Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/65

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


merevesi soolane (Noorem Edda, 63). Eestis on lugu ainult lihtsam, käsikividel ja tegelastel puuduvad nimed, millega varustatud noorema Edda muistend. Groti veski tuletab omast kohast „Kalevala“ Sampot meelde (J. Krohn, Kalevala, lk. 230; 351).

Teisendi järele langevad heade inimeste pisarad vette, kus nad pärliteks moonduvad, kurjade silmavee koguvad aga inglid kokku ja viivad merre, kus see merevee soolaseks teeb (21445).

Mag. O. Looritsa teate järele kõnelevad sedasama merevee soolaseks saamisest liivlasedki.

Rahva arvamise järele pääseb mõnikord madude kuningas, suur lohemadu, taevasse. Andmeist ei selgu küllalt, kas tekitab lohemadu ise koleda saju või tekib see ta ilmumise tagajärjel, igatahes algab suur sadu lohemao taevasse ilmumise puhul. Kuhu lohemadu hiljemini saab, selle kohta puuduvad andmed.

Teisendi järele tekitab suure saju vihmasaabas. Mees pääseb tubaka varal taevasse, aga mitte enam maa peale tagasi. Piksetaat laseb mehe vihmaga maa peale maha sadada, aga mehe saabas jääb taeva ääre taha kinni. Sellest tekib vihmasaabas, mis vahel nii palju laseb sadada, et mõned kohad tahab ära uputada (Eesti Kirjam. S. aastaraamat 1888, lk. 27).

Ennemuistsed jutud kõnelevad mõnikord eluveest. Eluvee poole osutab ka mõni eluallikas, nagu Pöide Audla oma. Eluveest arvatakse Eestis, et see, kuigi mitte igavest elu, ometi annab tervist, tugevat jõudu, ka pikka noorust (Kreutzwald-Boecler, Der Esten, lk. 7). Eluvee hulka tuleb seegi vesi arvata, millest „Kalevipoeg“ kõneleb (XIV, 630—753; XVIII, 665—691). Kreutzwald teab, et põrgus kaks klaasi leidub, üks võimu kasvatava, teine võimu vähendava märjukesega. Teine kord ei nimetata klaase, vaid kaht kuldkaussi, üks elumärjukesega, võimuveega, teine närtsimismärjukesega, võimuvõtmis-veega. Eluvee jooja omandab hiiu jõu, kuna närtsimisvee jooja jõu kaotab.

Eluvett tunnevad kõik indo-euroopa rahvad. Kuna meil eluveele vastupidist vett „Kalevipojas“ nimetatakse närtsimisveeks ehk jõuduvähendavaks veeks, kannab see võõrastel rahvastel surnud vee ehk surmavee nime. Viimase vee hulka kuulub Surnumeregi vesi. Vene muinasjuttudes võidab eluvett joonud vägimees kohe koleda kolli. Norras astub meie Kalevipoja ja vanapagana asemele kuningapoeg ja tütarlapsi rööviv 12 peaga


65