Harju-Jaani kihelkonnas Anija metsas Muuga mägi.
Harju Madise Leetse vallas Muuga talu.
Jõelehtme Maardus Muuga küla (Kodu 1914, nr. 3).
Jõelehtme Nehatus Muuga talu.
Rapla kihelkonnas Hagudi vallas Muuga talu.
Rapla kihelkonnas Pühatu vallas Muuga talu.
Rapla Raikülas Muuga kiriku varemed näha. Selle kiriku vanal ajal muugad teinud. Päevase töö lõhkunud paganad öösel. Viimaks saanud kirik ometi valmis. Kiriku ligidale ehitanud muugad suure varandusekeldri; varandus seista seal praegu alles varjul. Kiriku juurest teinud muugad peale selle veel tee Raiküla rohuaeda. Seda teed tarvitanud muugad sõjaajal vaenlaste lähenemisel. Ühe sõja ajal lõhutud Muuga kirik ära ega ehitatud pärast enam üles (Kirikute raamat, l. 16—17).
Kloostri mõisa juures kadakane puiestee. Need kadakad muukade istutatud. Kloostri muugad endised Eesti paganad (Verhandlungen der Gelehrt. Estn. Gesellschaft II, 3).
Hageri kihelkonnas Haibas suur kadakas kasvamas. Selle kadaka muugad istutanud.
LÄÄNEMAA.
Rikkana teadete poolest muukade kohta esineb Läänemaagi, nimelt rannamaad.
Nigula Palivere Rootsi soos suur kivi; selle visanud rahvajutu järele muugarahvas sinna. Muugarahvas ehitanud ka Nigula vana kiriku. Müüri sees nähakse nii suuri kiva, kui tavalised inimesed ei oleks sinna jaksanud kanda. Muugad olnud enam kui 10 jalga pikad ja koletugevad (Russwurm, Eibofolke, § 393, 10).
Ridali Kiltsi vallas Mägede talu karjamaal kõrgem kiviline koht = Muuga kirikuase (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 221).
Martna Ehmja mõisa heinamaal mäekink, palju tammesid peal kasvamas. Vanal ajal elanud seal palju muukisid, kus neil hooned ja koopad olnud, mis vaenlased aga sõja ajal ära hävitanud (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 219).
Märjamaal Salu karjamõisa põllul jõe kaldal Kihu munkade kabelikoht; varemeküngas praegu veel näha. Mungad põgenenud riisumise eest kirikutorni, kust nad kallaletungijatele kiva kaela visanud. Et poolakad neist jagu ei saanud, pistnud nad kiriku põlema. Sest ajast saadik koht varemetes (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 183).
