aga Petscheneglaste pärast, kes tema äraoleku ajal Kiewi pääle tungisiwad, pidi ta poolikult wõiduteelt tagasi tulema; ning kui ta uueste Bulgariasse läks, sundis Greeka keiser Johannes Tzimiskes teda rahu tegema, kus juures ta wõidetud maad tagasi pidi andma. Koju minnes langes ta Petscheneglaste wasta wõideldes, kuna riik tema kolme poja wahel ära jautati.
§ 123. Ristiusk ning riigiseadus Wene maal: Wladimir I. ja Jaroslaw I.
Wladimir I.: 972—1015.1. Riigijautamises sai Kiew Jaropolki I. kätte, kuna Oleg Drewljänlaste maa ning Wladimir I., keda hiljemini Pühaks hüüeti, Nowgorodi linna üle pidi walitsema. Aga Jaropolk tahtis wõimuse ainult omale saada, saatis Olegi surma ning sundis Wladimiri Normanlaste juure põgenema. Säält aga tuli tema abiwäega tagasi, wõttis Nowgorodi ära, wõitis Düüna jõe kaldalle asutatud Polozki riigi, surmas würsti ning kosis tema tütre ära. Siis läks ta Kiewi wasta, sai ta kätte ning mõistis Jaropolki †: 980.Jaropolki surma. Seda wiisi oli terwe Wene riik tema käes, aga sestki ep olnud küllalt, sest ta sõdis weel mitu aastat ning pani rajarahwad maksu alla.
Ristiusk Wenemaal: 988.2. Hoopis tähtsam kui sõdadel on Wladimir oma ning ühtlasi terwe Wene maa ristiusu wastawõtmise läbi. Oli küll ennegi ristiusulisi Wene maal olnud, sest ju Igori päiwil ehitati Kiewisse esimene kirik ning Olga ajal kaswas Kristlaste hulgake kauniste. Nüüd aga, kus Wladimir usumuutmisest rääkima hakkas, ilmusiwad tema ette Greeka ja Rooma, Juuda ja Muhameti usulised ning igaüks kiitis oma usku kõige paremaks. Würst kuulas nende kõned ära, käskis Juudalisi ning Muhametlasi koju minna, aga Greeklaste ja Roomlaste juure tõutas ta saadikuid läkitada. See sündis ning tagasitulijad kiitsiwad Greeka usku kõige paremaks, ‚sest säälne jumalateenistus olla kõige ilusam.‘ Nüüd oli Vladimiri nõuu kindel, Konstantinopolist uut usku wasta wõtta. Sellepärast läkitas ta Herson.Hersoni linnast, mis ta parajaste Greeklaste käest ära wõtnud, saadikud keisrite juure — sest seekord walitsesiwad kaks wenda korraga — ning nõudis nende õde Anna.Annat[1] eneselle abikaasaks; aga ühtlasi palus ta preestreid saata, et nad teda ning ta rahwast ristiksiwad. Seda nõudmist täitsiwad keisrid ning Ristimine.ühe päewaga ristiti ning laulatati Wladimir Hersonis 988, kuna terwe sõjawägi ning würsti pojad tõrkumata
- ↑ Anna õde Theophano oli Saksa keisri Otto II. abikaasa.
