Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/211

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
47
Keskaeg. II. osa. 1. piir: I, § 126. Kiriku kaswamine.

Wladimiri linna riigi päälinnaks. Säälsamas elasiwad ning walitsesiwad ka järgmised suurwürstid, Michail: 1174—1176.
Wsewolod III.: 1176—1212.
Juri II.: 1212—1238.
Michail I., Wsewolod III. ja Juri II. Wiimse päiwil ilmusiwad ju Mongollased Wene maale (§ 144).



Lisa: Waimuwald.

§ 125. Kunst ja teadus.

Kunst.1. Kunsti ja teadust, nagu Greeklaste ning Roomlaste juurest, ei wõi Europast keskaja esimeselt poolelt mitte otsida. Oliwad ju mõlemad wast algamas, kõik alles lapse kingades ning üleüldise hariduse kohta, ehk küll omal ajal tähtjas, liiga wähe tähelepanemise wääriline. Kõige waimu elu alustaja ning elustaja aga oli kirik: piiskopid, preestrid, mungad oliwad ainsad teadusemehed ja kloostrimüüride taga oli kunstide kodu. Ning kunstide eest kanneti hästi hoolt, sest et tema sünnitusi kirikueheteks ning jumalateenistuse kaunistuseks tarwitati. Musikalle pani Italia munk Guido de Arezzo nootide ülesleidmise läbi tugewa aluse, luulet kosutasiwad waimulikud laulud ning ehituskunst edenes kirikute ehitamise läbi. Kõik kolm kunsti aga seisiwad sellel ajal Muhametlaste seas kõrgema järje pääl; luule iseäranis on sääl jäädawaid mälestusi järele jätnud: Persia lauliku Firdusikuningaraamat“ ei karda ajahammast.

Teadus.2. Niisamuti hoieti teadused waimuliku seisuse läbi alal: tema käes oliwad wana aja waimuwara riismed, rahwarändamise tormidest kloostrimüüride warju pääsenud kirjad, ning selle wara-aida wõti, Ladina ja osalt ka Greeka keel; seega oli iga õpetatud mees selle seisuse liige. Kuid niisuguste meeste teadusetöö oli enam wana omandamine kui uue ettetoomine, seegi üksipidisel kombel. Niisamuti idanes ajalugu waimuliku hoole all: piiskopid ja mungad kirjutasiwad „ajaraamatu wiisil“ üksikute rahwaste, riikide ja inimeste lugusid, mis üksi nii pikalt tähtsad on, kui nad meile sellest ajast sõnumeid toowad. Tähtsamat toimetati teadustes Muhametlaste seas (§ 103, 2), kus mõttetark Avicenna oma kirjade läbi kõige tähtsam on.



Teine osa: Rahwaste wõitlemine usu pärast.

Esimene piir: Kiriku wõimus riikide üle.

I. Järk: Kiriku liigwõimus.

§ 126. Kristliku kiriku kaswamine keskaja algusest.

Ristiusk keskaja algusel.1. Kahjulised tuuled puhusiwad keskaja algusel läbi Kristuse kiriku: rahwarändamise tormid ja ristirahwa leigus ühtlasi sisemiste segadustega püüdsiwad tema alust kõikuma ning tema nurgakiwi lõhkema panna. Oli ju kirik sellel ajal otse kaheks lõhutud: Athanasiuse õigest usust pidasiwad küll suurem osa Ida-Roomlasi ning osalt Lääne-Rooma riigi