kolmat korda wolinikuks saada, aga walewoliniku kihutamise läbi ei walitud teda mitte. Ja pea pärast seda läksiwad wastalised wastastikku tülli: Kajuse †: 121.Kajus ja tema nõuu osalised saiwad surma. Wõit jäi täieste rikaste kätte ja waeste wiimne lugu oli pahem kui esimene.
VII. Järk: Mariuse ja Sulla päewad.
§ 68. Jugurtha sõda.
Sõja süüdis.1. Kui ära rikutud juba Roomlase meel oli, sest annab Jugurtha sõda selgeste tunnistust. Sest Masinissa pojapoeg Jugurtha hakkas oma waenutööd üksi selle lootusega, et Roomas raha eest kõik saada on; tema hukkas oma onupojad ära, kelle päralt riik õiguse teel oli, ja kiskus Numidia walitsuse enese kätte. Rooma saadikutele pani ta kuldklaasid silmi ette, et nad mitte ta ülekohut ei näinud, waid teda õigeks mõistsiwad. Aga üks rahwawolinik rääkis Roomas rahwalle, mis kõik Jugurtha ära teinud, ning nõudis teda kohtu ette. Jugurtha tuli senati käsu pääle Rooma, aga pääsis kukru abil nuhtlusest; jah, ta hukkas Rooma uulitsal oma wiimse sugulase ära, kes siit oli warju otsinud. Jugurtha sõda:112—106.See lugu süütas sõja põlema.
Metellus.2. Sõda ei toonud Roomlastele esmalt mitte muud kui häbi: nii kui waenlastega kokku juhtusiwad, läksiwad ülemad ja alamad tropi kaupa Jugurtha poole! Ja teise wäe wõttis Numidlane ära-andjate abil wangi ning laskis neid ikke alt läbi käia. See asi täitis Roomas senati ja rahwa südamed wihaga: õiglase meelega patrizi sugu konsul Metellus saadeti uue wäega Numidiasse. See mees oli wali eksijate wasta ja kandis agaraste selle eest hoolt, et ärakargamine soldatille hapuks läks. Tema wõitis Jugurtha wäesalgad üks haawal ära, nii et see wiimaks oma äia Bocchuse juure põgenes, kes Mauretania (nüüd Marokko) maa kuningas oli. Aga wõitjalle ep olnud mitte osaks antud sõda täieste lõpetada.
Marius.3. Metelluse wäes teenis üks päälik Kajus Marius. Seesama oli talupoja poeg, Arpinumi alewi ligidalt pärit, oli ilma kooliõpetuseta üles kaswanud, aga wäeteenistuses oma suure jõuu ja osawuse läbi tõusnud, nii et ta Jugurtha sõjas Metelluse järgmine oli. Tema ei tahtnud aga mitte teine, waid esimene, olla ning palus sellepärast ülemalt luba koju minna, et sääl konsuli auu osaliseks saaks. Kuid Metellus pilkas teda öeldes: „Külap sul oleks aega senni oodata, kui
