Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/124

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Palmses pehmete heinamaade vahel sööt; varemini kandis see muugahaudade nime (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 150).

Halljala Käsmul meremuuk ja metsamuuk, kaks suurt kivi.

Halljala Karula mõisa puiestikus on vana kivihoone = muugakabel praegu jääkelder. Rahvajutu järele leitud muugakabel metsast. (J. Jung, Muinasaja teadus, III, l. 166).

Simuna kihelkonnas Muuga mõis ja Muuga vald.

Simuna Avanduse vallas Padu külas Muuga talu.

Jõhvi Kiiklas Muuga talu.

Iisaku kihelkonnas Tereveres Muugatalu.

Iisaku kihelkonnas Kauksis Monahi (= Muuga) talu.

Palmse oli ülepea usupuhastuseni kloostri omandus. Sealt leidub enam muukade mälestusi kui paljudest muist kohtadest. Muugakeldrite kõrval räägitakse Palmses tihti muugamüüridestki; neist müüridest ei leita enam varemeid. Palmses näidatakse mitmes kohas endiseid pühi paiku, kus muiste vagad mehed (= muugad) asunud. Nii on J. Sõsteri teadete järele praegu veel teada püha koopa ase Jussimäe väravas, paarkümmend sülda ida pool teed; seal elanud „väga püha mees“, kelle ligi tavalised inimesed ei julenud minna. Veel on koopaid Oruveski järve ääres, allikate ligidal, kus praegune Palmse mõis, ja veel kaugemal metsa põhjas kõrgete mägede vahel, kus meie ajani põline mets kasvas. Kõige suurem koobas, õigem koobastik, olnud Muike ligidal Merituru ojast natuke ida poole. Praegu pole seal peale vaevalt märgatavate koobaste asemete midagi näha. Vanasti viibinud neis kohtades tihti vagad mehed. Suure koopa ümbrus olnud vana rahva jutu järele nii püha, et seal linnudki ei tohtinud laulda ega sääsed hammustada.

Palmse metsas on palju künkaid, mida muugahaudadeks hüütakse. Igatahes ei tohi milgi kombel kõiki Palmse muugahaudu inimeste haudadeks arvata. Nähtavasti on rahvas kõiki metsakünkaid hakanud muugahaudadeks hüüdma, vaatamata selle peale, kas neil muukadega ja haudadega iganes tegemist olnud.

Mitmed Palmse muugakoopad pole sugugi niisugused, et inimesed neis oleksid võinud asuda, vaid koopa nime kannavad sagedasti terved orud; neid peab rahva arvamine ometi endisteks inimeste (muukade) eluasemeteks. Võimalik, et muugad suisel ajal niisugustes orgudes tõesti asusid; talvisel ajal võisid asujad vaevalt ilma peavarjuta toime saada.

Munkenkulle (= Munga küngas) nimetab üks vana dokument kohta Kuusalus 1290 (Brieflade I, 25).