kannatada ülepea mingisugust tõket ehk varssi juhtuda õnnetust (Gutslaff, Kurzer Bericht und Unterricht, lk. 25, 278). Veel teist viisi katsuti vanasti vihma hankida. Põlvas läinud kolm meest igaüks ühe püha hiiepuu otsa, üks pajaga või pütiga ning vasaraga, teine kahe tunglaga, kolmas veepangega ja vihaga. Pajamees jälgis kõuet, tunglamees välku ja pangemees riputas vett igasse külge. Niisuguse tembutamise tagajärjel arvati vihma tulevat (Hurt, Sagen und Ueberlieferungen, lk. 7).
Saaremaal Kärla kihelkonnas hangiti vihmakivi varal vihma või kuiva. Tõsteti vihmakivi püsti, — hakkas sadama; lasti maha langeda, — lakkas sadu.
Kõuevihma puhul usti vanasti, et taevataat ise kapaga taevast vett maha kallab. Sellest arvamisest ongi tekkinud kõnekäänd vihma kohta: kallab ehk valab nagu kapast.
Silmahaiguste, vistrikkude, paisete ja muude pahede parandajaks peeti ka ohvrikivide lohkudesse kogunenud vihmavett, mida ohverdamise järel kas kohal tarvitati või pudelites koju viidi.
Kastet peetakse öösi taevast nägematul viisil mahasadanud vihmaks, mis tervekstegevat jõudu avaldab. Legendi järele tekib kaste Aabeli surma pärast valatud Eeva pisaraist või jälle vagade naiste Jeesuse pärast nutetud silmaveest (Miks, 31). Iseäranis tervekstegevat mõju avaldab jaaniöine kaste. Sellepärast püherdavad mitmed jaaniöösi kastes, teised katsuvad kastet pudelisse koguda ja arstimiseks koju viia. Enne-jüripäevane kaste kuulutab varast rukkilõikust ette.
Muiste olnud merevesi niisama mage kui iga allika, jõe ja järve vesi. Iseäraliku juhtumuse tagajärjel saanud ta aga soolaseks. Kord omandanud mees niisugused käsikivid, mis kõiki soovitavaid aineid jahvanud. Ühe teate järgi põlvnenud need kivid põrgust. Mees müünud käsikivid laevamehele, kes nad laeval pannud soola jahvama. Kivid täitnud lühikese aja jooksul laeva üleni soolaga, sool painanud laeva mere põhja, kus kivid soola edasi jahvavad ja merevee soolaseks teevad (Hurt III, II, lk. 317).
See merevee soolaseks muutumise lugu põlvneb germaanlastelt. Kuningas Frotho ostab enesele kaks hiidtüdrukut Fenja ja Menja ja paneb need grotti veskisse jahvama. See veski jahvab kõike, mida omanik soovib. Kord tuleb võõras kuningas Mysingr, võtab groti laevale kaasa ja käsib tüdrukuid soola jahvatada. Pea täitub laev soolaga ja vajub mere põhja. Grott jahvab mere põhjas edasi. Sest ajast peale on
64
