wahel ära, aga wanem poeg pidi kõikide ülemwalitseja ning kohtumõistja olema ja ‚teised tema sõna otsegu isa sõna kuulma‘. Niisugune jautamise wiis jäi edespidi ühte puhku pruugitawaks.
§ 124. Jaguwürstid Wene maal.
Jaguwürstid.1. Jaroslawi ajal oli Wene maa wiimist korda ühe mehe walitsuse all: edespidi lagunes ta suurde hulka iseäralikkudesse riikidesse, riigid riigikestesse, riigikesed waldadesse. See tuli sest, et suurwürst riigi oma poegade wahel ära jautas, pojad jälle igaüks enese osa oma poegille jagasiwad ning nende järeltulijad sedasama tegiwad. Niisuguse riigi walitsejat kutsuti jaguwürstiks. Et aga jaguwürstid tihti üks teisega tülitsesiwad, oli riik seespidi kehwa järje pääl ning wäliste waenlaste wasta koguni nõrk. Ei jõudnud suurwürstki, ehk ta küll õiguse poolest teiste ülemwalitseja oli, riiki tarwilisel kombel tugewaks teha, sest sagedaste ei kuulnud jaguwürstid sõna; wahest oli ta isegi mõne niisugusega sõjas, kes ka suurwürstiks (§ 120, 3) saada tahtis!
Jaroslawi järeltulijad.2. Säherdune lugu algas juba Jaroslawi poja Isjaslaw I.: 1054—1078.Isjaslawi I. ajal. Tema oli kui wanem poeg Kiewi ning Nowgorodi osaks saanud, aga wennad ajasiwad tema päälinnast minema, kuhu ta wast pärast oma pääwaenlase surma tagasi wõis pöörda. Sääl ootas teda uus waenlane wärawa taga: Petscheneglaste (§ 122, 3) asemelle oli üks sarnane rahwasugu, nimega Polowzlased, Wolga ja Pruti jõe wahele ilmunud, kus nad oma telkide ning karjadega ümber hulkusiwad ning wäsimata Wene radadelt riisumas käisiwad. Tema wend Wsewolod I.: 1078—1093.Wsewolod I. suutis ennast ainult oma poja.Wladimiri (3) wahwuse läbi auujärjel hoida ning tema onu Swätopolk II.: 1093—1113.Swätopolk II. pidi kaua jaguwürstidega wõitlema, kes enestelle suurwürsti wasta polowzlased appi kutsusiwad, kunni Ljubetschi kongress: 1097.Ljubetschi würstikogul igaühe õigus ära määrati.
Wladimir II.: 1113—1125.3. Wast Wladimir II. Monomach, keda tema wahwad teud Polowzlasi karistades suurwürsti nime alla saatsiwad, seadis wägewa käega korra jälle jalale. Tema kaswatas oma sugukonna wõimust, walitses targaste, oli wäga ja õiglane igamehe wasta, wali wastikulle. Kunni tema elas, wiibis rahu Wene radadel, sest wälised ning sisemised waenlased kartsiwad ühetasa tema wahedat mõeka. Ka kirjutas ta oma poegille õpetuskirja, mis tänapäewani tema auusast meelest ning alalisest tegewusest tunnistust annab. Seda rahutum oli lugu järgmiste suurwürstide ajal: Mstislaw I. kunni Isjaslaw II.: 1125—1154.Mstislaw I., Jaropolk II., Wsewolod II., Isjaslaw II. pidiwad järgi mööda wõitlemisega trooni pääle astuma, wõitlemise läbi tema õigusi kaitsema, wõideldes aunahneid jaguwürstisid eemalle tõrjuma. Kõigis wõitlemistes aga walati Kiewi ning Nowgorodi pärast kõige enam werd, sest kelle käes need linnad oliwad, seda wast loeti suurwürstiks.
Juri I.: 1154—1157.4. Kohalt paremad päewad algasiwad Monomachi noorema poja Juri I. Dolgoruki, kes Moskwa linnale aluse pani, ning tema poja Andrei: 1157—1174.Andrei Bogoljubski walitsuse ajal. Wiimsel oli koguni nõuu jaguwürstide walitsust Wene maalt lõpetada ning ainuwalitsust alustada, aga wastupanek oli suurem kui tema wõimus. Ning et tema Kiewit ära wõttes palju mehi kautanud, tõstis ta oma päriswallas seiswa
