Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/187

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
23
Keskaeg. I. osa. 1. piir: V, § 103. 2. piir: I. § 104. Pipin.

puuduline ja walega segatud, ometi oma hariwat wõimu, enese lipu alla kogutud tooreid teatawa astmeni südame poolest harides, üles on näitanud.

Islami tähtsus üleüldise hariduse poolest.2. Teiseks tunneme seda määra üleüldises hariduse edendamises. Islami enese loomuse järele ei wõinud tema osaliste üleüldine haridus mitte kõrgemalle kui teatawa piirini tõusta: seda aga, mis tal enesel oli, andis ta, taheti ehk ei, kõigile osaks, kes Allaht Jumalaks ning Muhameti tema prohwetiks tunnistasiwad. Suurem oli ta tähtsus seeläbi, et ta Roomlaste kombel Greeka haridust oma keele ning koolide läbi Europa rahwastelle mitmes tükis tutwaks tegi ja ise Greeka meistrite töid arwamises, maade- ja looduseteaduses, tähetundmises ning mõttetarkuses edendas ja oma jõuuga edasi ehitas. Meie numbridgi on Arablaste läbi India rahwalt meie sekka jõudnud. Ka oma kunstide läbi, luuletades, hooneid ehitades ning ehteasju walmistades, oliwad nad tähtsad.

Islami tähtsus politika poolest.3. Mõlemad eelnimetatud asjad nõuawad, et islam ka politikas tähtjas on olnud. Seks oli talle iseäranis tugew tugi prohweti käsus „tule ja mõegaga oma wõimust lautada“ kätte antud. See wõimus suutis hulga maid, kus osalt korda ep olnudgi, enese alla suruda ning teda wäljaspidi, nii kaua kui ta ise korda tundis, korralisele järjele seada, et siis seespidi oma harimise tööd ette wõtta, sest üksi sääl mõjus tema tugewus õiete, kus teda kardeti; nii kaugel tema waimu jõud ep olnud, et ta iseenese wõimul seda täita oleks wõinud. Et ta teiselt poolt oma sõdade läbi lõpmata wiletsust nende sekka sünnitas, kellega kokku puutus ehk oma alla surus, on iseenesest selge; aga niisamuti on tõsi, et need, kes käsi oliwad rüppe panemas, nüüd nende hirmu sunnil oma maa ning riigi tugewaks ja kindlaks tegemises koguni tegewaks saiwad ja seeläbi maa ning rahwas oma osa kasu ning õnne maitses.



Teine piir: Riikide kinnitamine.

I. Järk: Karli Suure aeg.

§ 104. Pipinid Franki rahwa walitsejad.

Majawalitsejad.1. Jõuetumaks oliwad Merowingi sugu kuningad jäänud, nii et nad ise riigi asju tallitada ei suutnud, waid selle töö oma majawalitseja kätte jätsiwad. Niisuguse majawalitseja nimetas nii hästi idas kui läänes esiotsa kuningas ise. Hiljemini wõtsiwad Franki wõimsad, suurem sugu, selle õiguse temalt ära ning siis ei jäänud kuningalle muud kui paljas nimi: tal ep olnud muud teha, kui kord aastas „nelja härja wankriga“ Märtsi-wäljale sõita ning sääl ennast auujärjelt rahwakogule näidata. Pipinid.Weel warjuwäärilisemaks läks kuninga nimi, kui Ida-Franki majawalitseja Pipin: 687.Pipin teist lahingis ära wõites terwe maa enese alla wõttis ning „Franki herzogi ja würsti“ nime all walitsema hakkas. Ta pärandas wõimuse oma pojale. See, nimega Karl Martel, walitses tugewa käega, päästis maa Arablaste käest (§ 102, 2) ning kaitses riiki pääle tungiwate Germani suguharude wasta. Tema poeg Pipin Lühike päris ammeti ja nime.