Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/262

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
98
Keskaeg. II. osa. 2. piir: VI, § 165. VII, §§ 166. 167. Ludwig I.

linna ja maa oma walitsuse alla, kogukell ja südi asemiku-emand Marta, kes wabadusekaitsjaid oma kõnedega oli elustanud, wiidi Moskwasse, Hansaga kauplemine keelati ära ning Põhja-Wene maa rikkast päälinnast sai pea pisuke lihtlinnakene.



VII. Järk: Soome sugu rahwad.

§ 166. Magyarlased.

Neapoli sugukond Ungria auujärjel.1. Ungria maal püüdis 14. aastasajal kuningas Karl I., kes ühtlasi Neapoli riigi üle walitses, rahutumaid wõimsaid waigistada ja oma auujärge kinnitada. Seda suutis wast tema poeg Ludwig I.: 1342—1382.Ludwig I., kes „Magyarlase loomuga ning Itallase kombega“ radasid laiendades ja rahwa elukorda edendades Ungria riigi selle aja kohta kõrgelle järjele awitas. Wälisis asjus tegi tema wägewaid tegusid: Walachia, Bulgaria, Dalmatia, Galizia maakonnad kuulsiwad tema sõna, päälegi ehtis hiljemini Poola kroon (§ 163, 1) ta pääd. Weel tegewam oli Ludwig sisemisis asjus. Tema parandas põlluharimist, kohendas wiinamägede istutamist, kaswatas kauba-ajamist. Talupoegadelle määras ta maksud ning kohused ära ning tõstis suuremate maatükkide omanikud mõisniku seisusesse. Juutisid keelis tema rahwast petmast; aga et see ei mõjunud, ajas ta nad maalt minema. Kuningas ise käis talupoja riides maakonnast maakonda, et oma silmaga näha ning oma kõrwaga kuulda, kus abi ja parandust tarwis. Ka asutas tema suurkooli, mis Buda linnas tänapäewani õitsemas. Õigusega hüüeti teda liignimega Suureks.

Ungria riik 15. aastasajal.2. Pärast Ludwigi I. surma jäi Ungria kroon tema wäimehe Sigismundi päralt, kunni keisri troon (§ 152, 2) teda suurema auu sisse kutsus, mis pääle Poola kuningas Wladislaw III. (§ 163, 3) auujärje pärandas. Tema langes Warna lahingis (§ 160, 2) ning ta pojukese asemel walitses wahwa Hunyadi, kes pääletungiwaid Türklasi (§ 160, 4) tugewa käega tagasi tõrjus. Pärast mõlemate surma waliti Hunyadi poeg Korvinus: 1458—1490.Matthias Korvinus kuningaks, ehk küll keiser Friedrich III. (§ 153, 1) õiguse nimel auujärge pidi pärima. Tema wägew käsi wõitis kadunud maakonnad tagasi, wõttis teisi juure ja kaitses radasid Türklaste wasta. Niisamuti oli ta sisemisis asjus tegew, nii et maa tema päiwil kaunil korral õitses. Aga tema surmaga läks Ungria wõimus hauda: järgmiste kuningate ajal wõtsiwad wõimsad woli oma kätte, alla heidetud maakonnad taganesiwad, riik ise lagunes 16. aastasaja algusel.


§ 167. Soomlased.

Soome maa katoliku usku.1. Soomes wältas Rootslaste walitsus 14. aastasajal wana wiisi. Kuid maa ja rahwas pidi sagedate sõdade läbi, mis Rootsi troonitülid ning Wene naabrus sünnitasiwad, palju kannatama. Wast Kalmari ühendus (§ 161) tegi tülidelle otsa ning wägew piiskopp Tawast: 1412—1452.Magnus Tawast püüdis igapidi löödud haawu parandada. Aga pärast tema surma tuliwad ajuti rasked päewad tagasi, mis Sture (§ 162, 1) walitsuski täieste keelda ei suutnud. Iseäranis ränk oli 15. aastasaja lõpul Suur Wene sõda: 1495.suur Wene sõda, kus suurwürsti Joanni (§ 164) sõjawäed,