§ 67. Gracchuste püüdmised ja takistused.
Gracchused.1. Niisugusest halwast pidust ja põlwest püüdsiwad waeseid kaks wenda, Tiberius ja Kajus Sempronius Gracchus, lunastada. Nemad oliwad mõlemate Scipiode sugulased, sest wanem Scipio oli ema poolt nende wanaisa ja noorem nende kälimees. Mõlemad oliwad oma ema Kornelia hoole läbi lapsest saadik hästi õpetatud; loomuselt ise hääde annetega ehitud kaswasiwad nad emale rõõmuks üles, kes neid oma ainsaks rikkuseks pidas. Mõlemad oliwad kanged kõnemehed, siiski teine teist moodi: Tiberius oli tasane ja taltsas, wiisakas ning sõnakas; Kajus oli sõnakas ja tuline, kärme ja tore, sagedaste liig käre ja teraw oma sõnadega. Tahtmine ja püüdmine aga oli mõlemail üks ja seesama.
Tiberiuse nõuu.2. Tiberius arwas, et waeseks jäänud rahwast muidu mitte enam häid inimesi ei saa, kui et neile maad antaks, mis nende pääd toidaks ja neid otsegu kinni köidaks isamaa külge. Sellepärast tahtis ta Liciniuse seadust (§ 58, 1) jälle jalale seada, mis aastate jooksul unustuse hõlma oli uinunud; sest selle seaduse läbi oli ära määratud, kui palju riigi maad iga Rooma kodanik oma käes wõis pidada: Põlluseadus.500 jugera oli igaühe osa, poole sellest lubas weel Tiberius igale täiskaswanud pojale juure; mis aga pääle selle oli, pidi waeste keskelle ära jautatama.
Tiberius wolinik.3. Nõuu oli hää, aga tõeks tegemiseks pidi Tiberius rahwawolinikuks saama. Wolinikka oli looldes 10; ja kui üks ütles: „Ei luba!“ ei maksnud teised 9 midagi. Kui nüüd Tiberius oma seadust kuulutas, ütles üks ostetud tribün: „Ei luba!“ ja ei jätnud mitte järele seda uueste kinnitamast, ehk küll Tiberius teda Jumala keeli palus oma sõna tagasi wõtta ja elawal kõnel waeste õnnetumat elu ja rikaste ülbust ära seletas. Kui kõne ei mõjunud, hüüdis Tiberius: „Hää küll! Teine meist peab langema.“ Ta andis asja rahwakogule teada ja sääl heideti wastane ammetist ära, ehk see küll riigiseaduse wasta oli. Tiberiuse seadus.Nüüd wõeti nõuu wasta, tõsteti seaduseks ja waliti 3 meest, nende seas mõlemad wennad, maad ära mõetma ja ära jagama. Aga rikaste wiha oli suur ja läks weel kangemaks, kui Tiberius Pergamuse kullast (§ 65) üht osa rahwalle põllutööriistade tarwis nõudis. Nad tegiwad jutu wälja: Tiberius tahta „kuningaks saada“ ja Tiberiuse †.surmasiwad ta awalikus mässus walimise päewal ära. Tema ja ta seltsiliste surnukehad wisati Tiberi jõkke, sest neid ei arwatud mitte haua wääriliseks!
Kajus: 123.4. Aastat 10 pärast wenna surma sai Kajus rahwawolinikuks. Tema uuendas Tiberiuse seadust ja nõudis pääle selle weel, et waestele riigi magasinidest odawa hinna eest wilja pidi müüdama. Ka andis ta muud hääd nõuu ja püüdis waesust silmapilguks seeläbi kergitada, et ta riigile kunstteid ja hooneid laskis ehitada, mis eest töötegijatele palka makseti. Aga kui ta ühe sõbra nõuu järele päris, et Italia ühendusosalised Rooma kodanikuõiguse osaliseks saaksiwad, hakkasiwad rikkad ja aristokratlased tema elu pääle käima. Nad palkasiwad ühe woliniku eneste nimel rahwalle enam tõutama, kui Kajus tõutas, mis läbi rahwas kahtlema lõi ja asjad mitte enam nii ruttu ei edenenud, kui tarwis oleks olnud. Kajus tahtis weel
