Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/27

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vedruna pingule ja viskab siis jalad üle ääre nagu akrobaat. Sealjuures otsib naeratusvine aset ta suunurkades, kuid ei leia paika ja kaob kohe, ainult silmadesse jääb helkima naeruläige.


Toolse lossivaremed.

Vana Madis haarab tüüripuu kaenlasse ja hakkab juhtima, teised tõmbavad purjed üles. Puhub paras läänetuul, kiiresti lõikab paat laineid. Pean aru, kuidas meestega juttu sobitada, kuid alul ei taha see kuidagi minna. Noogutatakse ainult peaga või antakse ühesõnalisi vastuseid.

Aegamööda kaugeneb Eisma rand, hakkab paistma Rutja ja Karepa rannapalistus — ikka valge liivajoon ja tume metsasein. Nüüd paistavad Toolse lossi varemed — vana hall valvur seal neemeotsal. Juhan märkab, et silmitsen lossivaremeid, ja küsib äkki:

27