jäi endine nimi Eestiski edasi elama, kuna pühade sisu kristlikul viisil seletati ehk pühale ametlikult kristlik tuum anti.
Varemalt arvati, et jõul Skandinaavia sõnast hjul = ratas tulnud ja et see ratas päikeseratast peab tähendama, uuemal ajal on aga geholi sõna juurde kindlaks jäädud. Mogki seletuse järele tähendanud sõna alguses sedasama, mis nali (Mythologie, l. 1003); jõul oleks siis alguses nalja-, rõõmu-, lõbupüha olnud. See rõõmupüha kestis vanasti paar nädalat, siis umbes kolmekuninga päevani. Kristluse ajal lühendati püha ühenädalaliseks ja veel hiljemini neljapäevaliseks. Rootsi kuningas määras 1722 jõulu pühitsemise kahe päeva peale. Pärastpoole võttis meie kirikki kahepäevalise pühitsemise omaks, kuna rahvas 4 päeva juurde jäi, seda aegamööda 3 päeva peale lühendades.
Uuemal ajal kuulub tähtsamate jõulupruukide hulka jõulupuu, vanemal ajal heinte ehk õlgede tuppatoomine. Viimne komme ulatas kaugele paganusesse tagasi. Paganuse ajal arvati põhjamail, et valgusepüha ajal hinged haudadest koju tulevad püha pühitsema. Elusad arvasid oma kohuseks hingesid heade söökidega, jookidega vasta võtta, aga ühtlasi neid kisaga, müraga võimalikult vähe segada. Seks toodi heinu — mõnes kohas õlgi — tuppa, et keegi käies ei kolistaks, aga peale selle heitis majarahvas isegi sel puhul heintele puhkama, sest voodid jäeti tavalisesti surnute hingedele puhkamiseks (vd. Eesti mütoloogia, I. l. 47). See heinte tuppatoomine on uuema ajani säilinud, kui ka hingede võõrsilkäimine aja jooksul rahva mälestusest ununenud. Keskajal tungisid heinad isegi kirikusse, aga tõrjuti hiljemini sealt tulekahju kartuse pärast jälle välja. Vanemal ajal valati heintele õlut ohvriks majahaldijatele.
Kus õled heinte asemele astuvad, küsib õletooja ukse takka: kas jõulud võivad tuppa tulla? Peremees nõuab toas mõnesuguse küsimuse kohta vastust, mispeale vihutooja ukse takka kostab. Õlgedel algab toas varsti suur „passi löömine“
Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga Õnnistegija toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda hiiepuud ehtesse panna. Niisama sündis Saksamaalgi varemal ajal. Hiiepuu külge pandud asjad tähendasid muidugi ohvrit. Sakslased teavad, Maarja istunud püha puu otsas; eestlased arvavad Taarat hiiepuu otsast Saaremaale lennanud olevat. Siin kui seal oli andmeid olemas, mis hiiepuid jumalusega ühendusesse seadsid. Eestis ei arenenud puukultus ometi nii palju kui Saksamaal, kus ta majadesse kippus jõulupuu kujul pesitama. Ometi
