pühitsetud wette astusiwad. Kiewisse tagasi jõudes laskis Wladimir sedamaid pääjumala Peruni kuju.Peruni kuju hobusesabasse siduda ning Dnjepri jõkke wedada. Rahwalle aga, kes oma würsti tegemist ehmatusega päält waatas, anneti kange käsk ‚hallipääga raugast imewa lapseni Dnjepri kaldalle kokku tulla‘. Kohkudes, aga tõrkumata täideti würsti käsk. Rahwa ristimine.‚Suured ja tugewad pidiwad jõkke astuma ning wähemaid ja nõdremaid kätel kandma, kunni patriarch Michael wet õnnistas ning ristimise sõnad ära luges.‘ Sarnasel kombel tehti ka teistes linnades; üksi Nowgorodis pidi mõek käsule appi wõetama.
Wladimiri wiimsed elupäewad.3. Ristimisest saadik oli Wladimir otsegu ümber muudetud: ta sai korraga maa-ahnest würstist, jumalakartlikuks walitsejaks, kelle ülem hool oma rahwa parema ihuliku ning waimuliku käekäigu pääle käis. Seks asutas ta koolisid, ehitas kirikuid ja laskis pühakirja laiali lautada; selle oliwad 9. aastasajal kaks munka. Kyrillus ja Methodius.Kyrillus ja Methodius, Slavonia keelde tõlkinud, mis Wenelased sellel ajal mõistsiwad, nüüd aga ainult kui kirikukeelt pruugitakse. Niisamuti muretses tema waeste eest ning laskis nõtradelle ja haigetelle oma warandusest toidust jagada. Aga et ta riigi oma hulga poegade wahele ära jautas, algas pärast tema surma Swätopolki I. ahnuse pärast wendade keskel werine sõda, mis mitu aastat maad ja rahwast kurnas.
Jaroslaw I.: 1015—1054.4. Wast Jaroslaw I. suutis Normanlaste ning Nowgorodlaste abiga, kus ta isa tahtmist mööda juba mõnda aega oli würstiks olnud, Swätopolki põgenema ajada ning terwet riiki oma walitsuse alla ühendades korda uueste jalale seada, niisamuti wäliseid waenlasi, kes segaduse ajal mitu maakonda ära wõtnud, sõnakuulmisele sundida. Nowgorodlastele aga kinkis ta antud abi eest suured eesõigused osaks, mis läbi linn edespidi kuulsaks ja rikkaks kaubalinnaks edenes (§ 165). Muidu kandis Jaroslaw iga pidi riigi parema korra eest hoolt. Tühjadesse maanurkadesse asutas ta teistest paikadest inimesi elama, ehitas neile külasid ning asutas linnasid, nende seas Jurjew: 1030.Jurjewi Ema- ja Jaroslawi linna Wolga jõe kaldalle. Tema käsu pääle kirjutati tarwilisi raamatuid Greeka keelest Slavonia keelde, ehitati kirikuid, asutati koolisid. Kõige tähtsam töö oli aga tema seaduseraamat, mis Russkaja prawda.„Wene õiguseks“ hüüetakse; sääl sees oli iga süü suurus ning nuhtlus ära määratud, mis rahaga ära tasuti. Ka oma ajaliste Europa kroonikandjate silmas maksis Jaroslaw palju: seda tunnistab tema ju seeläbi, et wiie kuninga ja Greeka keisriga kui wäi, käli ning äi lähidalt sugulane oli. Enne surma jautas temagi maa oma poegade
