nerilt Pärnust saadud teadete järele võeti Tõnni kehaks sagedasti kirikumehelt saadud küünlaots. Põlema süüdates tõnisepäeval kasteti seda enne mõnda korda rasva sisse, arvates, mida tugevam küünal, seda vägevam Tõnn. T. Wiedemann on Kose kihelkonnast Tuhalast kuulnud, Tõnni vakk hiilganud pimedas; sealt paistnud nagu kaks silma. Rahvas usub, et hundi silmad pimedas nagu küünlad välguvad; samasuguse valguse arvas ta Tõnni vakagi omandavat.
Dr. M. Weske teadmise järele olid Tõnnid ülemad ja alamad. Kus küünal kõige vanem, sinna läksid Tõnni peremehed kokku nõu pidama; seal räägiti Tõnni tegudest, kudas ta sõpradele palju head ja vaenlastele palju kahju teinud. (Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1877, l. 40.)
Vändra pool tarvitatud koguni metallist Tõnnisid, siis päris ebajumala kujusid. Niisugused Tõnnid olid tinast, rauast, vasest. Tinast Tõnnid valati kodu. Esmalt tehti puust vorm, millele inimese kuju sisse lõigati; siis valati vorm tina täis. Tõnn valmis. Raud- ja vask-Tõnnid telliti sepal. Kahjuks ei ole korda läinud niisugust metallist Tõnni kuju kätte saada. — O. Schantz teatab Tõstamaalt, seal pandud mõne korra ussi poeg Tõnni vakka, kus teda söödetud ja kasvatatud. Tõstamaal esineb siis uss selle Tõnni kujuna, keda Vändra pool ja mujal inimese näol ette kujutatakse. Tõnise att olnud eestlaste esiisa (Aus d. inneren u. ä. L., l. 443). Ülepea esineb Tõnn maja hoidjana, karja kaitsjana, kodujumalana.
Kõige tähtsamad Tõnnid Vändras olid Võiare Sepal, Tõnisel, Põndakul, Kaavasoo Jõel, Tahkuse Kiltrel.
Õige Tõnni kõrvale ilmuvad mitmes kohas veel eba-Tõnnid. Amblas kõneldakse, Tõnni tehtud järgmist viisi: Korjati hulk narusid kokku, mindi nendega kolm neljapäeva õhtut ristteele, tilgutati 3 tilka verd pahema käe nimetissõrmest peale.
J. Jung teeb Tõnni tondiks. Ta jutustamise järele ei antud Tõnni vakale = tondi vakale sugugi kõige paremat, vaid ennem kõige halvemat: kõiksuguseid riidetükka, vanu viiska ja mõnesugust tühja-tähja. Vaka nimetab ta ka korviks ja ütleb, et sellele korvile mõnes kohas „kogu“ nimeks antud (Kodumaalt VI, l. 33—34).
Türis räägitakse, neid räbalaid tulla koguni varastada. Ristteel tehtud Tõnn hakkab varsti valmistajat teenima, omanikule varandust kokku kandma, tõnn lendab punase kuuli näol õhus; pärisnäol nähakse teda hõbesõrmuse läbi vaadates. Teisal jälle arvatakse Tõnni varandusehoidjaks; ta viibib aida salves ehk salve äärel. P. Rootslase teadete järele Võnnust jooksnud Tõnnid nagu koerad mööda tuba ja õue ja teinud mõnesugust tööd, lüpsnud perenaise lehmadki ära. Selle eest saanud perenaiselt kõik paremad suutäied enestele.
Pärnumaal Pootsis räägitakse Tõnni kõrval veel teistsugu majahoidjatest, keda vahel ka kodujumalateks hüütud. Neidki valmistatud ühest ehk teisest asjast, mõne korra isegi peerupilpast. Nagu vakk nurka, pandud pilbas kuhugi seina vahele. Niisuguselegi kodu jumalale antud ohvrid. Keedeti midagi ehk tehti midagi, ikka viidi nurka pilpast ehk muust ainest tehtud kodujumalale anda. Õieti tekkinud alles annete saamise järele mõne aja pärast tõsine maja hoidja, kes niisama nagu Tõnn maja kaitsnud. Isegi nõu käidud niisuguselt kodujumalalt küsimas. Peaasi olnud uskumine. Mida enam keegi kodujumalasse uskunud, seda enam saanud ta õnnistust.
70
