poega kuulis,
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Tegin tööda, nägin vaeva,
Kündsin rohkem kümme päeva,
Kündsin õhtust hommikuni,
Kündsin kaste jälgedella,
Pärast eha pikka aega,
Lõuna päeva palavusel
Pühkisin higi otsaeest,
Palavama palge pealta,
Väänasin vetta särgi seest,
Venitin keha võimu väest:
Et tööst tulu tõuseneksi,
Kosu rohkelt kasvaneksi
Pärastpõlve rahva′ alle."
        Võõras lahke vanarauka
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Sellepärast tulin, sõber,
Valmis tööda vaatamaie,
Korralisi kohendama,
Et sul vaevaväsimused,
Palavuse higipiinad
Jääks ei lesena leinama,
Nurjatuna nuttemaie.
Ilma jumaliku abi,
Taevaliku toetuseta
Saa ei inimeste sugu
Töösta tulu toimetada.
Tuulil tuleb tugev abi,
Õhul Uku õnnistused,
Vihmal vilja voodamine."
        Kalevite kallis poega
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Kes sa enne meilla käinud,
Kui ma murul mängidessa
Vainul kurni kukutasin,
Kaldal tamme kasvatasin,
Õhtul kiigel õõtsutasin;
Kes sa enne käinud meilla,
Kui ma kätkis kiljatasin,
Eide rinnalta imesin;
Kes sa, tuttav, tulnud meile,
Külalisel käidanessa,
Kui mul isa kosjakäigil
Pidand pikka pulmailu;
Kes sa enne käinud meilla,
Kui meile tubada tehti,
Seinasida seadetie,
Aluspalke alustati,
Nurgakivi nööritie;
Kes sa sala enne sõitnud,
Kui mul isa ilmumata,
Ema alles haudumata,
Tedremunast tulemata;
Kes sa sala sõitnud meile,
Kui oli Harju algamata,
Järva piirid rajamata,
Viru piirid viirumata;
Kes sa sala sõitnud siia,
Kui neid tähti tehtanekse,
Päikest paika pandanekse,
Kuule koda korjatie,
Pilvesida paigutati;
A′asid alta halli ilma,
Käisid pealta põuailma,
Tagant taeva punasema,
Keskelt kuldakeerulise,
Vahelt viie vikerkaare,
Kuue koidu keske′elta,
Üheksa eha hõlmalta,
Sõitsid Sõela serva pealta,
Vana Vankri vahedelta,
Ehatähe õue alta,
Päevapere väravalta,
Tuhat tuttava taluda. -
Ütle mulle, vanarauka,
Tunnistele, tarka taati,
Kus sul kaugella koduda,
Arvuline asupaika?"
        Võõras lahke vanarauka
Mõistis kohe, kostis vastu:
"Kallis Kalevite poega,
Liisul liimitud kuningas!
Mis on tuulilta tuisanud
Kogemata õnnekäigil,
Ära hakka arvamaie;
Kodusid on Taara kojas
Kuldseid kaljukamberida.
Kuule kuldakuulutusi,
Hõbedasi avaldusi
Tuleva aja tulekust,
Pärastpõlve päevadesta!
Seni kui sina valitsed,
Vahva käega varjad valda,
Seni on Virus õnneaega,
Järvas järjest rahuaega,
Harjus kaunis armuaega,
Läänes laia lustipidu
Rahva keskel õitsemassa,
Aga rikas iluaega,
Päris õnnepõlvekene
Saa ei kaua kestemaie.
Nõdrad saavad nõdremaida,
Väetid teisi valitsema.
        Kahju, Kalevite poega!
Vaga vere valamine
Mõistab kohut sinu kohta;
Veri püüab vere palka,
Surm on surma sünnitaja;
Vaga vere vermeida,
Soome sepa sajatusi,
Hella eide pisaraida,
Sõsarate silmavetta
Või ei võtta mõõga küljest,
Kurja miski kustutada.
Ole valvas, vahva meesi,
Et sul mõõgast mõrtsukada,
Sõjasahast surmajada,
Kättetasujat ei kasva!
Veri ihkab vere hinda,
Ülekohtul pole uinu,
Kurjal tööl ei kinnitusta."
        Kurvalt kostis viimne kõne,
Kurvalt ettekuulutused,
Mis kui tuulekese tuhin,
Leinakaeblik laintekohin,
Vihmatuule vingumine
Kaleville kõrvu kostis.
        Kui need paksud udupilved
Kaovad päikese paistel,
Ehk kui vaiksed õhtuvarjud
Veerend päikesta peidavad:
Nõnda sulas õhtu rüppe,
Kadus kasteauru kaissu
Võõra vanarauga vari.
Väsind Kalevite poega
Uinus rahul puhkamaie;
Uni kukkus kulmudelle,
Langes kulmult laugudelle.
Unenägu kudus kuju,
Tõelikke tähendusi
Vaibakirjal valelikuks.
Võõra vanarauga jutud,
Targalt antud tähendused
Tuiskasivad aina tuulde.
        Päevatõusul peada tõstes,
Unepaelust pääsedessa
Katsus Kalevite poega
Mõnda meelde tuletada,
Mis tal õhtul avalikult
Kallis võõras kuulutanud;
Aga öö ja uneukud,
Pettelikud pildikesed
Segasivad udusompu
Eilsed kuuldud ilmutused.
        Kalevite kange poega
Käskujalga kiirustama:
"Käi sa kiiresti koduje,
Rutta ratsul ranna poole
Vanemalle käsku viima!
Seadke vahid sihtimaie,
Kallaspapid kalju peale,
Nugissilmad nurmedelle
Mereranda vahtimaie:
Kas ju kaugelt vaenulaevad,
Pealekippujate paadid
Lainte langul liikumassa?
Kallavad laevad kaldale,
Lodjad ikka ligemalle:
Siis aga vastu vahvad mehed,
Tugevamad teiste toeksi,
Sõjahiiud sõdimaie!
Odamehed otsa peale,
Tapperid tagarindaje,
Nuiamehed nurga peale,
Ahingid abiks äärele,
Tuuramehed tuhingisse,
Määrahiiud mässuselle,
Võidumehed lagedalle,
Nende varjud võsandikku,
Metsasalka salamahti,
Vardad varjuks vanemalle,
Vikatid vilepuhujalle,
Noolingid mäeküüru peale;
Lingumehed libamisi
Kahel poolel kalda peale;
Ratsumehed rahe kombel
Vaenuroogu roodamaie!
        Teised seisku teistel seinaks,
Pangu rammu raua vastu!
Laske siis mõõgad möllamaie,
Odad osavalt orjama,
Tapperid taga tantsima,
Vikatid valjust niitema,
Ammunooled nobedasti
Sündsat surma sigitama:
Küll siis suigub sõjakära,
Vaikib kuri vaenuviha! -
Olge vahvad, virulased,
Võtke abiks vahvaid mehi,
Järva poisse jänderikke,
Alutaguselt toeksi,
Abilisi Harjumaalta,
Läänest mõnda lisanduseks!
Veeretage vaenukoeri
Kaldalt kohe kaugemalle!
        Saatke mulle sõnumida,
Kiirel jalul käskusida!
Läheb lahing laiemaksi,
Kasvab kitsik kibedamaks,
Siisap tahan ise tulla,
Abimeheks astuneda.
        Lähen tuska tuulutama,
Nukrat meelta meelitama."
        
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Vikerkaare vihmateeda,
Kuninga käsk kukkarus,
Vanema käsk vammukses,
Sõjasõnum suusopis.
Mis mull′ vastu vankunekse,
Jubedada juhtunekse?
Vankus vastu vana vares,
Vana vares, vaene meesi;
Nokka nuusutas nurmesid,
Sõõrmed puhusid pilvesid;
Nina oli sõda nuusutanud,
Sõõrmed udusta sõelunud,
Kas ei salahaisu tunneks,
Kiire käsu kirja oskaks.
Juba oli sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud.
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Vikerkaare vihmateeda,
Kihutes kiiruse käsku;
Kuninga käsk mul kukkarus,
Vanema käsud vammukses,
Pealiku käsud kübara all,
Salasõnum suusopis:
Et juba lipud liikumassa,
Odaokkad orjamassa,
Mõõgaterad teenimassa.
Mis mull′ vastu vankunekse,
Jubedada juhtunekse?
Vastu vankus kotkas kuri,
Kotkas kuri, kõvernokka;
Nokka nuusutas nurmesid,
Sõõrmed uurisid ududa,
Kas ehk asja haisu tunneks,
Kiire käsu kirja oskaks.
Sõge oli sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud,
Tõttas muile teadustama.
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Vikerkaare vihmateeda,
Kihutes kiiruse käsku;
Kuninga käsk mul kukkarus,
Vanema käsud vammukses,
Salasõnum suusopis,
Pealiku palved keelepaelul:
Et juba lipud liikumassa,
Odaokkad orjamassa,
Tapriterad tahtemassa.
Mis mull′ vastu vankunekse,
Jubedada juhtunekse?
Tuli vastu kaarnapoega,
Kaarnapoega, raisarooga;
Nokka nuusutas nurmesid,
Sõõrmed puhusid pilvesid:
Kas ei salahaisu sõeluks,
Kiire käsu kirja oskaks.
Sõge oli sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud:
Tõttas muile teadustama.
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Kihutes kiiruse käsku;
Kuninga käsud kukkarus,
Vanema käsud vammukses,
Salasõnum suusopis,
Pealiku palved keelepaelul.
Mis mull′ vastu vankunekse,
Jubedada juhtunekse?
Vastu vankus hundikene,
Hundi kannul karukene.
Ninad nuuskisid nurmesid,
Sõõrmed ududa uurisid,
Kas ei asja haisu arvaks,
Salakirja käsku tunneks.
Sõbrad olid sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud,
Tõtsid muile teadustama.
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Vikerkaare vihmateeda
Kihutes kiiruse käsku;
Kuninga käsk mul kukkarus,
Vanema käsud vammukses,
Sõjasõnum suusopis,
Pealiku käsud kübara all:
Et juba lipud liikumassa,
Odaokkad orjamassa,
Tapriterad teenimassa,
Mõõgal mõtted möllamassa.
Mis mull′ vastu vankunekse,
Jubedada juhtunekse?
Vastu vankus nälga nõrka,
Nälga nõrka, kõlkakokka,
Nina nuusutas nurmesid,
Sõõrmed sõelusid pilvesid,
Kas ei salahaisu tunneks,
Kiire käsu kirja oskaks.
Sõge oli sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud;
Tõttas muile teadustama.
        Sõitsin suisa Soome silda,
Vesikaare vaskiteeda,
Vikerkaare vihmateeda,
Kihutes kiiruse käsku;
Kuninga käsud kukkarus,
Vanema käsud vammukses,
Salasõnum suusopis:
Et juba lipud liikumassa,
Odaokkad orjamassa,
Ahingid asju ajamas,
Taprid teisi taotamas.
Mis mull′ vastu vankunekse
Kogemata kiusatusta?
Vastu vankus katku kaval,
Katku kaval, rahva röövel,
Sõja seitsmes selli kurjem;
Nina nuusutas nurmesid,
Sõõrmed sõelusid pilvesid,
Kas ei salahaisu arvaks,
Kiire käsu kirja oskaks.
Sõge oli sõda nuusutanud,
Vereauru haisutanud;
Tõttas muile teadustama.
        Kinni kimli ma pidasin,
Panin ruuna raudaikke,
Kõrvi Kalevi kammitsa,
Et ei saanud sammumaie
Ega jooksu jõudemaie;
Hakkasin asja arvama,
Meelemõtteid meelitama:
Kas mu käigist kasu kasvab,
Sõidust suuremat sigineb?
Verised on vaenuvermed,
Sõjalla siu tigedus.
Miks ma vaenuviletsusta,
Mõrtsuka mõõga möllamist
Rahupõlvele pillutan?
        Saagu, saagu, ma sajatan,
Saagu sõnum sügavasse
Mere marusse magama,
Kalakudusse kaduma!
Uinugu ummisurgastessa,
Enne kui heliseb edasi,
Enne kui kõliseb külaje!
Kiskusin käsud kukkarust,
Vanema käsud vammuksest,
Paiskasin põhjatu meresse,
Laintelangu laiemasse.
Vesi veeretas vahussa,
Kalad kohkessa kadusid.
        Nõnda vaikis vaenuvarin,
Nõnda kadus sõjakärin.

OKallis-Kalevipoeg.jpg KALEVIPOEG
Soovituseks | Sissejuhatuseks
I | II | III | IV | V | VI | VII | VIII | IX | X
XI | XII | XIII | XIV | XV | XVI | XVII | XVIII | IXX | XX