Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/255

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
91
Keskaeg. II. osa. 2. piir: IV, §§ 159. 160. Timur.

selt, alam rahwas ägas ikke rõhumisel. Sääl tahtis Kola Rienzi: 1347.Kola Rienzi wana-aegist Rooma wabadriiki uueste jalale seada: tema sõnakate kõnede sunnil aeti mõisnikud linnast minema, kuulutati priiust, nimetati Rienzi rahwatribuniks (§ 55, 3). Kuid tribuni auu ei kestnud kaua: uhkus ja kõrkus täitis ta südant, rahwas taganes temast, wastalised ajasiwad ta põgenema. Küll tõttas ta teist korda Rooma, aga langes rahutuma rahwa käe läbi. Wast siis, kui paapstid „wangipõlwest“ tagasi pöörsiwad, läks lugu osalt paremaks. Lõuna-Italias wältasiwad troonitülid wana wiisi, kunni 16. aastasaja algusel Neapoli Hispania päralt: 1504.Neapoli riik Hispania walitsuse alla sattus.


§ 160. Balkani poolsaar: Konstantinopoli ärawõtmine.

Greeka riik 13—15 aastasajani.1. Greeka maal ei suutnud Paläologuse järeltulijad (§ 140, 2) riiki mitte kindlalle järjele awitada: wanad wead walitsuse asjus ning keiserlikus kojas ei paranenud, usutülid wältasiwad wahet pidamata edasi, kiirgawa koore all wõitis kombekorratus igas seisuses ikka rohkem wõimust. Ei tuntud enam isamaa armastust ega otsitud tema edenemist: hüürisoldatid, kes kohusest küsimata maad armetumalt rüüstasiwad, hüüti riigikaitsjaiks, kauba-ajamine jäeti Genua ja Venedigo hooleks, riigilaegas tehti mõistmata käte läbi tühjaks, abi ep olnud kuskilt oodata. Seega oli pääletungijail, Türklastel, kerge üht tükki teise järele riigist lahutada, kunni keisrille muud üle ei jäänud kui ainult päälinn.

Türgi riik.2. Türgi riik wõsus Wäikses-Asias Dschingiskhani (§ 144, 1) pärandusest 14. aastasaja algusel. Osman: † 1300.Osman I., kelle järele Türklasi tänapäewani Osmanlasiks kutsutakse, oli tema alustaja. Tema poeg Urchan I. heitis terwe Wäikse-Asia oma alla, nimetas ennast sultaniks, asutas janitschari wäekogu, kelle liikmiks kõige ergemad noored ristiusulised iseäranis islamis õpetati ja sõjariistul harjutati, ning jõudis juba Europasse, kus Gallipoli Türgi päralt: 1357.Gallipoli linn tema kätte sattus 1357. Järgmine sultan Murad I. tõstis Adrianopoli Türgi päälinn: 1361.Adrianopoli Türgi päälinnaks ja hakkas Bulgarlasi ning Serblasi alla heitma. Tema poeg Bajasid I. sammus wõiduteel edasi: Makedoniast Peloponnesuse lõunatipuni ulatasiwad taastades ja rüüstades tema ratsaliste salgad. Sääl kogus Ungria kuningas Sigismund, pärastine keiser (§ 152, 2), suure wäe Kristlasi kokku ning tõttas islamiusulisele wasta. Aga werises Nikopoli lahing: 1396.Nikopoli lahingis 1396 langes säälse ristirahwa lootus: kümnedtuhanded katsiwad weriwälja, teised õhkasiwad ahelas, 10,000 wangi heitsiwad ühe päewaga oda läbi hinge. Ometi ei saanud werine wõitja oma wõidu wilja maitseda: wägew Mongoli khan Timur.Timur, Dschin-