Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/26

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Paadikuurid Eisma rannal.

Varsti ongi kõik valmis, võrguribid korrapäraselt paadis, veelähker ja toidukotid kohal. Juhan toob sületäie peenekslõhutud puid, asetab need käila ja küsib siis vanaisalt:

„Kas tikukarp kaasas?“

Vanaisa ei lausu sõnagi, lööb aga käega tasku pihta, kus krabiseb tikukarp.

Siis pean mina ronima paati. Mehed aga tõstavad üles määratu pikad saapasääred ja hakkavad paati vette tõukama. Rand on madal — sammu kaks- või kolmkümmend sulistavad mehed paadi kõrval, siis ei krigise paadikiil enam vastu põhjakive ja mehed ronivad paati. Siin märkan, et noor Juhan ei suuda kogu aja pidada õiget kaluristiili: kuna vanaisa ja teised paadiosanikud üle parda venivad aeglaselt, asetab Juhan käed paadiservale, tõmbab keha teras-

26