III. Järk: Rooma wõitlemine ja wõit Italias.
§ 57. Veji ja Gallia sõda: Kamillus.
Veji sõda: 405—395.1. Rahust Rooma linn ei teadnud: aina alati wältas waen kodus ja wäljas. Kõige tähtsam selle wanema aja wõitlemistest on Veji sõda, kus Roomlased suure ja wägewa Veji linnaga, mis Etruria maal Latiumi raja ääres seisis, wõideldes kümme aastat oma werd ja waewa asjata kulutasiwad, sest ta müürid oliwad tugewad ja kõrged kaljud kaitsiwad teda pääletungijate wasta. Sääl sai diktator Kamillus kawalusega linna kätte: tema laskis urgastee walli alt läbi linna sisse kaewada, kust ta ise mõne südi mehega linna läks ja wärawa lahti tegi, kuna teised wäljast suure tuhinaga sisse tormasiwad. Suur oli saak ja otsatu rikkus ja wara, mis eest leiti. Tore oli ka Triumphus.triumphus ehk wõiduauu, mis wõitjalle osaks anti: Kamillus istus wankris, kelle ette walged Jupitrille pühitsetud hobused oliwad rakendatud, ja sõitis seda wiisi Kapitoliumi templini. Seda auu pani rahwas paljuks. Nurin.Nurin tõusis. Pea räägiti, et ta muist saaki omale pidanud ja mitte ep olla jumalatele tõutatud osa annud. Ta pääle kaebati ja öeldi: ta pidada hulga raha kahjutasumiseks maksma. Kamillus aga oli liig uhke, kui et ta oleks ennast rahwakogu ees wabandanud: ta läks paha meelega wõeralle maale ja soowis rahwalle jumalawitsa.
Gallia sõda.2. Weel ep olnnd Veji wõidurõõm ära jahtunud, kui põhjast päratu parw Gallilasi Kesk-Italiasse tungis. Nemad jäiwad Etruria maal Klusiumi all.Klusiumi linna alla seisma ja püüdsiwad teda ära wõtta. Linnarahwas palus Roomast abi. Senat läkitas kolm saadikut Gallilastele ütlema: „Kes andis teile õiguse waba rahwa maale riisuma ja põletama tulla?“ Aga nemad näitasiwad oma mõega wahedat tera öeldes: „Meie õigus on mõegatipul: wahwa päralt on maailm!“ Saadikud unustasiwad südametäiega rahwaste õiguse ära ja wõitlesiwad Klusiumi kodanikkude keskel. Seda sai Gallilaste kuningas Brennus.Brennus kuulda. Ta läkitas saadikud Rooma, kes neid mehi tema woli alla pidiwad pärima, kes tema wasta julgenud oma kät üles tõsta. Muidugi ei tehtud seda mitte. Enne kui mõeldi, oli Brennus Rooma lähidal. Lahingi wasta walmistamata wäehulk sai Allia „must“ lahing: 390.Allia kaldal pea üleüldist surma, nii et Roomlased seda päewa pärast „mustaks“ nimetasiwad ja kalendris wärwisiwad. Linnast põgenes igaüks, kellel jalad all oliwad; üksi wanad senatorid jäiwad turu äärde omas
