Nutvaid, pahu lapsi ähvardatakse, et mustlane, koll, hunt või keegi muu nad ära viib.
Uuemal ajal on lapsitoova ämmamoori kõrvale astunud uus lastetooja: toonekurg. Toonekurge lastetoojana näitavad meie päevil mõnedki pilt-postkaardid ja raamatud, enamasti kõik Saksamaalt pärit. Sakslaste seas on toonekurg tavaline lastetooja, ühtlasi ka tite õdedele, vendadele väikeste kingituste andja (Am Urquell IV, lk. 226). Enamasti võtab toonekurg lapsed kaevust välja. Saksamaal leidub iga küla juures oma lastekaev. Aga germaanlaste seas, nimelt Oldenburgis ja Friisimaal, nimetatakse muudki vett paigaks, kust lapsi tuuakse (Urdsbrunnen I, 2, lk. 17). Lapsed sigivad germaanlaste usu järele „maaema“ Holda juures, kel maa all, kaevude, tiikide ja järvede all, on ilusad aiad; seal ilutsevad ja mängivad sündimata lapsed. Sealt saadab Holda neid üles kaevudesse ja muisse vetesse, kust toonekurg või keegi muu nad välja toob (Wägner, Unsere Vorzeit, lk. 121). Aga ka puude all viibib Holda. Ühes XVI aastasaja teates nimetatakse Frauv Hollen Baum — proua Holle puud. Venemaalgi räägitakse vahel, et laps puu otsast saadud (Афанасьев, Поэт. воззр. III, lk. 253). Saksamaal tuntakse Kinderstammi = laste puud, mille otsas kas lapsed kasvavad või kust lapsed tulevad (Simrock, Deutsche Mythologie, 21).
Muiste sündinud lapsed küll väikestena, aga kasvanud ruttu. Nagu linnupojad, varsad, vasikad, põrssad, talled jne. pea saavutavad vanade loomade suuruse, nii saavutanud muiste inimeslapsed juba esimese aasta jooksul täiskasvanud inimese suuruse. Pea aga jäänud laste kasvamine kängu. Kängujäämise põhjust ei teata tavalisesti seletada. Järelpärimiste peale arvas keegi, Taevataat kartnud, et inimeslaste kiire kasvamise puhul inimesi maa peal liiga palju saab; teine jälle arvas, et vanapagan emade peale kadedust tunnud, kes liiga ruttu kasvatamisest vabanenud; sellepärast pannud ta laste kasvamise kängu. Õige kängujäämise põhjus jääb hämaraks. Tõsiasi on, et lapsed nüüd väga pikkamisi kasvavad.
Lapsed on mõnesuguste vigadega; neid vigu peavad vanemad aegsasti lapsist kõrvaldama, nimelt pahu kombeid. Öeldakse, et üks lapse viga on sündinud kaasa (Jumalast), 9 viga aga hakanud külge teistest lastest või ülepea inimestest. Muistsed eestlased osutuvad pelagianismi jüngriteks: kuigi nad arvavad mõne vea olevat kaasa sündinud, siiski enamasti kõik on kaasinimestelt omandatud.
107
