„Kuldse aja“ laulikute seast on kõige kuulsamate luuletused olemas. Horatius kirjutas hulga kenu laule, mis oma sisu ja koore läbi weel täna päew õpetatud meeste meelt rõõmustawad; Vergilius kirjutas Homeruse eeskuju järele suure lugulaulu Änea Italia maale tulemisest, tema wiletsustest ja wõitlemistest; Ovidius luuletas 15 raamatut „Moondusi“, kus sees ta kõik ennemuistased jutud, kus „moondustest“ räägiti, lõbusaste ära jutustab. Päristisist laulikutest on kuulsad kolm okastikkude (satirade) luuletajat: Juvenalis, Persius, Martialis. Ka mõistukõne luulik Phädrus on tuttaw.
Teadused.3. Teadustest jõudsiwad Roomlased iseäranis kahes kaugelle, nii et neist rääkiwaid Roomlaste kirju täna päewani hoolega loetakse ning õpitakse: Kohtutarkus.iga kohtunik peab Rooma rahwa õigust ja nende seadusi hästi tundma ja iga ülem riigiammetnik peab täieste teadma, kuda Rooma riigis walitseti ja sõda peeti. Kuulsamad kohtuteadusnikud on Ulpianus ja Papinianus ja pääle nende kirjade suur seadusekogu „corpus juris“, kus kõik kohtunikkude ja keisrite käsud koos on. Ajalugu.Ka ajalugu õitses, iseäranis „kuldsel ajal“, kus palju kuulsaid mehi historia põllul tööd tegiwad: diktator Cäsar kirjutas oma Gallia ja kodusõja üle tähtsad raamatud; Korneliuse Nepose raamatutest on „Kuulsate meeste elulood“ järele jäänud; Sallustius kirjutas „Jugurtha sõjast“ ja „Katilina mässust“; Livius jutustas 142 raamatus „Rooma ajaloo algusest kunni pea Augustuse surmani, kellest 35 raamatut olemas on. Pärastisist ajaloo kirjutajatest „hõbeajal“ on kõige tähtsam Tacitus: 100.Tacitus, kes „Rooma ajaloo“ Augustuse surmast kunni Trajanuseni kirja pani, mis aga muist on otsa saanud; weel kirjutas Tacitus „Agrikola eluloo“ Britannia maal ja „Germania“, kus sees ta kõigist endisist Saksa sugudest ning nende piirirahwastest räägib, ka ühest „Aestyi“ rahwast. Ka Mõttetarkus.mõttetarkusest peeti lugu, aga enamaste üksi kõnekunstiga ühes koos: Cicero haris mõlemaid ja Seneka kandis mõttetarkuse eest üksi hoolt. Ka loodusuurija Plinius on nimetamise wäärt.
Rooma keel.4. Aga midagi ilmas ei jää igaweste seisma: wägew Rooma riik lagunes, ka tema kuulus keel kõdunes ning kadus rahwaga ühes. Üksi kirjandus, üksi wanad kirjamälestused hoidsiwad teda tarkade tuas tallel ja õpetatud meeste pääs elul: rahwa suust suri ta rahwa enesega ja andis aset teistele keeltele, kes endid tema tütardeks nimedawad, nagn Italia, Hispania, Prantsuse keel.
§ 88. Ristiusk ja tema tunnistajad Rooma riigis.
Ristiusk.1. Kuna Jupitri usuline Rooma riik oma keisrite all õiskas ja õhkas, kuna ta wõimus kahanes ja kadunes, kunni ta wiimaks põhjapooliste pääletungijate läbi lagunes, kaswis Kristuse riik wäikesest kogudusest wägewaks wallaks, kelle walitsus kõige maailma üle ennast hakkas lautama. Keisri Augustuse ajal sündis Juuda maal Bethlehema linnas Kristus: 1—33.Kristus inimeseks; Tiberiuse ajal õpetas ta oma jüngrid ja rahwast ja suri ristisambas aastal 33. Pärast tema ülestõusmist ja taewaminemist alustati sellesama aasta nelipühil ristikogudus 3000 hingega. Apostlid lautasiwad oma
