„Teie võtate mult mu relvastuse, Gladys,” hüüdis lord Henry tema ülemeelikusele vastavas toonis.
„Ainult kilbi, Harry, mitte piiki.”
„Mina ei võitle kunagi ilu vastu,” ütles lord Henry käega viibates.
„See on teie eksitus, Harry, uskuge mind. Teie hindate ilu liiga kõrgelt.”
„Kuidas võite seda öelda? Möönan, et mina arvan – parem on olla ilus kui hea. Kuid teisest küljest pole keegi rohkem valmis kui mina tunnustama, et parem on olla hea kui inetu.”
„Inetus on siis üks seitsmest veripatust?” hüüdis hertsoginna. „Mis saab siis teie võrdlusest orhideega?”
„Inetus on üks seitsmest verivoorusest, Gladys. Teie kui hea toori ei tohi neid alahinnata. Õlu, piibel ja seitse verivoorust on Inglismaast selle teinud, mis ta on.”
„Teie ei armasta siis oma kodumaad?” küsis hertsoginna.
„Mina elan siin.”
„Et seda parem oleks teda arvustada.”
„Pean ma ehk ühinema Euroopa otsusega tema kohta?” küsis lord Henry.
„Mis nad siis meist ütlevad?”
„Et Tartuffe olevat välja rännanud Inglismaale ning siin oma poe avanud.”
„Kuulub see teile, Harry?”
„Ma annan selle teile.”
„Ma ei või seda tarvitada. See on liiga õige.”
„Teil ei tarvitse karta. Meie suguvennad ei tunne endid üheski kirjelduses.”
„Nad on nimelt praktilised.”
„Nemad on rohkem kavalad kui praktilised. Kui nad
