Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/108

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.


Nimi.

Vana rahvas annud lapsele kohe pärast sündimist nime. Tavalisesti saanud esimene poeg vanaisa ja tütar vanaema või selle vanema nime; järgmistele lastele enamasti surnud sugulaste nimed. Välja minnes seisukohalt, et surnud vanema hing lapses edasi elab, võib säärast nimeandmist hästi mõista: lapses edasielava vanema hing peab vanema nimegi kandma. Vana rahvas annud muiste lastele lindude ja loomade nimesid. Seda rahva väidet tõendab ka Kelch oma ajaraamatus (lk. 32). Tütarlastele pandud meeleldi lindude nimesid; sama viisi kuuleme lätlasteltki (Einhorn, Historia lettica VII, lk. 27). Gootlasedki andsid lastele loomanimesid, nagu karu, hunt jne. (Hiärn, Ehst-, Liv- u. Lettl. Geschichte, lk. 50). Loomade ja lindude nimesid meeldetuletavad eesti kohanimedki näikse selle vana rahvakombe poole viitavat. Ristiusu aeg tõi heebrea, kreeka, rooma ja saksa nimesid kaasa; need tõrjusid kiriku mõjul paganuse nimed täiesti eest. Rahvas katsus neid võõrapäraseid nimesid varssi eestipärasteks muuta. Sedaviisi tekkisid niisugused nimed kui neid mineva aastasaja teise poole lõpuni Eestis veel üldiselt tarvitati. Eesti omapärased nimed puudusid täiesti, rahvas kandis ainult võõrastest keeltest omandatud, enamasti väänatud nimesid.

Vana-aegse rahva arvamise järele satub see, kellelt ligimene midagi saanud, ligimese võimuse alla, isegi nime tundmine annab vastastele võimuse inimese üle (Dieterich, Kleine Schriften, lk. 321). Sellepärast valitseb muistendite järele mingisuguse ettevõtte puhul nime suhtes salapärasus: Oleviste kiriku ehitaja ei avalda oma nime; saadakse see teada, jääb ehitaja palgast ilma (Eesti kohalikud muistejutud, 73). Niipea kui näki nime nimetatakse, märkab näkk äratundmist ja kaob sedamaid (Näkiraamat, 6, 7, 8). Sarnane lugu esineb Soomeski niihästi näkiga kui kirikuehitajaga: Härja näol ilmunud näkk kaob nime kuuldes kohe vette ja kirikuehitajad Killi ja Nalli Rasio kirikust (Forsman-Koskimies, Pakanuudenaikainen nimistö, lk. 12).


Moondused.

Egiptlaste hingederändamise teooriat ei või Eestis päris võõraks pidada. Mitte ainult vanad kreeklased ei lasknud inimesi loomadeks muutuda, vaid omajagu vanad eestlasedki. Loomadest on nimelt karu ja siga inimestest tekkinud, palju rohkem aga on inimesi lindudeks moondatud. Suure prot-


108