lohemadu. Kuningapoeg joob eluvett ja saab sedamaid kanget jõudu kolli võitmiseks (Müldener, Nordisches Märchenbuch, lk. 5), teine kuningapoeg jälle koleraske mõõga tõstmiseks (Asbjörnsen og Moe, Norske Folkreeventyr, lk. 7). Eluvesi kõrvaldab nägemise puudumise. Niisuguseks eluveeks tuleb seda allikavett pidada, millega silmist ilma jäänud Tõde nägu peseb (Eesti ennemuistsed jutud, lk. 135). Eluvesi annab muinasjuttude katkiraiutud inimestele tervise tagasi; „Kalevala“ ometi laseb tükkideks raiutud Lemminkäist alles võidmise järel ellu ärgata; need võided on mesilane toonud tähtede takka Looja keldrist; need võided sisaldavad mett, vett ja rasva (Kalevala XV, 525—555). Muidugi on mesilase toodud veega mõeldud eluvett. Siin astub seega eluvee juurde veel muid aineid.
Eluvesi on seesama, mis surematukstegev jook mitme rahva mütoloogias, kuigi Eestis surematust ei rõhutata. Kreeka mütoloogias joovad jumalad ambroosiat ja nektarit. Afanasjev identifitseerib eluvett ambroosiaga; nagu jumalad ambroosiat ja nektarit nautides on surematud, nii ka eluveest osa saanud inimesed (Поэт. воззр. I, lk. 367).
Skandinaavia mütoloogias leidub yggdrasili juures kolm allikat; esimese, Urdi allika juurde ratsutavad jumalad iga päev üle Bifrösti vett jooma ja seal kohut mõistma. Urdi allikas sisaldab eluvett, see vesi on nagu kreeka jumalate ambroosia, ta noorutab ja ilustab. Teine allikas on Mimiri allikas, mille vesi niisama eluvett sisaldab; see kingib joojale mõistust ja tarkust. Odin paneb silma pandiks, et selle allika vett saaks juua. Kolmanda allika vesi on vähema tähtsusega; selle allika kaudu voolab liigne vesi allilma (Simrock, D. Mytologie, lk. 39). Mimiri allikas sarnaneb Eestis Kavilda ja Räpina mõduallikatega, andes nende viisi mõdu. Võimalik, et muistsed eestlased mõdu eluveega identifitseerisid. Igatahes esineb mõdugi muistseil rahvail jumalate joogina. Meil on seniajani Räpinas veel „jumalide kaiv“ olemas.
Nagu näha, astub eluvee asemele rahvajuttudes mõnikord piim; rahvausust ei ole mulle piima iseäralikku eluvee sarnast maagilist väge silma puutunud, arvesse võtmata piima jõudu piksetuld kustutada. Muinasjutud aga lasevad piimasse ennast kastjat või piimas ujujat nooremaks, ilusamaks saada (Eesti ennemuistsed jutud, lk. 79). Aga muidugi teab rahvasuu kõnelda, mõned naisterahvad pesnud endid piimaga või ujunud piimas, et iludust ülendada.
66
