Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/142

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Tuhk tasandatakse õhtul koldes ära ja vaadatakse uue aasta hommikul järele, kas tuha peal mingisugust jälge ehk märki näha. Suur märk tähendab suure, väike märk väikse inimese surma uuel aastal. Minnakse õue ja kuulatakse, missuguseid hääli kuulda, ja katsutakse kuuldud häälte järele tulevikku seletada. — Peremees võtab igast viljast peotäie õlgi ja viskab vastu parsi. Missuguseid kõrsi kõige rohkemini parte külge ripnema jääb, seda vilja kasvab suvel kõige rohkemini. — Tavalisesti tuuakse õhtuks õled tuppa; neid õlgi hüütakse mõnes kohas „näärideks“, nagu uue aasta päevagi „nääripäevaks“ kutsutakse. Viimane sõna on Rootsi sõnast ny år = uus aasta pärit.

Kõige sagedamini võetakse tuleviku teadasaamiseks õnnevalamist ette, isegi veel meie päevil. Sulatina kallatakse vette, kus tina enesele mitmesugused kujud võtab; neist kujudest katsutakse uue aasta sündmusi ette kuulutada. Igale isikule majas valatakse õnne eriti, mõnes kohas koguni loomadelegi. Vesi viiakse viimaks aia äärde, valatakse maha ja kuulatakse, missuguseid hääli kuulda.

Sagedamini kui jõuluajal kaetakse aknad riidega kinni, et valgus välja ei paistaks ega vanapaganale märku ei annaks majasse sisse tulla. Teise arvamise järele sünnib akende katmine vilja vaenlase pärast, kes sel ööl uitmas; nii kaugele kui tuli paistab, hävitab ta vilja (vd. Eesti kohalikud muistejutud 28).

Saaremaal arvatakse vana aasta õhtul surnute hingi tingimata koju tulevat. Neile küpsetatakse iseäralik leib ja peremees valab neile õlut ja viina põrandale. Vana aasta õhtul sepitsevad maa-alused ja kääpad maa all agarasti ja tihti võib nende vasara häält kuulda. Nende vasarate löökide kuuljat ootab uuel aastal õnn eest; teised seletavad ometi, nad taguda kirstu naelu (Eesti mütoloogia, I. l. 93). Teekäijale näitavad need endid tihti ja kohutavad teda ehk kuulutavad midagi. Vana aasta öösised unenäod kuulutavad uue aasta sündmusi ette.

Nagu jõulus, lastakse mõnes kohas küünal kogu öö vastu uut aastatki laual põleda; küünla kõrvale pannakse leiba ja soola: siis on uuel aastal leiba rohkesti.

Nagu jõuluõhtul jõulupukki, tehti seda ka nääriõhtul. Niisamasugust nääripuki tegemist leiame Saksamaaltki (E. Fehrle, Deutsche Feste, l. 22).

Kurjad isikud kipuvad vana aasta õhtul seitsme talu lauta ja niidavad seal lammaste seljast salaja villu; neist villadest lastakse kindad kududa. Kellel niisugused kindad käes, seda ei pea ükski lukk ega uks kinni. Arvatakse, et kõik nõiad niisuguseid kindaid kannavad. Igatahes leiti vanasti uue aasta hommikul lambad tihti niidetud olevat.

142