ei ole jumalate kujusid leitud, niisama ei või neid Soomes kindlalt tõendada. Küll kõneldakse 1559 korra, et soomlased püstitanud ehitatavate majade kohale nikerdatud kujusid, kuid need nikerdatud kujud ei tarvitse otsekohe jumalakujud, vaid võivad niisama hästi olla pühaliste kujud.
Muudki põhjamaa rahvad nimetavad inimesekujulisi kiva jumalateks. Samojeedlased austavad Waigatshi saarel inimesesarnast kivi jumalana. Castrén kuulis, et samojeedlased selle kivi kuju järele enestele kaua puust jumalaid valmistanud. (Finnische Mythologie, l. 223.) Teine Waigatshi saare kivijumal seisab ühel neemel; sel jumalal öeldakse veel kolm venda olevat. (Иславинъ, Самоѣды, l. 118—119.) Castrén teab, et samojeedlased kõiki iseäralikka, imelikka kiva ja kaljusid jumalatena austavad, neid rahva kaitsjateks peavad ja neile ohverdavad. — Jumalikku au andsid tatarlasedki oma kividele, mis rahva arvamise järele endised hiiud olnud, keda aga vastuhakkamise pärast kivideks moondatud. Neile kividele ohverdatigi. (Finn. Mythologie, l. 23.)
Vanad germanlasedki austasid kivijumalaid ja ohverdasid neile. Selleks võeti enamasti niisuguseid kiva, mis kudagi inimese kuju meelde tuletasid. Tihti teadis neist ennemuistne jutt rääkida, need kivid olnud muiste inimesed. (R. Meyer, Altgermanische Religionsgeschichte, l. 66.)
Germaanlastel tunneb juba Tacitus jumalakujude algust. (Hist. IV, 22.) Hilisemal ajal leiti palju jumalakujusid. Roomlastest ja greeklastest ei maksa selles suhtes kõneldagi; nende jumalakujud ulatavad koguni vanasse aega tagasi.
Isegi Kaanaanist tabame kivijumalate jälgi. Uuemad väljakaevamised on mullapõuest välja toonud mitu kivisammast, mis õpetlaste väite järele muistse Kaanaani rahva jumalaid esitavad. Vanemad kivisambad on ainult kivipakud, uuemad kannavad inimese kuju. (P. Thomsen, Palästina, l. 40.) Nagu näha, hakkas kivikultus Israeligi külge. Jakob nimetab kivi Jumala majaks, Bet—Eliks (1. Moos. 28, 18.) Kestis mõnda aega, enne kui Jahve kultuur jaksas kivide jumalastamist hävitada. Mujal paganuse maailmas kestis kivikultus veel aastasadasid edasi. Ligidal ja kaugel arvati inimesesarnast kuju jumalust esitavat.
Ülepea leiti vanemal ajal iga vähegi arenenud rahva seas jumalakujusid, kellele sagedamini või harvemini ohvrid viidi. Mida kõrgemale kultuuri astmele keegi rahvas pääsnud, seda taidelisemaid jumalakujusid ta enesele valmistas. Kõige kõrgemale selles suhtes jõudsid vanad greeklased, kelle meistritööd meie päevini imestlemist äratavad. Eestlased selle vasta astusid alles esimesi lapse sammusid.
97
