võidi maalida looduse eeskujul”; ja seda kuube, mida kandis kord Orleans’i Charles ja mille käistele oli tikitud laul algussõnadega „Madame, je suis tout joyeux”, kuna muusika neile sõnadele oli kirjutatud kuldlõngadega, igas noodis – tol ajal neljanurgelised – neli pärli. Ta luges toast, mis oli Reimsi palees korraldatud Burgundia kuningannale Joanile ja mis oli ehitud „kolmesaja kuuekümne ühe tikitud papagoiga, kuninga vappidega ja saja kuuekümne ühe liblikaga, kelle tiivul kuninganna vapp, ning kogu see töö kullas. Katariina v. Medicil oli leinasäng mustast sametist, mis kuude ja päikestega üle külvatud. Sängi eesriided olid damastist, mille kuld- ja hõbepõhjal lehtedest pärjad ja vanikud, serva mööda pärlitikand; säng ise seisis toas, milles ridastikku rippusid mustast sametist lõigatud ja hõberiidele paigutatud kuninganna deviisid. Louis XIV toas olid kuldtikandis karüatiidid, viisteistkümmend jalga kõrged. Poola Sobieski hiilgesäng oli valmistatud smürna kuldbrokaadist, millele türkiisidega tikitud salmid Koraanist. Tema kullatud hõbedast sambad olid ilusasti tsiseleeritud ja rikkalikult ehitud emailitud ja kalliskivistatud medaljonidega. See oli saadud türgi laagrist Viini all ja Mohamedi lipp oli seisnud tema baldahhiini kullasära all.
Nõnda püüdis ta terve aasta koguda kõige haruldasemaid kudumis- ja tikandusteoseid, muretsedes endale peeni Delhi musliine, mida katsid kuldkoelised palmioksad ja olid üleni tipitud vikerkaarevärviliste putukatiibadega; Dacca gaase, mida tuntakse idas nende läbipaistvuse tõttu kui „kootud õhku”, „voolavat vett” ja „õhtukastet”; Jaava imelikkude kujudega kaetud riideid; hiina peenelt valmistatud eesriideid; helepruuni satääni või sinisesse siidi köidetud raamatuid, mida ehivad fleurs de lys, linnud ja kujud; Ungaris valmistatud pits-
