auuahne kuningas weel mitte rahul: ka Italia maad tahtis tema kätte saada. Tema tõttas, kättemaksmist ümberpiiramise eest kuulutades, oma rahwa eel üle Ida-Alpide ja sai kirdapoolsed Italia maakonnad kätte. Sääl tuli talle Stilicho wasta ja sundis teda Pollentia lahingis peatama ning werise Verona lahingi läbi taganema.
Alarich Rooma ees.4. Wahe ajal oli Lääne-Rooma riigis mässamine tõusnud ja Stilicho nõudis nüüd Alarichi sõbrust ning abi; suurte tõutuste teel läks ta soow täide. Juba oli Alarich tulemas, sääl saatsiwad Stilicho tema wastalised surma ja abitoojalle anti teada, et Stilicho tõutusi ei täideta. Nüüd sai sõbrast waenlane, awitajast häwitaja. Kõige oma rahwaga tõttas Alarich Põhja-Italiasse. Keiser Honorius põgenes kindlasse Ravenna linna, waenlase wasta ei läinud keegi. Wastapanekuta jõudis Gothlane Rooma wärawa ette, kus Hannibalist saadik kellegi waenlase jalg ep olnud käinud. Rooma saadik.Linnast tuliwad saadikud wälja ning kiitlesiwad Rooma rahwa ja sõjawäe hulgaga. Alarich naeratas: „Mida paksem rohi, seda kergem niita!“ Muud wastust ei antud ja sest oli argadelle Roomlastele küllalt: nad küsisiwad, ‚mis Alarich päriks, kui oma wäega linna alt ära läheks‘? Gothlane kostis: „Kulda 5000, hõbedat 30,000 naela, 4000 siidiülikonda, 3000 purpuririiet ja niisama palju kallid punaseks wärwitud nahku ning pääle kauba 30,000 naela pipart.“ Sedamaid tõutati nõudmist täita; ja kui kullast puudus tuli, tõsteti „Rooma wahwuse-jumala“ kuju, mis kuldne oli, oma järjelt maha ning sulatati lunastushinnaks. Nii kaugelle oli Rooma linn aastal 408 pärast Kristust jõudnud![1]
Alarich Rooma sees.5. Rooma alt ära minnes nõudis Alarich keisrilt eneselle riigi ülema wäepääliku nime. Seda ei lubatud. Sääl pööris Gothlane ümber ja päris Rooma wärawa ees, et linnapäälik Attalus keisriks tõstetaks. Hirmunud Roomlased täitsiwad Gothlase käsu ja tema läks jälle eemalle. Aga kolme kuu pärast sai ta kuulda, et uus keiser tema wasta salaja tööd tegewat. Ruttu, see oli aastal 410, jõudis Alarich täis wiha kolmat puhku Rooma linna ette. Seekord ei tulnud Roomlased paluma, waid tahtsiwad linna kaitseda. Aga kesköösel tegi üks Germani ori salawärawa lahti ja laskis Gothlasi sisse. Rooma 1. korda tormiga ära wõetud: 410.Selsamal ajal jooksiwad teised tormi. Wahwus ja ära-andmine ühtlasi saiwad linna kätte. Kolm päewa anti igale ühele luba nii palju tappa ja riisuda, kui ise suutis. Kes oma wara warjas, sunniti piinateel
