loore; sitsiilia brokaate ja hispaania raskeid sameteid; gruusia töid nende kuldrahadega ja jaapani foukousas’id nende roheka kulla ja imeliste sulgedega lindudega.
Nagu ta tundis huvi kõige vastu, mis oli kuidagi ühenduses kirikuga, nõnda oli tal ka eriline kirg kiriklike riiete vastu. Pikkadesse seedrikastidesse, mis seisid ridamisi tema maja läänegaleeris, oli kogutud nii mõnigi haruldane ja ilus tükk sellest, mis on tõeline rüü Kristuse mõrsjale, kes peab kandma purpurit ja kalliskive ning peeni linaseid riideid, et ta võiks varjata oma kahvatut ja piinatud ihu, mis kurnatud enda otsitud kannatustega ja haavatud enda tehtud valudega. Tal oli tore sügavpunasest siidist ja kuldkoelisest damastist koorikuub, mida ehtis korduv kuldsete, kuuelehelistesse stiliseeritud õilmeisse asetatud granaatõunte muster, selle mõlemal poolel pärlidega kootud ananas. Kuue ripatsid olid ruutudesse jagatud, igas ruudus stseenid neitsi Maarja elust, kuna tema kroonimine seisis värvilistes siidides kujutatuna mütsil. See töö oli valmistatud Itaalias viieteistkümnendal sajandil. Teine kuub oli rohelisest sametist, millele tikitud südamekujulised akantuselehtede kobarad; neist tõusid pikavarrelised valged õied, mille üksikasjad hõbelõngadest ja värvilisest kristallist. Pannal kandis kuldkoelist seeravi pead. Ripatsid olid kootud punasesse kuldsiidist damasti ja olid tähitud nii mõnegi pühaku ja vaga kannataja medaljoniga, muu seas ka püha Sebastiani omaga. Tal olid ka messikuued ambravärvilisest siidist, sinisest siidist ja kuldbrokaadist, kollasest siiddamastist ja kuldriidest, millel esitatud Kristuse kannatus ja ristilöömine ning tikitud lõvid, vaud ja teised embleemid; dalmaatikad valgest satäänist ja helepunasest siiddamastist, mida ehtisid tulbid, delfiinid ja fleurs de lys’d; altarivaibad tumepunasest 204
