Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/188

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
24
Keskaeg. I. osa. 2. piir: I, §§ 104. 105. Karl Suur.

Pipin I., Franklaste kunngas: 752.2. Pipin ep olnud „herzogi ning würsti“ nimega rahul: tema tahtis, sest et ta kuninga tööd ära toimetas, ka kuninga krooni kanda. Sellepärast läkitas ta saadikud paapstilt küsima: „Kes on õigusega kuningas, see, kellel kuninga wõimus, wõi see, kellel kuninga nimi on?' Paapst, keda rohked kingitused weel suuremat lootma sundisiwad, kostis: „Õigusega on ikka see kuningas, kellel kuninglik wõimus käes!“ Selle pääle kutsus Pipin rahwa Soissonsi linna kokku, kus teda ülemad ja alamad oma kuningaks tunnistasiwad. Sedamaid saatis majawalitseja wiimse Merowinglase kloostrisse ning laskis eneselle Franki krooni pähä panna 752. Pea pärast seda tõttas Pipin I. Italiasse, kus ta rahutumat Longobardi kuningat karistas, tema riigist tüki maad ära wõttis ning tänuks „Petruse päranduse“ nime all paapstille kinkis: seega oli pärastise „kirikuriigi“ alus pandud. Ka kodus oli Franki kuningas surmani tegew, kus riik tema kahe poja Karli ning Karlmanni wahele ära jautati.


§ 105. Karl Suur.

Karl Suur: 768—814.1. Weel puudus Klodwigi alustatud ning Pipini elustatud Franki riigis suurriigi wääriline seadus, kord ning osawaste ära seatud tugewaks tegew walitsemise wiis. Seda jalale seada oli Pipini pojale osaks antud, Karlille, keda ajalugu õigusega Suureks hüüab ning kes tõeste mees on, kes otsegu „täht pimedal ööl oma ajaliste keskel särab.“ Ema hoole läbi wagaduses ning isa mure abil sõjakunstis ja walitsemise asjus hästi kaswatatud, ühendas ta eneses rohked loomuseanded keha ja waimu poolest wäsimata usinusega ning tüdimata tööhimuga, nii et ta oma elunõuet ‚Lääne-Kesk-Europa rahwaid üheks kristlikuks riigiks ühendada ning kaunist korda seaduste läbi kinnitades haridust edendada‘ tubliste täita suutis. Aja olu.Seks oligi tema aeg igapidi sünnis: wana-aegne olek oli möödas, muutmise tormid waikinud, uutes riikides, uute rahwaste seas ristiusk ja tema kaasas kõndiw haridus igal pool maad leidmas. Ehk küll suurem hulk weel pimeduse paelus wangitses ning paremusele wasta sõdis, seisis ometi alus ning selle pääle wõis wägew waim oma tegewust toetada. Sinna juure tuli paapsti lahke olek Franklaste wasta ning üleüldine edasisaamise püüdmine ühelt poolt, kui ka waenlaste ja wastaliste nõdrus teiselt poolt. Aja olu oli otsegu Karlille loodud.

Saksi sõda: 772—803.2. Franki rahwa õnneks suri Karlmann juba kolme aasta pärast ning waliti tema lastest hoolimata Karl ainult walitseja: 771.Karl terwe Franki riigi kuningaks 771. Siis wast wõis ta oma silmi eemalle sirutada ning lähemaid waenlasi karistama minna. Saksi ühendus, kus mitmed suguharud, kelle seast Saksilased kõige tähtsamad, kokku heitnud, näitas talle kui wägew paganate riik kõige kardetawam olewat. Nende wasta läks