„Kas peaks tõsi olema, et Toolse lossi keldrist läheb maa-alune tee Rakvere lossi keldrisse?“
Seletan Juhanile, et see on vaevalt usutav. Vanades lossides oli küll maa-aluseid käike, kuid need lõppesid harilikult lähedal metsas. Nii pika maa-aluse käigu järele ei olnud tarvidustki. Küsitav, kas siin üldse säärast käiku on olnud.
„Kui vana see loss võiks olla?“ huvituvad nüüd ka teised.
Seletan, et üle nelja ja poole saja aasta. Edasi jutustan sellest, et siin Seljal või Lontovas olnud vanasti suur sadam, kust palju vilja välja veetud. Sadama kaitseks siis see loss ehitatudki.
„Kas on tõsi, et vanal ajal oli palju meriröövleid ja kas Toolse lossis ka elasid meriröövlid?“ pärib jälle Juhan.
„Meriröövleid oli küll, aga Toolse lossis nad ei elanud, võib-olla meriröövlite vastu ta ehitatigi.“
„Kas sa näed,“ arvab nüüd ka paadiosanik Kusta. „Kaua ta siis varemeis seisab?“
Mul on hea meel, et jutt hakkab sobima. Kõnelen sellest, kuidas Vene-Liivi sõja ajal rüütlid lossi maha jätsid venelasile ja ise Tallinna pagesid ja kuidas paarkümmend aastat hiljem Rootsi kindral tuli Viiburist üle Soome lahe jää ja lossi omakorda venelasilt ära võttis. Sellest ajast ta seisabki varemeis.
„Vaata aga, vaata,“ arvab jälle Kusta. „Ela siinsamas lähedal ega teagi, mis vanasti on olnud. Nüüd tarvitavad Toolse mehed lossikeldrit pani-
28
